Taevakehad ja planeedid (0)

Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass

1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteem koosneb ühest tähest – Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest.
2.Loetlege 8 suurt planeeti.
Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun .
3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi.
4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised , madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem.
5.Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Pluuto on piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes on tugevasti kaldu tema orbit ja on seetõttu sarnane pigem komeedile. Ühtlasi on ta ka palju väiksem ja tema lähedusest on avastatud terve hulk sama tüüpi ( ehki mõnevõra väiksemaid) objekte, mis pole tavaplaneedile kohane.
6.Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas.
7.Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust?
Neid näeb taevas vaid õhtul ja hommikul sest on siseplaneedid (planeedid kuni Marsini), asuvad päikesele lähemal kui Maa, vaja on kindler aega, millal planet on nähtav.
8. Iseloomustage Merkuuri liikumist.
Pöörleb aeglaselt ja tiirleb kiiresti, orbit on piklik, pöörlemisperiood on 2/3 tiirlemisperioodist. Põöörleb samas suunas, mis tiirleb.
9. Iseloomustage Veenuse liikumist.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, ning Veenus pöörleb väga aeglaselt. Ta pöörleb oma tiirlemisele vastassuunas (ja seega on päikeseööpäev pöölemisperioodist lühem).
10.Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
Pinnal on suured kaatrid , palju vulkaane (osad ka tegevad). Kuna on ülikõrge temperatuuriga on osa ainest vedelas olekus. Tema atmosfäär on väga tihe. ~95% on CO2 ja 3% lämmastik . On kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Teda katavad plaadikujulised tardkivimid.
11.Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Kaetud nii meteoriidi kui vulkaanikaatritega (ka tegevad). Teda katavad plaadikujulised tardkivimid.
12. Miks on Kuul näha vaid üht külge?
Sellepärast, et tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsed. Ehk Kuu teeb sama ajaga tiiru umber maa, kui see pöörleb.
13.Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
Vastasseisus, sest siis on ta maale kõige lähemal. (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel.) Tuleb vaadata vastu valgust ja seda saab teha iga kahe aastat tagant.
14.Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus , atmosfäär).
Välisilmelt pole sarnased, maa välisilme muutub kogu aeg sest maad ümbritseb tihedam atmosfäär, aga Marsi atmosfäär on õhedam. Marss paistab punaka planeedina, maa aga sinika -rohelisena, valgete vöötidega ( pilved ). Liikumine on sarnane. Pinnaehituse sarnasus on see, et mõlemal on vukaanikaatrid. Erinevus aga see, Marsil leidub vett vaid tahkes olekus, kuid maal igas olekus (vedel, gaasiline, tahke). Maal on pinnavormid pidevas muutumises veel. Marsi atmosfäär on olemas, kuid väga hõre ja koosneb suures osas CO2-st. Maal on arvestatav atmosfäär ja see koosneb 78% lämamstikust, 21% hapnikust + teised gaasid.
15.Mida on teada elust Marsil?
Siiani pole seal eluvorme leitud, kuid otsitakse edasi.
16.Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Marsil on 2 kaaslast . Phobos teeb ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi ja Deimos ööpäeva jooksul 1 tiiru ümber planeedi.
17.Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Võrreldes Maa tüüpi planeetidega on Jupiter gaasiline, mõõtmetelt väga suur, tähe koostisega, asub päikesest kaugemal, tal on palju kaaslasi ja ta omab rõngaste süsteemi.
18.Kuidas Jupiter pöörleb?
Pöörleb kiiresti, kuid periood sõltub geograafilisest laiusest see tähendab pooluste ja ekvaatori kohal olevad kihid liiguvad erineva kiirusega.
19.Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast . Kust on andmed pärit?
Io- kõige lähemal Jupiterile, palju vulkaane
Europa-sile ja detailivaene pind, kaetud jääkihiga
Canymedes-suurim kuu Päikesesüsteemis, tal on veevulkaanid
Calisto-pinnal esinevad matrjoška tüüpi kaatrid
Andmed on pärit Voyageri kosmosejaamast.
20.Millest koosneb Jupiteri astmosfäär?
Seal on 86% vesiniku, ülejäänu on põhiliselt helium. Teisi keemilisi ühendeid on vähe.
21. Kirjeldage Saturni välisilmet.
Lapik planet, oamb erilist rõngaste süsteemi, tal on pidevas muutumises pilvevöödid ja ta on väga hõre planet. Paistab kollakas -punakas-oranžikana.
22.Kirjeldage Saturni rõngast.
On hele ja selle laius on 65000 km ja see koosneb 3-st osast. Osad koosnevad sadadest kitsastest rõngastest.A ja B rõnga vahel on hästi kontrastne vööt ehk tühjus, mis on tingitud sellest, et seal liiguvad Saturni kuud.
23.Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastes?
Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva , üsna tiheda atmosfääriga. Ja seal on sademed (metaanivihm), mujal ei ole.
24.Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Uraani pöörlemistelg on peaaegu orbiidi tasandis e Uraan justkui veereb ümber päikese.
25.Kuidas avastati Neptuun?
Kuna Uraani liikumises märgati häireid, hakati otsima põhjust ja sedasi leiti Neptuun.
26.Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Triton on massiivseim kaaslane päikesesüsteemis. Ta liigub planeedi pöörlemisele ja ka tiirlemisele vastassuunas. Ühtlasi on seal ka mõõdetud päikesesüsteemi madalaim temperatuur.
27.Kirjeldage süsteemi Pluuto- Charon .
Mõõtmetelt sarnased, planeetide orbiitide tasandist väljas. Liiguvad väga elliptilist orbiiti pidi.
28.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Päikesesüsteemi tekkimisest alles jäänud ainet ja palju Pluuto sarnaseid kääbusplaneete.
29. Mis on asteroid ?
Need on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad ja ebakorrapärasema kujuga taevakehad.
30.Kirjeldage asteroidide liikumist.
Enamik asteroide liigub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda on võimalikud ka orbiitide muutused.
31.Mis on komeet ?
Komeet on pärit päikesesüsteemi äärealadelt. On tahketest gaasidest koosnev taevakeha , millel tekib saba, kui ta satub mõne tähe lähedusse (meie Päikesesüsteemis on Päike ainuke täht).
32.Kirjeldage komeetide liikumist.
Liiguvad kõikvõimalikes tasandites ja suundades ning nende orbiidid on väga elliptilised .
33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?
Meteooriks nim ühe komeedi killukest, mis Maa atmosfääri sattudes süttib ja põleb ning jätab taevasse hõõguva jälje. Meteoriit on asteroid tükike, mis on maapinnale langenud ja toob endaga mingisuguse katastroofi.
34.Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Planeetide ning nende kaaslaste liikumist kujundavad gravitatsioonjõud. Pöörlemine on tagatud pretsessiooni ja loodeliste jõududega.
35.Kuidas tekivad looded (tõus ja moon)?
Loodeline jõud tekib, kui pöörlev keha pole täiesti jäik. Maal on loodelisteks nähtusteks tõus ja mõõn, mis on põhjustatud kuu gravitatsioonilisest mõjust.
36. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Tänu loodelistele jõududele Maa pöörlemine aeglustub ja seetõttu Kuu kaugus mast suureneb.
37.Mis on pretsessioon ? Kuidas see tekib?
Pretsessioon on pöörlemistelje asendi muutumine ajas. Põhjuseks on see, et Päikese poole pööratud kluge tõmbab Päike rohkem kui tagumist ja tekib vurri efekt.
38.Millest tekkisid planeedid?
Päike tekkis gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmust ja gaasipilvest. Päikese pöörlemise käigus viskus osa ainest eemale ja sellest tekkisidki planeedid.
39.Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Planeetide tekkimisel raskemad osakesed jäid tugevama tõmbejõu tõttu päikese lähedelae ja nendest tekkisid Maa tüüpi planeedid. Ning kergemad osakesed said lennata kaugemale ja nenedest moodustusid hiidplaneedid.
40.Mis on Oorti pilv?
Päikese-eelse gaasipilve jäänuk. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja glaasist kehad.