Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiidplaneedid, Powerpoint esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Hiidplaneedid
Kätlin Linde ja Joanna-Maria 
Tamm
Jupiter
Jupite  
r o  
n mei  
e planeedisüsteemi  
s viie ,
s  seejuure  
s esimen  
e hiidplanee  
t ni  
i järjekorra  
s
ku  
i k  
a suurus  
e mõtte . 
s Heled  
a j  
a püsiv  
a valguseg  
a Jupite  
r liigu  
b tähted  
e vahe  
l soliids  
e
aeglusega
Jupiter  
i kaugu  
s Maas  
t muutu  
b 55  
8 kun  
i 96  
3 miljon  
i kilomeetrini
Ööpäe  
v kesta  
b ta  
l napil  
t all  
a kümn  
e tunni
Jupite  
r o  
n 31  
8 kord  
a massiivse  
m ku  
i Ma  
a nin  
g kak  
s j  
a poo  
l kord  
a koguka  
m ku  
i kõi  
k
ülejäänu  
d Päikesesüsteem 
i planeedi  
d kokk .
u
Jupiter  
i läbimõõ  
t o  
n umbe  
s 14  
3 00  
0 k , 
m 1  
1 kord  
a suure  
m ku  
i Maa .l
Raskusjõu  
d o  
n Jupiteri  
l ,
2  
5 kord  
a suure  
m ku  
i Maal
Jupiter  
i 100  
0 k  
m paksune atmosfää  
r koosne  
b peamiselt vesinikust (
  7 %
0 ) 
ja heeliumist (
  2 %
7 ) 
Jupiter  
i sisemus  
e täpn  
e ehitu  
s ning keemilin  
e koostis e  
i ol  
e tänapäeva  
l vee  
l selge
Jupiteri  
l o  
n 1  
4 kaaslas , 
t milles  
t  
4 o  
n palj  
a silmag  
a näha
täispöörd  
e  
9 tunn  
i j  
a 5  
0 minutig , 
a poolustelähedaste  
l alade  
l kulu  
b sellek  
s  
9 tund  
i j  
a
5  
5 minuti . 
t Ülemineku  
d ühel  
t kiirusel  
t teisel  
e toimuva  
d hüppeliselt
Jupiteri teke ja areng
Enamiku asteroidide  orbiit  jääb Marsi ja 
Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile 
üsn  
ohutud . Umbe  
s 16  
asteroidi  trajektoor 
võ  
ib aga lõikuda Maa orbiidiga
Arvatakse, et Jupiter on tekkinud tänu 
kokkupõrgetele asteroidivöös
Huvitav fakt Jupiterist
Jupiteri tähelepanuväärsemaid detaile on nn. 
punane laik, mille laius küünib ca 1  
2 00  
0 km. Et 
laik üsna märgatavalt nihkub, mõnikord päriselt 
kadudes, arvatakse, et ta on planeedi atmosfääri 
moodustis . Tema olemus on aga seni 
selgitamata. (Viimaste vaadete kohaselt kujutab 
punane laik tohutut keeristormi Jupiteri 
atmosfääris, mille teke ja areng on kestnud sadu 
aastaid).
Saturn
Satur  
n o  
n üsn  
a sarnan  
e Jupiterig , 
a kui  
d pisu  
t väikse :
m  läbimõõ  
t 8 %, 
3
mas  
s 3 %
0 , 
tihedu  
s 5 % 
2
Jupiter  
i omas .
t
Saturn  
i läbimõõ  
t on 12  
0 600 kilomeetrit
Keemilin  
e koosti  
s o  
n Saturni  
l umbkaud  
u sam  
a mi  
s Jupiteri . 
l Levinui  
m elemen  
t o  
n
vesini  (
k mah  
u järg  
i 8 -
7 9 %
0 ), se , 
e mi  
s ül  
e jää ,
b  o  
n peamisel  
t heeliu  (
m 1 -
0 1 %
3 ). 
Pöörle  
b t  
a umbe  
s sam  
a kiiruseg  
a ku  
i Jupite ,
r  kui  
d tel  
g o  
n orbiid  
i tasand  
i suhte  
s
kald .
u
Saturn  
i siseehitu  
s koosne  
b arvatavast  
i tuumas , 
t mill  
e moodustavad raud, nikkel j  
a
silikaatn  
e kivi  
m j  
a mid  
a ümbritse  
b pak  
s kih  
t metallilis  
t vesinikk .
u
Saturni  
l o  
n 1  
8 nimetatu  
d kaaslas ,
t  rohke  
m ku  
i ühelg  
i teise  
l planeedi .l Sea  
l või  
b oll  
a
k  
a vee  
l mitmei  
d väiksemai , 
d mi  
s o  
n vee  
l avastamat .
a
Saturn  
i ööpäe  
v kesta  
b 1  
0 tund  
i 3  
2 minuti  
t 1  
5 sekundi ,
t  täistiiruk  
s ümbe  
r Päikes  
e
kulu  
b 2 ,
9  
5 Ma  
a aastat
Planeedi  
l o  
n tuge  
v magnetväli
Saturn  
i rõngad
Eristataks  
e seitse  
t Saturn  
i rõngas ,
t  mi  
s omakord  
a jaguneva  
d lugematuk  
s hulgak  
s
pisirõngasteks
Saturn  
i rõngad  koosneva   
d jääkristallides  
t j  
a arvatavast  
i meteorii - 
t lik  
u päritolug  
a
tolmuosakestest
Huvitavad fakt Saturnist
Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva 
rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 
1  
3 00  
0 km kõrgusel ja tema kogulaius on 
peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga
Saturni mass on 95 Maa massi
Uraan
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja 
silmaga vaevu nähtav
Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et 
teda on raske näha
Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa
Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt 
vesinikust ja heeliumist. Teine  gaas   metaan  annab 
planeedile tema sinakasrohelise värvi.
Uraanil on avastatud 27 looduslikku  kaaslast
Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 
Ma  
a massi. 
Ööpäe  
v on 17 tundi ja 14 minutit
Uraani avastamine
See planeet avastati alles 1781. aastal, kui 
astronoom  Wiiliam Herschel seda läbi  teleskoobi  
vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete 
planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, 
kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe 
nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond 
Voyager  2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest 
korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte 
planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja 
kujundas ümber meie teadmised Uraani 
süsteemist.
Huvitav fakt Uraanist
Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud  hiiglaslik  
survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab 
ning  laseb  planeedi pinnale sadada teemantidel.
Neptuun
Neptuun  
i asukoh  
a arvuta  
s välj  
a prantsus  
e matemaati  
k Urbai  
n L  
e Verrie .
r  L  
Verrier   
pool  
t antu  
d asukoh  
a järg  
i avasta  
s planeed  
i saks  
a astronoo  
m Johan  
n Gall  
e 184 .
6  
aast  
a 2 .
3  septembri .l  Planeed  
i asukoh  
a arvutamin  
e põhine  
s arvutuste ,l mi  
s saad  
i
Jupiter ,i Saturn  
i j  
a Uraan  
i positsioon  
e vaadelde .
s
Neptuu  
n o  
n kaheksa  
s j  
a viiman  
e suurtes  
t planeetides  
t mei  
e päikesesüsteemi .
s
Suurusel  
t o  
n Neptuu  
n diameetr  
i järg  
i nelja .
s  Neptuu  
n o  
n diameetril  
t väikse  
m j  
a
massil  
t suure  
m ku  
i Uraa ,
n  om  
a massil  
t 1 ,
7  
5 kord  
a j  
a ruumalal  
t 4  
2 kord  
a suure  
m
Maas .
t
Mõõtmetel  
t o  
n Neptuu  
n väg  
a lähedan  
e Uraanil  
e j  
a sarnan  
e o  
n k  
a välimu .
s
Neptuun  
i atmosfää  
r koosne  
b peamisel  
t vesinikus  
t j  
a heeliumis .
t  Sarnasel  
t Uraanig  
a
o  
n selle  
s k  
a metaan ,i mi  
s anna  
b planeedil  
e särav  
a sinis  
e värvus .
e  Neptuu  
n o  
n
Uraanis  
t sinise ,
mses  
t tem  
a ülemiste  
s pilvekihtide  
s o  
n rohke  
m metaan  
i ku  
i Uraani .l 
Planeed  
i pinna  
l või  
b näh  
a heledai  
d j  
a tumedai  
d joon .i
Neptuuni  
l o  
n 1  
4 teadaoleva  
t kaaslas ,
t  viiman  
e avastat  
i 201 .
3 .
a
Nag  
u teistelg  
i hiidplaneetide ,l o  
n k  
a Neptuuni  
l rõnga .
d  Saturn  
i j  
a Uraan  
i rõngastes  
t
väiksema ,
d  Jupiter  
i omades  
t suurema .
d
Huvitavaid fakte Neptuunist
Neptuun nimetati Vana- Rooma  vetejumala Neptunuse 
järgi.
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, 
Voyager   
2 2 .
5  augustil 1989. aastal.
Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 
ulatudes 2000 km/h.
Kasutatud kirjandus:
1.
Miksikese ajakiri
2.
Vikipeedia
3.
Astronoomiaõpik „ Kosmoloogia

Document Outline

  • Slide 1
  • Jupiter
  • Jupiteri teke ja areng
  • Slide 4
  • Huvitav fakt Jupiterist
  • Saturn
  • Huvitavad fakt Saturnist
  • Slide 8
  • Uraan
  • Uraani avastamine
  • Huvitav fakt Uraanist
  • Slide 12
  • Neptuun
  • Huvitavaid fakte Neptuunist
  • Slide 15
  • Slide 16
Vasakule Paremale
Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #1 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #2 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #3 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #4 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #5 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #6 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #7 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #8 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #9 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #10 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #11 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #12 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #13 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #14 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #15 Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin L. Õppematerjali autor
Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusegaJupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetriniÖöpäev kestab tal napilt alla kümne tunniJupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku.Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal.Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui MaalJupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selgeJupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga nähatäispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt

Sarnased õppematerjalid

Neptuun
9
odp

Neptuun

Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril. Planeedi

Füüsika
Päikesesüsteem
6
docx

Päikesesüsteem

Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.

Füüsika
Kokkuvõte-Neptuun
2
docx

Kokkuvõte-Neptuun

Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril

Füüsika
Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6

Füüsika
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.

Füüsika
Neptuuni ehitus
10
docx

Neptuuni ehitus

· Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. · Kaaslaseid on 14

Füüsika
Hiidplaneedid - referaat
8
doc

Hiidplaneedid - referaat

.........................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti.

Füüsika
Päikesesüsteem Referaat
13
doc

Päikesesüsteem Referaat.

Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun