Kurt Schwitters (0)
Kurt s c hwitte rs
Richard Riispere
Kristjan Jänes
12B
q
Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters
q
20.06.1887 8.01.1948
q
Pärit Hannoverist, Saksamaalt
q
Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule,
heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia
q
Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse
Merz-piltideks
q
Põdes epileptika all
q
Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga
aastatel 1909-1914
q
Kunstniku algusaastatel
tegeles post-impressionismiga,
aga Esimese maailmasõja
jätkudes muutusid ta tööd
süngemateks, hakkasid
sarnanema ekspressionismi
kontseptile.
q
1917 astus ta sõjaväkke, aga
kuu aega hiljem visati ta sealt
välja oma konditsiooni pärast.
q
Sõjast ja töötamisest
joonestajana vabrikus sai ta
inspiratsiooni, kasutades
masinaid kui metafoore
inimtegevuse
iseloomustamiseks.
Das Unbild 1919
q
1918 hakkasid tema tööd
omandama abstraktsionistlikku
kuju
q
Kuigi Shwittersit ei võetud
omaks Berliini daidaistide
ühingus, tema ekspressionistlike
sidemete tõttu, rakendas ta
sellegipoolest oma töödes
dadaistlikke elemente.
q
Tema kollaazid koosnevad
bussipiletitest, vanadest
ajalehtedest, ajakirjadest ja
muudest leidmaterjalidest
Merzbild
q
1922-1937 mõjutas tema
töid Saksamaal valitsev
poliitiline olu, mis oli
liberaalne ja stabiilne, tema
töödes oli vähem kubismi ja
ekspressionismi.
q
1923-1932 väljastas ta oma
ajakirja "Merz"
q
Schwittersi tööd muutusid
modenistilikumaks, teda on
mõjutanud ka El Lissitsky
konstruktivism.
q
1920ndatel sai ta tuntuks
tüpograafina
Nimetu
(Ovaalkonstruktsioon)
1925
q
Schwitters ehitas
vanemate majja
Merzbau, mis
kujutab tube, milles
dramaatiliselt
muudetud
normaalse toa
interjööri: raske on
aru saada, kus on
lagi, sissepääs,
väljapääs või mis
pidi tuba üldse
olema peaks.
Merzbau 1933
q
Kurti ajas taga gestaapo ja ta kolis 1937 Oslosse, kus tegi sealgi
oma kodust Merzbau.
q
1940 kolis Londonisse, kus ehitas samuti Merzbaud, aga see ei
saanud valmis, kuna Schwitters suri 1948, jättes oma töö pooleli.
Schwitters
Sarnased õppematerjalid
119
doc
20 SAJANDI KUNST
20. SAJANDI KUNST
1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM
2. SÜMBOLISM. JUUGEND
3. FOVISM
4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE"
5. KUBISM
6. FUTURISM
7. ABSTRAKTSIONISM
8. DADAISM
9. SÜRREALISM
10. ,,DE STIJL"
11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM
12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s
14. INFORMALISM
15. NEODADA
16. POPKUNST
17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM
18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST
19. POSTPOP JA HÜPERREALISM
20. MINIMALISM
21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst
22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE
24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM
"Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis
sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja
teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing."
(Arvo Pärt)
IMPRESSIONISM
Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
20. SAJANDI KUNST
1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM
2. SÜMBOLISM. JUUGEND
3. FOVISM
4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE"
5. KUBISM
6. FUTURISM
7. ABSTRAKTSIONISM
8. DADAISM
9. SÜRREALISM
10. ,,DE STIJL"
11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM
12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s
14. INFORMALISM
15. NEODADA
16. POPKUNST
17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM
18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST
19. POSTPOP JA HÜPERREALISM
20. MINIMALISM
21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst
22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE
24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA
25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM
"Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab
kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad
nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt)
IMPRESSIONISM
R
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid