Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SATURN (0)

1 Hindamata
Punktid

SATURN
• Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis
• 6 planeet meie Päikesest, vahemaa  1,4 miljardit km
•  Tiirlemisperiood  29,5 Maa aastat (9,69km/s)
• Pöörlemisperiood 10h 33min
• Ainus planeet, mille tihedus on 
veest hõredam (0,687g/cm)
• Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 )
• Kaaslasi 60, tuntuim Titaan
• Võib puhuda tuul kuni 1800km/h.
• Nimetatud jumala Saturnuse järgi
• Tuum: raud, nikkel , silikaatne  kivim .
Ümbritsevad  kihid : metalliline  vesinik
vedel vesinik ja vedel  heelium
väline gaasikiht
• Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi 
tõttu
• Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku  jooksva  
elektrivoolu poolt.
• Puudub  piiritletud  välispind
• Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis 
põhjustab vesiniku metalliliseks minemise
• Atmosfäär 100km paksune
• Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui 
Päikselt pärineb.
( Kelvin -Helmholtzi  mehhanism )
• Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt 
tahke pinnas
• Esinevad erinevad ilmastikunähtused
Dragon  Storm  
• Suur konvektsioonisoojuse  torm  Saturni lõunapoolkeral
• Raadiolainete leiduvus
Ringid
• Jääst, kividest, 
tolmust tekkinud osakesed
• Suurus varieerub liivaterast autoni
• Kõigil kindel  orbiit  ja erinev kiirus
• Avastas Galileo Galilei
  1610 . aastal teleskoobiga
• C. Huygens 1655.a. kirjeldas
esimesena ringe diskina
Titaan – Saturni kuu
• Saturni suurim  kaaslane
• Suuruselt teine kuu, 
sama suur nagu Merkuur
• Suudab hoida märkismisväärset
 atmosfääri
• 2008. aastal leiti tõestust vedeliku
 olemasolu kohta
• Atmosfäär meenutab varast Maad

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Dragon Storm
  • Ringid
  • Titaan – Saturni kuu
Vasakule Paremale
SATURN #1 SATURN #2 SATURN #3 SATURN #4 SATURN #5 SATURN #6 SATURN #7 SATURN #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viktor beloussov Õppematerjali autor
Põhjalik esitlus planeedist saturn. 12.klassis hinnati hindega 5.

Sarnased õppematerjalid

Saturn
6
odt

Saturn

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku.

Astronoomia ja astroloogia
HIIDPLANEEDID
11
pptx

HIIDPLANEEDID

HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala)

Füüsika
Referaat-Päikesesüsteem
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

Planeetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.

Füüsika
Saturn
28
docx

Saturn

Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht.

Astronoomia ja astroloogia
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:

Füüsika
Planeet Saturn
13
doc

Planeet Saturn

......................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuud...........................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................12

Füüsika
Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

.........................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO.............................................................................................................

Füüsika
Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

....................... 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud materjalid....................................

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun