KIVIÕLI 1. KESKKOOL MARELLE KALVIK REFERAAT TEEMAL: HIIDPLANEEDID KIVIÕLI 10.12.2007. SISUKORD: 1. Sissejuhatus : ruum ja aeg (Universum) 2. Hiidplaneedid : 3. Jupiter 4. Saturn 5. Uraan 6. Neptuun 7. Faktid ja arvud 8. Kasutatud kirjandus 1. Ruum ja aeg (Universum). Tuhanded Maa pealt nähtavad galaktikad, tähed ja planeedid on osa miljarditest objektidest, mis moodustavad Universumi. Astronoomia uurib Universumit ja kuidas see ajas muutub. Tähti ja planeete on uuritud sellest ajast peale, kui esimesed inimesed öösel üles taevasse vaatasid. Nad otsisid mõtet nendes säravates täppides, rühmitades neid tähtkujudeks. Nad jälgised Kuu ja planeetide liikumisi ja lõid Universumi lihtsa mudeli. Hiljem on teadlased uurinud, millest on tehtud tähed ja kuidas need moodustavad, kuidas arenevad ja surevad.
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO" 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,2
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi
HIIDPLANEEDID Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a 2011/12 Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Kokkuvõte Kuigi Saturn avastati juba antiikajal on ikkagi tema kohta palju küsimusi. Mõistatusliku Saturni on praegu uurimas kosmoselaev Cassini, mis startis 1997. aastal. Saturnini jõudis ta 2004. aastal. Cassini misiooniks on uurida Saturni müstilisi kuusid, rõngaid ja keerulist magnetilist keskkonda. 5 Pilte Saturn Saturni kuu Titan Kasutatud kirjandus: Becklake, S. 1997. Kosmos. Tähed, planeedid ja kosmoselaevad. Tallinn:Varrak http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://miksike.com/docs/referaadid2005/saturn_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html Pildid: http://images.google.ee/images 7
Hiidplaneedid on suure massiga planeedid päikesesüsteemis ja neid on neli- Uraan, Saturn, Neptuun ja Jupiter. Hiidplaneedid koosnevad üldiselt jääst ja erinevatest gaasidest, kuna neil pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum
tähendas planeetide liikumise Päikese-keskse (heliotsentrilise) mudeli kasutuselevõttu. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad on tohutu kaugel. Sellest sugenes mõte, et tegemist võib olla Päikese-taoliste objektidega, millel võivad olla ka oma planeedid. Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüd on avastatud mitmeid planeedisüsteeme, kuigi nendest on väga vähe teada. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlakstegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme, analüüs. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside
olemasolu. Kui valge kääbusega ühineb teise valge kääbuse ainet, näeme tohutut valgussähvatust ehk noovat. Noovad võivad kiirata nähtavat valgust ja röntgenlaineid, sest teise tähega ühinedes toimub termotuumaplahvatus ja vabaneb tugev osakeste vool. Noovades sünnib palju raskeid elemente, mis ei saa tekkida ühelgi muul moel. Erinevalt supernoovast jäävad mõlemad tähed pärast plahvatamist alles ja noova võib korduda. Kokkuvõte Tähed ja planeedid on oluliselt erinevad. Planeedid on surnud taevakehad, millel puudub oma energiaallikas, vaid peegeldavad oma tähe valgust. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnentik Päikese massist. Tavalised tähed. ( peajada )
Kõik kommentaarid