Goethe "Faust" kokkuvõte (13)

Goethe „ Faust “ kokkuvõte
Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga – Mefistofeles arvas , et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee.
Faust on väga austatud doktor , kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab , et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber.
Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõpuks põrgu viia. Nad sõlmisid Faustiga lepingu: Mefistofeles täidab kõik ta soovid, et Faust enam surra ei tahaks ning kui ta seda enam ei taha, võib Mefistofeles Fausti endaga põrgusse viia, et Faust teda seal teeniks. Selleks, et ta põrgusse läheks, pidi ta ütlema ainult: „Oh ilus hetk, oh viibi veel“. Faustil polnud lepingu vastu midagi, kuna ta oli veendunud, et miski ei suuda teda õnnelikuks teha ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Leping tehti verega, kuna sõnadest ei piisanud Mefistofelesele. Esmalt läksid nad Auerbachi keldrisse, kus oli üks joomaseltskond. Fausti ei rahuldanud need joomised ja lõbud. Faust suutis mehed kõik omavahel tülli ajada nii, et tüli lõppes kaklusega. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat võlujooki, lootes, et mees siis armub. Võlujook pani Fausti armuma ka esimesse ettejuhtuvasse neiusse.
Esimene ettejuhtuv neiu oli Margareta . Faust armus tasse ja tahtis neiut koju saata, kuid too keeldus. Siis hakkas Mefistofeles tegutsema, et Faust saaks seda mida ta tahab. Nii pani Mefistofeles Margareta kappi ehtelaeka. Margareta rääkis sellest oma emale, kes annetas laeka kirikule. Mefistofeles paneb uue laeka ning seekord rääkis Margareta sellest oma naabrinaisele Martale. Faustil ja Margaretal oli Marta juures kokkusaamine, kus Faust võitis neiu südame. Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima , põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis . Mefistofeles oli seda tema eest varjanud. Faust tõttas oma armsamat kohe päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku vaimne seisund oli ema surma, venna surma ja lapse uputamise tõttu väga halb – ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis millalgi, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna, kuna tundis Saatana lähedust. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle, kui oma armastatu vangi jätta. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Faust ja Mefistofeles lahkuvad ja Margareta sai lõpuks ikka taevasse , et ta oma süüd tunnistas .