Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seakasvatuse eksamiküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sööt, tõu, sigala, tõug, sõnnik, duse, söötmis, rümba, rasv, sealiha, stress, emiste, sööta, tailiha, poegimine, iood, sigu, emised, söödad, sulg, tapasaagis, kehamass, tatud, intensiiv, kehamassi, ratsiooni, tehnoloo, söötmine, sulgude, ventilatsioon, müra, star, peekoni, seafarm, võõrdepõrsaste, rest, hoidla, seakasvatus, mistõttuKordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28%
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED)
(MAJANDUSLIKULT EDUKATES RIIKIDES KULUTATAKSE PALJU AEGA JA RAHA UUTE TOODETE VÄLJAARENDAMISEKS) Suurimad seakasvatusmaad Hiina, USA, Brasiilia, Saksamaa, Hispaania (Vietnam, Venemaa) Euroopa Liidus Saksmaa, Hispaania, Prantsusmaa *Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatootmises on 37%. *Liha tarbimine suurenes 1985-1922 ligikaudu 23%. Rohkem pole nii suurenenud. Liha tarbimise kasvu suurenemise põhjused: sealiha hinna langus, rikkuse kasv sealiha tarbitavates riikides. Kõige enam süüakse Eestis sealiha (umbes 51%) *Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika IMPORT JA EKSPORT Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan). SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS
Sobivaks vanuseks esmakordsel paaritamisel on meie seatõugudel 7…8 kuud, mil nende kehamass on 110–120 kg. 4. Kõrge tapasaagis (sigadel 75–85%, veistel 55–65%). Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Lihasigadel kehamassiga 90–110 kg on tapasaagis 73–75%, 120–140 kg liharasvasigadel 75–77% ja hästi nuumatud rasvasigadel 80–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Sealiha on peenekiuline, lihaskimbud parajalt rasvaga läbikasvanud, mistõttu on ta kulinaarselt kõrgesti hinnatav. Sealiha sobib hästi konserveerimiseks, kuna selle maitseomadused soolamise ja suitsutamise tagajärjel paranevad. Sealiha on suurema kalorsusega kui teiste põllumajandusloomade ja lindude liha (tabel 2). Tabel 2. Erinevate lihaliikide keemiline koostis (%)
1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda.
Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv.
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks
Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.
Nisu 86 13,9 13,5 2,8 3,9 Kuni 3 0,8 3,4 Vadak 5 0,7 0,5 0,4 0,2 - 0,4 0,3 Rapsiõli 99,9 35,9 - - - - - - Söödapeet 11 1,5 1,0 0,5 0,2 0,8 0,2 0,4 Allikad: A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta* Näitajad Ühik Põrsad Kesikud Nuumikud (10-20 kg) (20-60 kg) (kuni 60 kg)
kirja kui mitu tonni jahu auto transpordib ja kui palju kulub aega. Järgmiseks tuli jahu transportida 10 kilomeetri kaugusel asuvasse sigalasse. Joonis 2. Doza Mech ja Murska veski 7 4. JAHU LAADIMINE Kuivsööda laadurveokiks on CCK-10, millel on tigulaadur, millega võib tõsta sööda kuni 6,5 m kõrgusele ja seal välja puistata.[3] Jahu transportmahutisse mahub maksimaalselt 5 tonni jahu ning see laetakse sigala erinevatesse osadesse. Kokku on 7 laudaosa ja igaühel neist on oma kolu, kuhu tuleb vastav jahu laadida. Sööda laadimiseks kulub enamasti 30 minutit. Kui jahu laetud kolusse, siis tuli kogu toiming kirja panna lehele, mis kuupäeval sööt toodi, kui palju ja millisesse lauda osasse. Ühes päevas jõuti kaks korda jahu jahvatada ja see transportida sigalasse. 5. TÖÖTAJA ROLL Töötaja vastutab selle eest, et sead saaksid oma sööda kätte. Üks viis toimib enamus
Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit. Lammaste/kitsede käsitsi uimastamisel kasutatakse elektritange, mis asetatakse nii, et
). Puudused: Väga tundlik igasuguste töökorratuste ja avariide suhtes. Sööta kulub rohkem - loomad kulutavad osa energiast liikumisele ja osa sööta lihtsalt raisatakse ära). Lisaks: Tänapäeval arvatakse, et loomade pidamine lõastatult suurendab stressi ja stressihormoonid ning muud kahjulikud ühendid, mis stressi tõttu organismis tekivad kanduvad edasi toodete tarbijaile ja seetõttu peetakse paljudes riikides õigeks selliste pidamisvõtete rakendamist, mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on:
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine, sigade reproduktiiv- respiratoorne sündroom (SRRS) Riski vähendamine: bioohutus- profülaktiline karantiin, riiete ja jalanõude vahetus, parasiitide tõrje, emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu Haigestumus 4-20% Suremus 60-80% PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte Diagnoosimine: Abordid tiinuse lõpul, surnult sünnid, loote südame hüpertroofia, ulatuslik müokardiit, viiruse esinemine Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2
Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2
genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort.
Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
rasvaühikutele.Need kogused summeeritakse ja saadakse kogutoodang nn valgu -; rasvaühikutes.Loomakasvatuse produktiivsust iseloomustavaks näitajaks on loomakasvatustoodang ühe looma kohta ( piimatoodang lehma kohta aastas, munatoodang kana kohta aastas, villatoodang ühe lamba kohta aastas). Põhinäitajate dünaamika.1. Liha kogutoodang sõltub eelkõige realiseeritud loomade arvust. Liha kogutoodangust moodustab põhilise osa sealiha. Juba 1960.a. ületas liha kogutoodang ennesõjaaegse taseme. 1983.a. ületas liha kogutoodang 200 tuhande tonni piiri ja edaspisi oluliselt ei suurenenud.2.Veiseliha kogutoodang sõltub eelkõige veiste arvust. Koos veiste arvu suurenemisega on suurenenud ka veiseliha kogutoodang. Aasatel 1997 -;1999 liha kogutoodang stabiliseerus 19 tuhande tonni tasemel, kuid oli väiksem kui enne sõda.3. Suurim oli sealiha kogutoodang 1987.a. 127,2 tuhat tonni, ületades ennesõjaeelset taset 3,1 korda
Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis. Seega algas Eestis kohaliku karja parandamine välismaalt ostetud suguloomadega vältava ehk ümberkujundava ristamise teel. 19. saj. lõpul varuti lehmadele märksa rohkem sööta kui varem, mis võimaldas suurendada piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885
Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002
lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paariataud piisonilehm risandvasikaga Täiskasvanud ameerika piisoni ja koduveise ristand beefalo VEISTE TÕUDJA TÕURÜHMAD Tähtsamad lihatõud: Herefordi tõug ... - aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega ja maitsva lihaga tõug, levinud kogu maailmas. Herefordi tõug on punaka-pruunika värvusega. Pea, kael, rind, kõhualune, jalad ja saba on valged. Pruuni ja valge ülemineku piir on tugevasti liigendatud. Liha on marmorjase mustriga (rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal
a augustis isegi 101.88 kr kilogrammist (hinnatõus 17%), tavakauplustes vastavalt 127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006. aastaga 28% (Lokk jt, 2008). 2008. aastal toodeti Eestis kokku 74 600 tonni liha, millest 62% (46,2 tuh t) moodustas sealiha, 19,2% (14,3 tuh t) veiseliha, 17,7% (13,2 tuh t) linnuliha ning 1,2% (0,9 tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007.aastaga enim lamba- ja kitseliha toodang 44%,järgnesid linnulihatoodang 14,6% ja sealihatoodang 7,8%, samas vähenes veiselihatoodang 7,3% võrra. EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta, Euroopa Liidus (EL) aga 85 kg
Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul
Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1.laktatsiooni lehmade kehamõõtmed ja kehamass Kehamõõtmed Eesti holsteini tõug Eesti punane tõug Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0 Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0 Kere põikpikkus kepiga (kppk), cm 155,0 149,0 Rinna ümbermõõt (rü), cm 194,5 182,0 Laudja laius 1 (ll1), cm 50,2 46,9 Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7 Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1 Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0 Kehamass, kg 592,6 485,0 9. SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine.
a. kui alustati inglise päritoluga sevioti (ing. k. Cheviot) tõugu lammaste kasutamist eesti maalammaste parandamiseks. Nii toodi 1926.a. 1 sevioti jäär ja 2 utte Rootsist, 1934.a. 72 sevioti Inglismaalt ja 1935.a. 36 sevioti lammast Rootsist (Piirsalu, 2000). Imporditud lammastega paaritati jäärajaamades eesti maalambaid, mille tulemusena saadi valgepealiste lammaste massiiv, keda kutsuti kodanlikus Eestis sevioti lammasteks ja kellest kujundati välja eesti valgepealine lambatõug. Tõug tunnustati samuti 1958.a. ENSV Põllumajandus-ministeeriumi poolt. Seega eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja sevioti lihalambatõug. Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks, tõuraamatute pidajaks, lammaste aretustöö kordineerijaks Eesti Liha- Villalammaste Riiklik Tõulava, mis eksisteeris kuni 1992.aastani (Piirsalu, 2003). 1990.a. taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on
kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp toimub tõu ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Lõppeb tõu tunnustamisega ja nime andmisega, alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn.
Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub? Mõjutavad tegurid: 1) pärilikkus; 2) füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid; 3) looma vanus; 4) kinnis ja uuslüpsiperioodi pikkus; 5) lehma vanus esimesel poegimisel; 6) kehamass; 7) söötmis pidamistingimused; 8) lüpsitehnika. 13. Põllumajandusloomade kasv ja areng Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: 1) looteline
saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused.
annaabi.ee 
