PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jup...
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Ma...
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teis...
SATURN · Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis · 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on l...
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat...
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millis...
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni ...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puud...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma ol...
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodust...
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Ööse...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. N...
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena p...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päik...
Kadrina Keskkool Referaat Astronoomide vaatlusobjekte Koostas: Ebeli Pukk 12.a Juhendas: Jüri Ruzu Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ............................................................................................................
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
Jupiter ja Saturn Reivo Laast III b Juhendaja : Zoja Juuremaa Jupiter Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemai...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmast...
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb r...
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Saturn Referaat Juhendaja: ................ Koostanud: ............... 9. c klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht. Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minut...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................lk 3 Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4 Saturni rõngad................................................................................................lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmi...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pl...
Sisukord Sissejuhatus Liikumine Tuum Atmosfäär Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivis...
NEPTUUN Koostajad: Kerstin Mäemurd ja Merilin Aavik. 12ü klass. AVASTAMINE Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 23.septembril 1846. aastal. Le Verrer'ist sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle. ( 1819- 1...
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
annaabi.ee 
