Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wagneri ooperireformi plussid ja miinused (0)

1 Hindamata
Punktid
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused
Richard Wagner oli oma tegude poolest suur mees – ta sai hakkama ooperireformiga, milleta ilmselt me teatri- ega ooperisaali ette ei kujutaks. Nagu igal asjal on kaks poolt, on ka Wagneri ooperireformil omad plussid ja miinused.
Enne Wagneri ooperireformi olid ooperid justkui seltskonnaüritused, kus käidi mõnusalt aega veetmas ning juttu rääkimas. Wagner mõistis, et nii need asjad ei lähe ja et tuleb midagi muuta. Ta kustutas saalis tuled – seda selleks, et inimestel oleks parem lavalist tegevust jälgida ning mitte nii väga keskenduda ümbritsevale keskkonnale. Arvan, et see oli kindlasti plussiks neile, kes käisidki ooperis just ooperi pärast ning külastasid etendust, et saada suurepärane nauding ja elamus . Neid kindlasti rõõmustas ka see, et saalist kadus häiriv jutumulin, kuna ruum oli pime ning segajad ei saanud omavahel vestelda. Miinuseks võis see osutuda nende jaoks, kes läksidki ooperisse, et lõõgastuda, vanu tuttavaid ja sõpru kohata ning nendega arutada päevakohaseid uudiseid. Enda seisukohalt võin öelda, et ei kujutaks teatritüki vaatamist ettegi, kui tuled põleksid.
Peale tulede kustutamise lasi Wagner saali põranda kaldu ehitada, et ka viimastest ridadest oleks midagi näha ja lavaline tegevus jälgitav. Leian, et see on ainult positiivne ja suureks plussiks, kuna tasapinnaline saalipõrand võiski olla üheks põhjuseks, miks inimesed tagumistest ridadest lobisema hakkasid., kuna nad ei näinud lavale. Minu arvates oleks väga imelik ja ebamugav viimastest ridadest ooperit kuulata ning vaadata, sest kogu tegevus ei jõuaks minuni ja leian, et ei tahakski sel juhul üldse piletit osta. Pragusel ajal on tagumised read just mõnede inimeste lemmikud, kust avaneb kõrge ja hea ülevaade kogu lavale.
Kui enne oli orkester lavaga samal tasapinnal, siis Wagner lasi orkestri jaoks ehitada spetsiaalse augu. Arvan, et see on pigem pluss kui miinus , sest nüüd ei sega orkester lavalist liikumist ning nad ei jää kellelegi ette. Ainukeseks miinuseks võib pidada seda, et leidub neid inimesi, kes tahaksid näha, kuidas orkester toimib ning töötab, tahaksid näha, kui palju seal pillimehi on ja millal keegi mängib, aga nüüd see võimalus neil puudub ning saavad ainult orkestri ees seisvat dirigenti jälgida. Isiklikult arvan, et see oli vaid hea muutus.
Wagneri ooperireformita ei kujutaks me ilmselt tänapäeva teatrit ning ooperit ettegi – tema lõi kõik selle, mis meile nii tavalisena tundub. Arvan, et Wagneri poolt läbiviidud reform oli ainult kasulik ja vajalik ning igati positiivne ja plusse täis. Temata poleks teatris ja ooperis käimisel sama mõte nagu on praegu.
Wagneri ooperireformi plussid ja miinused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alooha123 Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Wagneri ooperireformi plussid ja miinused
1
docx

Wagneri ooperireformi plussid ja miinused

Wagneri ooperireformi plussid ja miinused Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta sündis Leipzigis 22. mail 1813. Tema isa suri samal aastal, ema abiellus seejärel mehega, kes võis olla ka Wagneri pärisisa, seejuures juudi verd. Wagner sai ka ametlikku muusikaharidust, aga eelistas iseõppinud geeniuse imagot. Ta töötas mitmes teatris koormeistri või dirigendina, muuhulgas kapellmeistrina Riias, kust ta võlgades, passita, koos naise ja koeraga tormisel merel põgenedes sai väidetavalt tugeva tõuke "Lendava hollandlase" kirjutamiseks. Wagner tegi ka ooperireformi , mis seisnes selles ,et : 1.Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2

Muusika
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun