Itaalia majandusanalüüs (0)

Itaalia
Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja- Itaaliat . Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Jahedama ilmaga sajab seal isegi lund. Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum. Sahara kõrbest liigub sinna tugev tuul, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihma sajab üldjuhul oktoobri lõpus.Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm.
Itaalia on loodusvarade poolest vaene, ning enamus imporditakse riiki. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas, marmor , asbest, pimss, püriit, maagaas. Maavaradest leidub seal ka rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat.
Ränga hoobi sai Itaalia majandus pärast Teise maailmasõda, seejärel ehitati Marshalli plaani toel majandus aga uuesti üles. Itaalias ehitati 1920 aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.
Itaalia kuulub aastast 1950 maailma tugevaimate tööstusriikide hulka ning samuti peetakse seda heatasemelise põllumajanduse riigiks. Samuti on kõrgelt on arenenud masinatööstus ja kergetööstus. Itaalias toodetakse ka autosid, laevu, elektroonikatooteid, busse, jalgrattaid ja palju muud. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut, näiteks: tekstiilid, rõivaid ja jalatseid. Ülimalt oluliseks majandusharuks on Itaalias turism , sest seal on väga soodne kliima ja riigis on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi ning ajaloolisimälestisi säilinud.
Kultuurtaimedest kasvatatakse seal suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Kindlasti ei saa mainimata jätta viinamarjakasvatust, sest nagu teadagi on paljud kuulsad veinid just Itaaliast pärit (ning viinamarju kasutatakse veinide tootmiseks.) Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus .
Itaalial on väga olulised suhted väliskaubandusega. Peamiseid kaubaduspartnereid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.