Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saturn (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Saturn
Koostas: Kätlin Lääne
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet.
Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli 
teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala 
Saturnuse järgi.
Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks 
planeediks, seda edestab ainult Jupiter. 
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 
astronoomilist  ühikut.
Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, si s 
on seal ka väga külm võrreldes keskmise 
pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni 
temperatuur on umbes -180°C. 
Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil 
ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte 
pärast võimalik näha ka Saturni pinda. 
Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 
korda suurem kui Maal.
Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 
Maad
Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest 
kõige lapikum
Saturni rõngad
Rõngad avastas Galileo Galilei, kes  1610 . aastal 
märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes 
kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja 
selgitada, millega on tegemist.
Saturni rõngad on oma nime saanud nende 
avastamise järgi tähestikulises järjekorras.
Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on 
segatud  metaani ja ammoniaagiga. Osakeste 
suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
Saturni kaaslased
Saturnil on 18 nimetatud  kaaslast , rohkem 
kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib ol a ka 
veel mitmeid väiksemaid, mis on veel 
avastamata. Suurimad kaaslased -  Rhea
Titan  ja Japetus - asuvad väljaspool 
rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma 
nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, 
välja arvatud rooma jumala nime  kandev  
Janus.
Titan
Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on 
suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie 
Kuu.  Titanil  on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks 
pinnatemperatuuriks  ekvaatori  läheduses on 
mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on 
lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus 
keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel 
külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab 
vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil  metaan .
Titani metaanijärved
Pildi lisamiseks 
klõpsake ikooni
Kasutatud kirjanud
http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn
http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html
http://www.miksike.ee/documents/main/elehe
d/ 4klass /1kosmos/ elutuba /saturn.html
http://www.miksike.ee/documents/main/refer
aadid/saturn3.htm
http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Saturni rõngad
  • Saturni kaaslased
  • Titan
  • Titani metaanijärved
  • Slide 10
  • Kasutatud kirjanud
Vasakule Paremale
Saturn #1 Saturn #2 Saturn #3 Saturn #4 Saturn #5 Saturn #6 Saturn #7 Saturn #8 Saturn #9 Saturn #10 Saturn #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinla Õppematerjali autor
Esitlus planeedist Satrun.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Saturn

.lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie igapäevases elus kasutatavad mõõtühikud liialt väikeseks, siis kasutatakse kosmiliste objektide kirjeldamisel sageli hoopis suuremaid mõõtühikuid, mille tegelikku suurust inimene tajub paremini. Näiteks Päikesesüsteemi kirjeldamisel kasutatakse astronoomilist ühikut (a.ü.), mis võrdub Maa kaugusega (149,6 miljonit km) Päikesest

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
7
rtf

Saturn - referaat

Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti ­ üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund.

Füüsika
thumbnail
28
docx

Saturn

Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht.

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
13
doc

Planeet Saturn

......................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuud...........................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................12

Füüsika
thumbnail
6
odp

Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus

Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20%

Aineehitus
thumbnail
7
doc

Referaat "Saturn"

Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet

Füüsika
thumbnail
24
doc

SATURN

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest

Füüsika
thumbnail
6
odt

Saturn

Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.

Astronoomia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun