Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja
Kurt Schwitters 1887-1948 Elulugu · 1909 1914 õppis Dresdeni Kunstiakadeemias · 1919. aastal leiutas ta termini Merz · 13 aastat tegeles oma suurima kollaazi Merzbau ehitamisega. · 1945 kolis Londonist ära · Schwitters suri vaese ja hüljatuna · Schwittersit peetakse mitte ainult 20. sajandi suurimaks kollaazimeistriks, vaid pop- ja multimeedia- ja tegevuskunsti vanaisaks ja postmodernismi teerajajaks Teosed · Teosed kommertstrükistest kollaazid · Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid · Tema kollaazid koosnesid rongipiletitest, ajalehtedest, sigarettidest, puu-, riide- ja metallitükkidest jms. · Teosed paistavad silma õrnade pastelsete värvitoonidega.
Q", mille puhul Duchamp Mona Lisale pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Marcel Duchamp(1887-1968) L.H.O.O.Q. 1919. Hans Arp(1886-1966) Inimkonkretsioon. 1933. Dada kunstnikud, näiteks Hans Arp eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest- tuttavatest mahajäänud
kunstnike tegevusest mingigi püsiv vorm olemas oleks. Kui kirjanik sai oma hüüdlausete ja jõhkrate sõnumitega publikut püüda, siis kunstnik pidi suutma oma loomingu pilkupüüdvaks ja köitvaks muuta, see pidi olema materiaalne vorm. Dadaismis haarati kunsti alla ka igasugune teatritegemine, tsirkused, näitused ja deklamatsioonid. ,,Kõik, mille kunstnik välja sülitab, on kunst", ütles Kurt Schwitters. Seega dadaismis võis vabalt teha ja öelda seda, mis pähe tuleb, kõiges kahelda ja muuta oma loomingu ideed ka selle teose loomise ajal. See, mida kunstnik peab kunstiks, see ka on kunst. Kubismis ja futurismis seda ei öeldud välja, kuid nüüd oli see avalik loosung. Dadale sai iseloomulikuks loobumine kuntniku kontrollivast funktsioonist, ka tema kunstikäsitöö oskustest. See oli aluseks Marcel Duschampi mitmele tööle kui alguses oli ta olnud vaid rahutu
maailmaga · eluviis Hannah Höch "Lõika dadat köögis noaga läbi Saksamaa" Dadaismi tunnuseed: · Mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine Marcel Duchamp "Purskaev" Dadaismi esindajad · Tristan Tzara · Hugo Ball · Kurt Schwitters · Louis Argon · Paul Éluard Hugo Ball Kurt Schwitters, raamatu "Anna Blube" kaas Kurt Schwitters "Ovaalne" Dadaismi näide: Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu. Ma olen täpp-täpilt nii, nagu te kõik. Muusika Tänan kuulamast!
lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) · New York: Marcel Duchamp, Francis Picabia · Saksamaa: Kurt Schitters, George Grosz, John Heartfield · Itaalia: Giorgio de Chirico Marcel Duchamp `'Trepist alla tulev akt'' Marcel Duchamp `'Jalgratta ratas'' Marcel Duchamp `'Fontään'' Marcel Duchamp `'L. H. O. O. Q.'' Francis Picabia `'Undiin'' Francis Picabia `'La fille nee sans mere'' Francis Picabia `'Cézanne'i portree'' Kurt Schwitters `'Mertz-pilt vikerkaarega'' Kurt Schwitters `'Merzbild 25A, das sternbild'' Kurt Schwitters `'Kollaaz'' Kurt Schwitters `'Vaade hannoveri merzbau'le'' Giorgio de Chirico `'Piazza d'Italia'' Giorgio de Chirico `' The Disquieting Muses. SÜRREALISM · Eesmärgiks on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine · Spontaansuse ja juhuse abi kasutamine · Ka automaatselt joonistamine · Jägiti unenägusid, hallutsinatsioone, laste ja vaimuhaigete eneseväljendus
ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaismi tunnused · mängulisus, mõnitamine ja pilkamine · agressivne suhtlemine publikuga · provokatsioonid
kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Neid ühendas viha sõja vastu Dadaismi tunnuseed · mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · provokatsioonid · dogmade,loogilise mõtlemise eitamine · luule visuaalse külje tähtsustamine Dadaismi esindajad · Tristan Tzara(1896-1963) · Hugo Ball(1986-1927) · Kurt Schwitters(1887- 1948) · Louis Argon(1897-1982) · Paul Éluard(1895-1952) Hugo Ball Hugo Ball `'Maailm'' Kurt Schwitters, raamatu "Anna Blube" kaas Kurt Schwitters "Ovaalne" Marcel Duchamp `'Purskkaev'' · Marcel Duchamp · `'leitud objekt'' L.H.O.O.Q Tänan kuulamast!
Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Dadaismi tunnused mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressivne suhtlemine publikuga provokatsioonid
Kõlaefektidele rajatud luuletused Automaatkirjutamise rakendamine Loogilise mõtlemise eitamine Dadaismi näide Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu. Ma olen täpp-täpilt nii, nagu te kõik. Dadaismi austajad Hugo Ball Tristan Tzara Hugo Ball Kurt Schwitters Louis Argon Paul Éluard Esindajate loomingud Kurt Schwitters "Ovaalne" ja raamatu "Anna Blube" kaas Ülevaade tekkimise kohta Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco.
Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks.
Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele võrkaiatükid
Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968) “Fountain” , “Purskaev”-dadaism “Transition of Virgin into a Bride” - kubism Max Ernst (1891 - 1976) • Au Rendez-Vous des Amis ,1922 Francis Picabia (1879 – 1953,Pariis) Dada and dadaism: Francis Picabia, Udnie,
moodne skulptuur „Jalgratta ratas“ töi näitusele pissuaari – ready-made – valmis ese tuuakse muutmata näitusele. VEIDERDAMINE. „Fontään“ Äärmuslik“ Pilt „Šokolaadiveski“ T. Tzara – kirjanik, dada nimetus Francis Picabia – dadaist Mäss, šokeerimislust Sundis inimesi teisiti mõtlema (püüdis) Teosed rohkem mõtlemisele kui nägemisele „Ici, c’est Stieglitz“ „Undiin“ Kurt Schwitters Dadaist Saksamaal Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“ „Juuksenõelapilt“ – kollaaž Prügi kasutamine kunstimaterjalina George Grosz – saksa Vasakäärmusliku propaganda kunsti ilmeline kunst Raevukas, sarkastiline pige sõjasüüdlaste vastu (kodanlus, ohvitserkond) Graafika, plakatikunst Hiljem ekspressionism John Heartfield – saksa verd, muutis nime Fotomontaažikunst
Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” „Oma luulet ja võõrast” 1990 „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb” (sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus.
Kelly- punane Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre Derain, Raoul Dufy, Henri Matisse- Blue Georges Braque Table-Cloth Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Emil Nolde- Flower Schiele garden: Pansies Page 3 Sheet1 Jean (Hans) Arp, Marcel Duchhamp, Francis Picabia, Kurt Francis Picabia- Schwitters Papillons Joan Miro, Andre Masson, Yves Tanguy, Salvador Dali, Rene Magritte, Joan Miro - The Max Ernst Village of Prades Page 4
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913
romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on
Maalid ,,valge joon" ja ,,Esimene abstraktne akvarell". Dadaism-kunstivool 20.sajadi I poolel. Eesmärgiks protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kasutati valmis esemeid. Kasutati kollaazitehnikat ja tehti montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters ,,Hannoveri". Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale. Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod
Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või senises kunstis seni võõrastest materjalidest konstruktsioone. Sellise kunsti puhul pole mõtet rääkida ilust või meisterlikust teostusest. Selles võis näha dadaistlikku mässu ja šokeerimislusti, aga ka püüet sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti kui enne. Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Sõja ajal arendas neid üksildasena Hannoveris töötanud KURT SCHWITTERS (1887-1948). Tema teosed on kommertstrükistest kollaažid ja juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme. Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid: · Hans (Jean) Harp (1887-1966) eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtusteta materjalidest. Nt: ,, Enne minu sündi" · Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt" · Kurt Schwitters (1887-1948) - lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Nt: ,,Merzbild nr. 29a" · John Heartfieldi (1891-1968) nt: ,,Adolf supermees" Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960- ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Sürrealism Sürrealism on 20
ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Väikekodanlase rööpast välja löömine. Sokiteraapia. Kunstnikud: Hans Arp- puust kujundid; kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega.
"pühapäevamaalijate"kuns t. Ei huvitu kriitikast. Maalivad oma lõbuks. Puudub vastav haridus. Maalid lapsikud ja värvirõõmsad Nt. Pr. H.Rousseau, Eestis: P. Kondas (pilt), J. Oad Dadaism 1919.a. Eksponeeritakse tavalisi esemeid. Naeruvääristati kõiki väärtusi ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimesi püüti jahmatada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Nt. Kurt Schwitters, Marcel Duchamp (pilt) Sürrealism 1924.a. Ebareaalsuse kasutamine. Kasutati automaatset joonistamist. Iideid saadi laste, vaimuhaigete, primitiivsete rahvaste joonistustest. Veristlik sürrealism- tõepärased kujundid ebareaalsuse seoses. Nt. J.Miro,R. Magritte, M. Ernst, Salvador Dali (pilt) Funktsionalism 1920.a. Funktsionalism ütles
ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill-vasar"), veel Marcel Duchamp ( tulnud NewYorki Pariisist) ja Francis Picabia (NY); Kurt Schwitters (Saksamaa) Sürrealism I maailmasõja järgne. I maailmasõja tulemusest ei tundnud võidurõõmu suguggi kõik kunstiinimesed. Pariisi mässumeelse seltskonna vaimne liider oli André Breton, kes otsis dadaismist järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele suunale võeti nimeks sürrealism. Tema selgitus sürrealismist: "See on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt,
Amadeo Modigliani" Tütarlapse portree" Eestis Paul Kondas "Maasikasööjad" 4.Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Kirjelda ja nimeta. I maailmasõja ajal tekkinud, kunstnike arvates oli maailm sõge ja kuritegelik ning "korralikud kodanikud" on enese teadmata kuriteo osalised. Naeruvääristati kõiki väärtusi-ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Marcel Duchamp "Trepist alla tulev akt", Kurt Schwitters "Merzibild". 5. Mida kujutas oma maalidel Giorgio de Chirico? Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi? Metafüüsiliseks maalikunstiks, ta viitas püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tavaliselt kujutas ta linnavaateid või siseruume, esineb ka esmetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel kujutab Chirico skulptuure või mannekeene. Giorgio de Chirico " Poeedi naudingud" 6.Milline on sürrealistide kujutamislaad
Ilmar Laabani ainus luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus 1946 Stockholmis. Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957 väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all ,,Rroosi Selaviste". Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid ,,häälutusteks". Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD-plaat. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis
New York DUCHAMP · Armory show 1913, ,,Trepist alla tulev akt" · Kasutab futurismi ja kubismi võtteid · Hakkas esitama vabrikutooteid (ready made) konstruktsioonid, nt ,,Metallratas köögitaburetil", ,,Fontain" pissuaar, L.H.O.O.Q Mona Lisa mehena, ,,Sokolaadivabrik" PICABIA · Veidrad masinad, iroonilised kolaazid · ,,Undiin", ,,See siin on Stieglitz" fotoaparaat · Mõtlemisele mitte nägemisele Saksamaa SCHWITTERS · Kommertstrükistest kolaazid (Merzbilder), juhuslikud konstruktsioonid (Merzbau) · Nt ,,Hannoveri Merzbau", ,,Juuksenõelapilt" Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda kunsti ilme (GROSZ) Vahenditeks graafika ja plakatikunst , lisati hüüdlause tektsiga 1920 kujunes sellest montaazikunst (Heartfield) Dada oli lühiajaline sõja lõpuni, 1960 Lääne kunstis alles tugevnes Itaalia Metafüüsiline maalikunst katse väljuda kaasajast CHIRICO
kirjandust. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, ned ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekõiku. Dadaistlik idee ,,skandaal skandaali pärast" ammendus kiiresti ja 1920 aastatel dadaism hääbus, suurem osa selle pooldajaid läks kaasa uue vooluga-sürrealismiga. Esindajad: T. Tzara, H. Ball (1886-1927), K. Schwitters (1887-1948), L. Aragon (1897-1982) ja P. Eluard (1895-1952). Sürrealism Tekkis 1919 aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele G. Apollinaire. Sürrealism ühendas maalikunstnikke, kirjanikke, skulptoreid, muusikuid jne. 1924 aastal oli sürrealistide koolkond täiesti välja kujunenud, uue suuna juht oli endine dadaist, psühhiaater A. Breton (1896-1966), kelle algatusel anti välja ka sürrealistide esimene manifest (1924).
Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse. Kollaaz. Jean Arp, Marcel Duchamp, Francis Picabia, alates 1916 Dadaism Kurt Schwitters. Alateadvusteooria, süzeekunst, unenäod, müstika, burlesk, võikus, veristlik sürrealism. Joan Miro, Andre Masson, Yves Tanguy, alates 1923 Sürrealism Prantsusmaa
taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana. Kuulsad: Arp (Naise torso); Duchamp (Trepist alla tulev akt); Picabia (Undiin); de Chirico (Suur metafüüsik). Dadaistlikud meeleolud levisid Sveitsis, New Yorkis, Saksamaal ja Itaalias. Sveitsis oli Voltaire kabaree, New Yorkis oli suurim mõjutaja Duchamp, Saksamaal Schwitters (Juuksenõelapilt). Dada oli lühiajaline nähtu ja lagunes pärast sõda. Seda ei maksa pidada ainult kõike eitavaks mässuks, vaid ka kunsti piiride avardajaks. Itaalias tekkis nn metafüüsiline maalikunst. Selle looja oli Giorgio de Chirico, keda huvitasid sümbolistlik kunst ja sümbolismi teooriad ning Itaalia klassikaline arhitektuur. Temaga liitus endine futurist Carlo Carra. Sürrealism: vaimseks liidriks Andre Breton (toetudes Freud-I õpetusele, rajas oma arusaamise sürrealismist)
Kuulsamad olid grusiinlane Niko Pirosmanashvili ,,Lehmad Eiffeli torni all" ja horvaat Ivan Geleralic ,,Sarvilin hobune". Eestis Paul Kondas. Pariisi omadest Maurice Utrillo. Dada: sai alguse I Maailmasõja ajal, mis vapustas kogu ühiskonda ja pani kunstnike ühiskonnas pettuma. 1917 asutati dada kunstigalerii Sveitsis. Samal ajal toimusid veelgi äärmuslikumad sündmused New Yorgis: Marcel Duchamp ,,Trepist alla tulev akt". Francis Picabia. Saksamaal Kurt Schwitters, saksmaal omandas dada propagandistliku ilme. Dada lagunes pärast maailmasõja lõppu. Metafüüsiline kunst: tekkis Itaalias. Katse väljuda kaasajast. Looja oli Giorgio de Chirico ,,Suur metafüüsik". Püüe kujutada igapäevast kogemust, nö ei kehti terve mõistus. Giorgioga liitus 1917. Carlo Carra ,,Juuksenõelapilt". Sürrealism: Pariis. Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G
poissmeest; L.H.O.O.Q. FRANZ MARC - Loomade saatus, Võitlevad FERNAND LÉGER - Laud ja puuviljad, GARLO CARRA - Anarhist Galli KURT SCHWITTERS - vormid Pulmad, Naine punases ja rohelises matused, Apokalüpsise ratsanik Merzbild, Hannoveri Merzbau AUGUST MACKE - Naine pargis, Türgi UMBERTO BOCCIONI -
Ta kindlustas neid objekte kunstilist tähendust, mida varem kunstiline eliit kaaluti nagu mitte-kunst-, antikunst või midagi enamat kui lihtsalt halb maitse. 1966 aastal Ellouey tunnistas: "Olen kasutanud seda sõna "popkultuuri" terminiga ühekõrgusel, et kirjeldada massmeedia tooteid, aga mitte kunstiteoseid, mida me kasutasime "popkultuuri" elemendina. Popkunsti eelkäijaks õiglaselt pidanud , Marcel Duchamp ja tema "ready-made", dadaist Kurt Schwitters ja osaliselt Fernand Leger. Pop kunstnikud avanud masstootmise ja linnakultuuri omapärast poeetikat, leides tema banaalses ja triviaalses asjades, sündmustes, zestes, nende ümbritsevates keskkonnas, tänapäevases reaalsuses; Hollywoodi põnevusfilmides ja populaarses "staarides", ajalehes ja ajakirjas, Ameerika standardses elutasemes, mis on rajatud tehnoloogia arengute põhjal, ja reklaamides, plakatides, ,majapidamistarbedes, bulvariromaanides ja teadus- fantaastikas
Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistlike luuleeksperimentide hulka kuuluvad veel müraluuletus, abstraktne foneetiline luuletus, simultaanluuletus, gümnastiline luuletus, alfabeetluuletus, i-luuletus. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Esindajaid: Tristan Tzara, Hugo Ball, Kurt Schwitters, Paul Eluard. 35. Nimetage 20. sajandi esimese poole austria (Viini) väljapaistvaid autoreid. Robert Musil (epopöa „Omadusteta mees”), Hermann Broch, Joseph Roth, Stefan Zweig. 36. Millised kirjanikud meenuvad seoses Poola modernismiga? Poola tuntuim ja avangardseim modernist oli Witold Gombrowicz (romaanid „Ferdydurke”, „Trans- Atlantik”, „Kosmos” ja „Pornograafia”, näidend „Iwona, Burgundia printsess”). Ulmekirjanik Stanisław Lem („Solaris”)
20.saj (1916- dadaism Seosetute elementide juhuskil ühendamine, prahi Jean (Hans) Arp (1887-1966) 1922) kokkukleepimine või ühendamine, fotomontaaz, Marcel Duchamp (1887-1968) fotoreljeef, rayogram, ready- made, Francis Picabia (1879-1953) tasapinnaline paigutus, sünge ja haavatav Kurt Schwitters (1887-1948) ühiskond Max Ernst (1891-1976) George Groz (1893-1959) Man Ray (1890-1976) 20
maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaže, millest tuntuim on „Tuletikunaine“, kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja „391“. Teoseid: „Lapskarburaator“ (1918), „Ortofon“ (1919), „Tuletikunaine“ (1920). ● KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega „Merz“. Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaažid – nn. Merzbild’id. Kollaažide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi
see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks
teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase
Ja tema järel kõik teised (ntks dali, kes maalis end mona lisana). Francis Picabia maalis veidraidmasinaid ja tegi iroonilisi kollaaze juhuslikest materjalidest. Tegelikult selliste teoste puhul ei saa otsida ilu, ei saa rääkida meisterlikkusest. Nad tahtsid lihtsalt sokeerida, panevad mõtlema (teosed). Sest siiamaani oli kunsti ülesanne pakkuda esteetilist naudingut. ,,Kükloop", ,,Hera". Dadaistlikud meeleolud levivad ka Saksamaal. I MS ajal aredas Hannoveris Kurt Schwitters. oli üksildane tüüp. Dadaismi arendas, tegika kollaaze. Kasutas nendes kommertslikke trükiseid, tegi ka konstruktsioone. Kui Saksamaa saab sõjas lüüa, sis levivad mässu ja protestimeelsus veelgi laiemalt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda ilme. Vasakäärmuslased hakkasid dada kunsti kasutama. Sarkastiliselt, raevukalt rünnati kodanlust ja ohvitserkonda (peeti sõjasüüdlasteks). Peamised vahendid plakat ja graafika. Pärast sõda dada rühmitus laguneb
fotoreljeef joontega kaetud vinüülketas, mis liikumisel jätab reljeefse mulje rayogram kujutis, mis tekib valmisesemete paigutamisel fotopaberile, valgustamisel ja ilmutamisel kinnitatakse. 5. teosed sündisid tihti juhuse läbi (Hans Arp'i kollaazid) KUNSTNIKUD: Fransis Picabia (18791953), hispaanlane, oli koos Duchamp'iga 1921. a New Yorgi dada sünni juures. Loomingus eklektiline ja uuendustealdis. Kurt Schwitters (18871948), sakslane, loobus 1918 traditsioonilistest maalimisvahenditest ning lõi merz'e äravisatud ja tema ateljeesse unustatud asjadest. 1924 hakkas ehitama oma ateljeesse Merzbaud, mis kasvas läbi kahe korruse, koosnes esemetest ja asjadest, mis kuulusid tema sõpradele, jäi lõpetamata ja hävis sõjas. Marcel Duchamp(18871968), prantsuseameerika, oli Pariisi ja New Yorki dada liikumise eestvedaja. Tema arvates piisas kunsti tegemiseks silmast ja ajust
Tuleks vältida pimedat järgimist, idealiseerimist. Alati tuleb küsida Jalgratta ratas - esimene kineetilisekunsti teos. Ready-made kunst. Võtavad osa valmistoodangust ja teevad kunstiteose. Kunstnik loob idee, teos võib ise valmida kas või tehases. Fontään - lihtne tööstusese näitusel. Kõik on kunst - iroonia. Kastist välja sundimine - teos peaks panema mõtlema, küsima. Hans Arp - 1887-1966 Enne minu sündi - protsess on oluline. Kurt Schwitters 1887-1947 Merz pilt nr32 - võtab kõik mis ta on päeva jooksul kogunud ja paneb selle pildile, moodustades omamoodi päeviku. Merzhau - skulptuur asjadest, mis olid tema juurde jäänud. Hannah Hoch Ilus tüdruk - ajalehetükid, mistõttu väga väikesed In made for a party Man Ray 1890-1976 Ingres'i viiul - Solar - Pilt negatiivis La Femme - Raoul Hausmann Dada võidab - popilesuureks mõjutajaks. Teema - mõtleme teistmoodi Metafüüsiline maal 1917-1921 itaalias
eesmärgiks mäss ning püüd sundida inimesi mõtlema teisiti kui varem. Tihti pakuvad dadaistide teosed rohkem mõtlemisele kui nägemismeelele. Saksamaal omandas dadaism vasakäärmusliku propaganda ilme, peamine vahend oli graafika ja plakatikunst. Dada oli lühiajaline nähtus, mis lagunes pärast sõda, mis avardas kunsti piire. Maal: Hans Arp Marcel Duchamp Francis Picabia Kurt Schwitters George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast. Vaimustus Itaalia klassikalisest arhitektuurist. Püüdsid kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Rõhutatakse, liialdatakse või nihestatakse joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta
on maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi
maalitud osade kõrval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. Kõrvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaaze, millest tuntuim on ,,Tuletikunaine", kus naise näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi
ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistide väitel sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga, seda laadi olid ka nende luuleeksperimendid, mille eesmärgiks oli vabanemine mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel. Avalikel esinemistel demonstreeriti müraluuletusi, abstraktseid foneetilisi luuletusi, esitati simultaanset luulet (kolmes keeles ühel ajal) jne. /---/ Esindajad: T. Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952). Allikas: „Kirjanduse modernistlikud suunad. Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21.
Kunstnikud võtsid endale eesmärgiks panna inimesi mõistma, et maailm on sõge ja kuritegelik; selleks, et panna inimesi seda mõistma, tuli neid sokeerida. Voltaire'i kabaree Zürichi linnas asutatud, kunstnike rühmitus, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega. Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks. Sürrealism
Fourth level Fifth level linnud akvaariumis 1920 puust reljeef francis Click to edit Master text styles Second level Third level picabia Fourth level Fifth level I see again in memory my dear udnie õli, lõuend kurt schwitters Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level mertz-pilt vikerkaarega max ernst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
konkurents koha peal olevate ja sarnaste vaadetega inimestega tekkis kaks dada koolkonda (Zürichi järjekindlad anarhistid kes harrastasid absurdi; mõnes mõttes positiivsema mentaliteediga olid need kellest hiljem said sürrealistid Breton, psühhoanalüüsile tuginev. See võitlus lõppes Bretoni võiduga ja Tzara kaotas. Korraldati isegi sümboolne dada matus ) KURT SCHWITTERS Elas saksamaal; visuaalne kaos, kuhjamine, kleepimine Natuuri ja looduse taolisus, enese jõuga tekkimine. Tegevus samuti anarhistlik / irooniline Berliin pärast I maailmasõda lüüasaanud linn, äärmuslikud meeleolud, kommunistside mässukatse jne ääretult ärev olukord, enamik dada tegelastest seal toetas pigem bolsevikke (üldiselt dadal poliitiline suunitlus puudus, va berliinis) Giorgio de Chirico
annaabi.ee 
