Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Planeedid (0)

1 HALB
Punktid
Planeedid
Aivo Aron
Mikk Michelson
Mekuur
Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm
Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km²
Temperatuur on 452 kelvinit (179°C)
Mass 3,303×1023 kg
Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km
Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist,
naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist.
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29.
märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Veenus
Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet
(minimaalne kaugus 42 milj. km)
Temperatuur on Päeval: +480°C Öösel: 480°C
Mass on 4.868 5x1024 kg
Atmosfäär on väga tihe pruunikas, sisaldab lämmastikku, argooni ja
hapnikku, vähesel määral ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Maa
Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638
km
Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270 km
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C
Mass on 5.9736x1024 kg
Atmosfäär koosneb peamiselt: süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni
on kuni 2%, hapnik veeaur.
Maal on üks kaaslane, selleks on Kuu
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Marss
Pinnavormid ( mäed, orud, jõesängid )
Läbimõõt on 6750 km
Temperatuur on +25 kuni 125 kraadi
Mass on 6.4185x1023 kg
Atmosfäär on hõre, koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja
argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% veeaur
Asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa.
Marsil on kaks kaaslast: Phobos ja Deimos
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Jupiter
Puudub tahke pind. Tuum on kivisest materjalist, peal asub vedel
metalliline vesinik.
Läbimõõt: 142 984 km (ekvatoriaalne)
Temperatuur on 20 000 °C kui pilves on siis 140 °C
Mass on 1.8986x1027 kg
Atmosfäär on 1000 km paksune, koosneb vesinikust ja heeliumist
Jupiter on päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa.
Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat ­ Io,
Europa, Ganymedese ja Callisto ­ avastas Galileo Galilei 1610
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Saturn
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut.
Läbimõõt on 120 600 km
Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan,
ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin.
Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus,
Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys,
Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Uraan
Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest
Läbimõõt on 51 118 km (ekvatoriaalne)
Temperatuur on ­214°C
Atmosfäär: on leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral ka
atsetüleeni.
Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all.
Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks
suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck.
Uraan
Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast,
näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on
külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga
tükke.
Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja
heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise
värvi.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Neptuun
Tal on väike tuum. Sarnane Uraani koostisega: mitmesugused "jääd" ja
kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga.
Läbimõõt on 49 572 km
Atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani
lisandiga.
Neptuunil on 13 teadaolevat kuud.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Planeetide pöörlemine ümber oma
telje
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakule Paremale
Planeedid #1 Planeedid #2 Planeedid #3 Planeedid #4 Planeedid #5 Planeedid #6 Planeedid #7 Planeedid #8 Planeedid #9 Planeedid #10 Planeedid #11 Planeedid #12 Planeedid #13 Planeedid #14 Planeedid #15 Planeedid #16 Planeedid #17 Planeedid #18 Planeedid #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aivo Aron Õppematerjali autor
Olemas kõik meie päiksesesüsteemi planeedid koos infoga pluss veel iga planeedi kohta pilt!

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteemi planeedid-Planeedid-ettekanne PowerPointil
21
pptx

Päikesesüsteemi planeedid. Planeedid, ettekanne PowerPointil

PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis.

Füüsika
Planeetide kaaslased
42
pptx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Kaaslaste arv: Ma

Füüsika
HIIDPLANEEDID
11
pptx

HIIDPLANEEDID

HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi

Füüsika
MERKUUR slaidiesitlus
11
pptx

MERKUUR slaidiesitlus

Merkuur Koostaja: Keiu Peetsalu Juhendaja: Annika Orula Sissejuhatus Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Click to edit Master text s Merkuur on ilma Second level atmosfäärita Third level Fourth level Meenutab välimuselt kuud Fifth level Maalt on merkuuri väga halb vaadelda . Kosmosest on merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt . Merkuuril on omapärane pinnavorm Merkuuril ei ole kaaslasi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level

Füüsika
Planeetide kaaslased - ettekanne
16
pptx

Planeetide kaaslased - ettekanne

Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level

Füüsika
Päikesesüsteemi planeedid
3
doc

Päikesesüsteemi planeedid

Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega: kraatrid ja kivikõrbega. % maismaad peal asub jäädest mitmesuguse ( pinna- ja tolm Mäed, orud. vedel d "jääd" ja s

Füüsika
Päikesesüsteemi esitlus
15
pptx

Päikesesüsteemi esitlus

Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava

Geograafia
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid
19
pptx

Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid

Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem ­ mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun