Saturn (0)

SISUKORD
Sissejuhatus....................................................................................................lk 3
Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4
Saturni rõngad................................................................................................lk 5
Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7
SISSEJUHATUS
Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi.

SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA
Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks , seda edestab ainult Jupiter . Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie igapäevases elus kasutatavad mõõtühikud liialt väikeseks, siis kasutatakse kosmiliste objektide kirjeldamisel sageli hoopis suuremaid “mõõtühikuid”, mille tegelikku suurust inimene tajub paremini. Näiteks Päikesesüsteemi kirjeldamisel kasutatakse astronoomilist ühikut (a.ü.), mis võrdub Maa kaugusega (149,6 miljonit km) Päikesest. Seega võib öelda, et Saturn on Päikesest umbes 9,5 a.ü. kaugusel.
Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22 C). Saturni temperatuur on umbes -180  C. Sellisel temperatuuril ei külmu mitte ainult vesi vaid ka paljud teised ained, mis Maa tingimustes on normaalselt gaasilises olekus. Näiteks meie majapidamisgaasi peamine komponent metaan võib Saturnil normaalselt olla nii vedelas, kui ka tahkes olekus. Metaani keemistemperatuur on -161,4 C ja sulamistemperatuur -182,6 C.
Saturni läbimõõt on 120 536 km, Maa läbimõõt on aga 12 756 km, seega on Saturni läbimõõt Maa omast umbes 10 ja maht 774 korda suurem. Samas on Saturn vaid 95 korda Maast raskem, sest koosneb peamiselt kergetest gaasidest : vesinik (87-90 mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni ( C2H2 ) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest.
Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt “hõre”, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust (1g/cm3), see on Maa keskmisest kaheksa korda hõredam. Raskusjõud Saturnil ületab maise vaid 1,2 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Seetõttu loetakse selle välispinnaks pilvkatte välimine piir ning selle järgi on arvutatud ka planeedi läbimõõt, maht ja keskmine tihedus.
Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa-aastat, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal ehk täpsemalt 10 tundi ja 39 minutit.

SATURNI RÕNGAD
Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma konstrueeritud väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Need ei tundunud olevat kaaslased, sest ta ei näinud oma algelise teleskoobiga mingit liikumist. Järgmised 40 aastat kirjeldatigi Saturni venitatuna või sangadega. Esimesena kirjeldas hollandlane Christiaan Huygens 1655 aastal, et Saturn on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on planeedi pöörlemistasapinna suhtes kaldu. Rõngaste koostis ja olemus on valmistanud peamurdmist paljudele teadlastele ja sünnitanud arvukalt erinevaid teooriaid ja hüpoteese. Teaduse arenedes ja võimsamate teleskoopide kasutusele võtmisel selgus, et planeedil on rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema . Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad , et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse.
Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam " Voyager -1". Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. "Voyager-1" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga, nende tihedus on 0,6 vee tihedust. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Sisemised-rõngad on umbes 1,3 km paksud, äärmised aga kümme korda õhemad. Augustis 1981 jõudis Saturni juurde ka "Voyager-2", millelt saadud andmete uurimisel leiti, et kohati on rõnga paksus vaid 150 meetrit või isegi alla selle. Samuti registreeris tehiskaaslane ka sisemistes rõngastes ka võimsaid välgusähvatusi.
SATURNI KUUD
Lisaks “kosmilisest tolmust” koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 20 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Ka Päikesesüsteemi planeedid ja nende enamus kaaslasi on nimetatud kreeka ja rooma mütoloogiliste tegelaste järgi. Saturnus oli rooma peajumal Jupiteri isa. Saturnus, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja Uranuse, ei olnud seetõttu teiste jumalate hulgas populaarne . Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturnus ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide, Saturnuse ihukaitsjate vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist.
Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, “õhurõhk” Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan.
Suuruselt järgmine kuu on Rhea , millest "Voyager-1" möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea pind sarnaneb meie Kuuga , see on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha terves Päikesesüsteemis. Rhea pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Näiteks Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum handi -mansi rahvust, eestlasi aga esindab meie muistse piksejumala Uku nimeline kraater .
Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks . Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose “ Rolandi laul” tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland , tumeda poole omad - maurid , näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa -- kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes.
Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Dione, Tethys, Enceladus, Mimas, Hyperion, Janus, Epimetheus, viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyager'ide tehtud fotodelt.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn
http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn
http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html