Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika
puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus,
Metsa eluring Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad. Metsa elu hakkab seemnest. Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks
Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 %. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade
Puu tugeva kasvuga. Talvekindlus keskmine. Sobib tolmuandjaks ’Liivi kollasele’ Aretas M. Filliand Coligny’s Preantsusmaal. Esimesed andmed pärinevad 1866. aastast. ’Kubanskaja kometa’ Vili Keskmine, ovaalne. Punane. Luuseeme poollahti. Niii värskelt kui ka kompotiks Valmimisaeg Varajane, valmib augusti keskel Tolmuandja Ei viljastu oma õietolmuga, tolmeldajad: ’Mara’ ning samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud Märkused Puu madalakasvuline, ümar võraga. Pärit Venemaalt ’Mara’ Vili Keskmise suurusega, ümar, helekollane. Luuseeme kinnine. Viljaliha valkjaskollane, väga mahlane, magushapu. Sobib hästi hoidistamiseks Valmimisaeg Hiline Tolmuandja Isesteriilne, sobivad ’Kubanskaja kometa’, ’Karminnaja Žukova’ ja samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud
Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 69 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb märkimisväärselt, kui nad on 8 kuni 10-aastased, aastane juurdekasv võib siis ulatuda kuni ühe meetrini.
taimekoed. 1.1.2 Taimlaid, puukoole ja põllumajandustaimi kahjustavad liigid · Phytophthora erinevad liigid kahjustavad leht- ja okaspuutaimi taimlates ja puukoolides. · Metsapuude puhul võtmeroll Phytophthora'sse nakatumisel on ka puukoolidel, kust levib · suur osa patogeene loodusesse. · Taimlates võib ohuks olla taimede kastmine avatud veekogust pärineva kastmisveega, sest haigustekitaja eosed suudavad ellu jääda veekogudes. Taimlates kasvavad seemikud on tundlikud juuremädanikku põhjustava Phytophthora cinnamon'i suhtes, mis tekitab ka nekrootilisi laike ja pidurdab taimede kasvu. Lisaks tekitab südamemädanikku, mis sageli areneb allpool maapinda ja ei ole koheselt äratuntav. Edasi liigub mädanik läbi taime varre lehtedesse, selle tagajärjel taim närbub ning lehestik on hõre ning koor on pragunenud. Paljud Phytophthora liigid võivad moodustada haavandeid
o Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud Istikud – puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses.
pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad, pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised, lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele, varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all
Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv.
majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud
Külvi eelised – lihtsam, odavam, tagab juurte normaalse arengu. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas. Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist,
Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv.
Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis. Seeme külvata mulla- liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt soojendusega kohta. Seemikud kahe ja enama lehega istutada pottidesse, kus moodustub korralik juuresüsteem Võrsikutega paljundamine • Võrsikutega on võimalik paljundada vään-ja pinnakatte roose • Selleks teha mulda väike vagu, mille põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha noaga väike sisselõige, kus hakkavad arenema juured. Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine
õitsemine rikkalikumaks. Seepärast lõigatakse vanad võrsed välja ja jäetakse vaid nooremad ja tugevamad. Kui õitsemine on vähene ja lehed pisikesed, siis lõigatakse ,,kännuni" tagasi. Hooldus isekülvil või levimisel Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine
8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75 Saadud seemikud istutatakse puukooli (koolitatakse) kiirekasvuliste liikide korral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt. Kui seemikuid on välja tulnud rohkesti, siis üldjuhul neid enne koolitamist ei pikeerita. 3 Puittaimede vegetatiivne paljundamine Teame juba, et vegetatiivne paljundamine kujutab endast emataimedelt võetud osadele ühel või teisel viisil juurte kasvatamist. Samuti teame, millistel juhtudel tuleb valida vegetatiivne paljundamine
eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo tüübid, suurus, lehestruktuur, juurestiku sügavus, sümbiootilised kogumikud, gaasivahetuse parameetrid jne. 3.Ruumilise korrastatuse kriteerium - horisontaalne ja vertikaalne jaotus sõltumata taksonoomilisest kuuluvusest, n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal.
raiesmikule jäänud kändudest või juurtest. Metsa uuenemine võib toimuda ka eeluuenduse kaudu vana metsa all kasvanud järelkasvust, seemnetest, mis eksisteerisid mullas juba enne raiet (nn. seemnepangas), või mis pärinevad kas kõrval asuvast metsast või spetsiaalselt selleks kasvama jäetud seemnepuudest. Metsa uuendatakse ka kultuuristamise teel kas külvates või puukoolis ettekasvatatud istikuid istutades. Eeluuendus on järelkasv. Primaarsete liikide seemikud võivad säiluda pikka aega ka vana metsa varjus, moodustades nn. eeluuenduse. Need puud juba kasvavad, kui häil tekib, omades seega olulist eelist sekundaarsete puuliikide ees, kelle seemned saavad häilu tekkimisel alles idanema hakata. 41. Mis on fütoremediatsioon? Esitage näide. Fütoremediatsioon kasutab resistentseid taimeliike ja sorte reostunud muldade (raskmetalli reostus, reostus orgaaniliste ainetega) ja vee taastamisel. Selline taimeliik suudab reostunud
areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur
Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 1525 (35) aastastel puudel, küündides soodsates tingimustes 70100 cm aasta kohta. Üle 100- aastaste puude juurdekasv väheneb oluliselt. 1.5 Koht ökosüsteemis Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse
ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad,
seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2-aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest puukoolis ja neid pole vahepeal ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses.
C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja on liikuv ja hapnikurikas. moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale Sademed võivad teatud juhtudel metsale vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur mõjuda ka negatiivselt: kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb
puhmaste jagamise teel või pistikutega. Kasulik varjulisse aianurka, hea talveks katta meetaim Varssellerit kasutatakse keedetult suppides, toorelt Varsseller kasvatatakse ette. Külvatakse salatites ning ka paja- ja kastidesse niiske mullaga kergelt kattes seemned. wokiroogades. Värske Kahe pärislehekese ilmumisel pikeerida seemikud varsseller sobib imehästi potikestesse. Avamaale istutada istikud 60-65 dippimiseks ning ööpäeva vanuselt taimed vahekaugusega 15-20 suupistena juustu juurde. cm. Selleks ajaks on taimedel 4-5 pärislehte ja Keedetud varsseller sobib väljaarenenud juuresüsteem. Varsselleri koristus aga kala- ja liharoogade viia läbi terve taime madala lõikuse teel. lisandiks. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis
Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel esineb külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse 13 võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele
Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine - Nõudlik ja soojalembene taim. Vajab päikselist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi vett läbilaskvat mulda. Võimalik kasvatada varakevadest sügiseni lühiajalise toataimena. Avamaale võib istutada ainult peale öökülmade möödumist, väga külmaõrn! Kasvuruumiks jäetakse ca 15-30 cm. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, tuleb kindlast ette kasvatada. Seemikud pikeeritakse kas üksikult või mitme kaupa. Avamaale istutatakse alles juunis, kui öökülmaoht on möödas. Saagi kogumine Lehti kogutakse terve suve jooksul. Neid võib kuivatada ja külmutada, aga siis kaotavad nad osa oma aroomist. Lehti kogutakse enne õitsemist. Lisada maitseks õlile või veiniäädikale. Kasutamine maitsetaimena - Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse
Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Mõjutab pm ainult noori taimi! Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks
külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel esineb külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kahjustus on väiksem, kui maapind on kaetud rohttaimedega. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha.
Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega
LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012). Perekonna umbes 45 liigist on Eestis tavalisim läikiv hõbepuu, seda paljundasid meie puukoolid omal ajal üsna rohkesti. Hõbepuu sügiskülv idaneb hästi ja seemikud on juba paari aasta pärast istutuskõlblikud. Veel kiirema tulemuse saame haljaspistikuid juurutades. Kui vaja läheb ainult paari põõsast, on kõige lihtsam vana põõsa juurest välja kaevata mõni ilusam juurevõsu. Läikiv hõbepuu võib kasvada 3-4 m kõrguseks väikeseks puuks. Enamasti jääb ta Eestis siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu
Seemned segatakse puhta liiva või turbaga, niisutatakse ja pannakse potti või kasti 30-40 cm paksuse kihina. Nii hoitakse neid kevadeni 0 C lähedasel temperatuuril. Paljundatakse ka vegetatiivselt – pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust. Üheaastased taimed istutatakse nõudesse (plastkonteiner mahuga 0,3-0,5l). Nõud täidetakse viljaka mullaga (segu kõdusõnnikust, lehemullast ja liivast võrdsetes osades). 2-3 aasta vanuses, kui seemikud on 40-60 cm kõrged, saab neid müüma hakata. Istutatakse ca 30 cm vahega. Soovi korral juurevõsudest vabanemiseks pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puu tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest kasvab aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus esinevad, tuleb need sügavamalt mulla seest läbi lõigata. Soovi korral eemaldatakse kännuvõsud saagimise teel nende ilmudes.
Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50 kraadi. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha
annaabi.ee 
