Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saturn ja jupiter (1)

1 Hindamata
Punktid
Jupiter ja Saturn
Reivo Laast
III b
Juhendaja : Zoja Juuremaa
Jupiter
Jupiter on Päikesest viies planeet
ja kaugelt suurim. Jupiter on
rohkem kui kaks korda nii
massiivne kui kõik teised
planeedid kokku (318 korda
Maad)
orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU)
Päikesest
diameeter: 142,984 km
(ekvatoriaalne)
Temperatuur:234 f kuni 260 f
Jupiteri pilved
Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis
koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust.
Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid
ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi
sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed
teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo
orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis
väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige
soojemaid ja kõige vähem pilvisemaid piirkondi.
Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on
arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate
lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide
tagajärg, võibolla sisaldades väävlit, mille
ühendid võtavad enese peale laia värvigamma,
kuid selle pole täpselt teada.
Jupiteri koostis
Jupiter koosneb umbes 90%
vesinikust ja 10% heeliumist
metaani, vee, ammoniaagi ja
"kivimi" lisandiga. See on
koostiselt väga lähedane
algsele Päikese udukogule,
millest moodustus terve
Päikesesüsteem.
Jupiteril on arvatavasti
kivisest materjalist tuum
ulatudes kusagil 10 kuni 15
kordse Maamassini.
Jupiteri rõngad
·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka
Jupiteril 3 rõngast.
·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik
tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna
Arvatavasti koosnevad nad väga kiirgus teleskoopidega
väikestest kivise materjali teradest.
Jupiteri suur punane laik
· Suurt punast laiku (SPL) on nähtud
maiste vaatlejate poolt rohkem kui 300 aastat
(see avastus on tavaliselt omistatud
Cassini'le või Robert Hooke'le 17. sajandil).
SPL on ovaalne 12,000 25,000 km suurune,
küllalt suur, et sisaldada kahte Maad. Teisi
väiksemaid aga sarnaseid laike on teatud
aastakümneid. Laigu pöörlemise suund
näitab, et SPL on kõrge rõhuga piirkond, mille
pilvetipud on oluliselt kõrgemal ja külmemad
kui ümbritsevatel aladel. Samalaadseid
struktuure on nähtud ka Saturnil ja Neptuunil.
Pole teada, kuidas sellised struktuurid
suudavad püsida nii kaua aega.
· Suure laigu moodustab suur gaasikeeris,
mis oma kõige laiemast kohast on sama lai
kui kolm Maad.
Jupiteri magnetväli
Jupiteril on hiiglasuur
magnetväli, palju tugevam kui
Maa oma. Tema magnetosfäär
ulatub rohkem kui 650 miljoni
km kaugusele (üle Saturni
orbiidi!).
Jupiteri kuud asetsevad
seetõttu tema magnetosfääris
Jupiteri kuud
·Jupiteril on 63 kuud
Amalthea
IO
Europa
·Neist suurimad on:
Ganymedes Kallisto
Saturn
Saturn on Päikesesüsteemi
kuues planeet.
Mõõtmete poolest on Saturn
Jupiteri järel teine planeet
Päikesesüsteemis.
Saturni keskmine kaugus
Päikesest on 9,5 astronoomilist
ühikut.
Saturn on tuntud oma rõngaste
poolest ning tal on vähemalt 60
kuud 2007 aasta seisuga (lisaks
3 kinnitamata kuud)
Saturni mõõtmed
Saturni läbimõõt on 120
600 km, mis on 9,4 korda
suurem kui Maal .
Kuigi Saturn oma
läbimõõdult ainult umbes
20% Jupiterist väiksem,
moodustab ta mass vaid
ligikaudu 1/3 Jupiteri omast
(5.6846×10 astmes 26 ehk
umbes 95 maa massi.
Saturni keskmine tihedus
ligikaudu 0,687 g/cm³
Saturni atmosfäär
Saturni atmosfääri peamisteks
koostisosadeks on vesinik
(~96%) ja väiksemal määral
ka heelium (~3%). Esindatud
on ka metaan (~0.4%),
ammoniaak (~0.01%), etaan
(0.0007%) atsetüleen ja
fosfiin.
Saturni rõngad
Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid
miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri
missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid
teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine
nähtus. Teooria lükkasid ümber Cassinilt saadud
andmed. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja
nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad
avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma
väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist,
kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on
tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas
hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta
on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei
puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu."
Saturni rõngad on oma nime saanud nende
avastamise järgi tähestikulises järjekorras.
Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on
segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste
suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
Saturni kuud
Saturni 7 suuremat kuud on:
Mimas, Enceladus,Tethys,
Dione,Rhea,Titan, Lapetus
Saturni kaaslased koosnevad
enamjaolt veest, jääst (~
75% )ja vähesel määral ka
kivimitest (~25% )
Saturni kuudel on selgeid jälgi
kokkupuudetest teiste
taevakehadega(näiteks:
meteoriidid, asteroidid jne.)
Mimas (kuu)
Mimas avastati 1789a. 17.
septembril William
Herscheli poolt
Mimas on väikseim
teadaolev astronoomiline
keha mis on enamvähem
kera kujuline, tänu tema
enda gravitatsioonile
Mimas on oma nime
saanud ühe Kreeka
mütoloogia Titaani järgi.
Mimase järgi on saanud ka
oma välimuse filmist "Star
Wars" tuntud surmatäht.
Mimas on tuntud ka kui
silmakuu.
Ta on suuruselt 7. Saturni
kuu.
Lõpp
Vasakule Paremale
Saturn ja jupiter #1 Saturn ja jupiter #2 Saturn ja jupiter #3 Saturn ja jupiter #4 Saturn ja jupiter #5 Saturn ja jupiter #6 Saturn ja jupiter #7 Saturn ja jupiter #8 Saturn ja jupiter #9 Saturn ja jupiter #10 Saturn ja jupiter #11 Saturn ja jupiter #12 Saturn ja jupiter #13 Saturn ja jupiter #14 Saturn ja jupiter #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reivolaast Õppematerjali autor
slaidikava

Sarnased õppematerjalid

Saturn
6
odt

Saturn

Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.

Astronoomia
Jupiter
3
doc

Jupiter

Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse

Geograafia
Hiidplaneedid - referaat
8
doc

Hiidplaneedid - referaat

......................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti. Jupiter on üks neljast planeedist, mis koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. /1, lk 28/ Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva

Füüsika
Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus
6
odp

Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus

Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20%

Aineehitus
Saturn
28
docx

Saturn

Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht.

Astronoomia ja astroloogia
Saturn
6
docx

Saturn

.lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie igapäevases elus kasutatavad mõõtühikud liialt väikeseks, siis kasutatakse kosmiliste objektide kirjeldamisel sageli hoopis suuremaid mõõtühikuid, mille tegelikku suurust inimene tajub paremini. Näiteks Päikesesüsteemi kirjeldamisel kasutatakse astronoomilist ühikut (a.ü.), mis võrdub Maa kaugusega (149,6 miljonit km) Päikesest

Astronoomia ja astroloogia
Referaat-Saturn
7
doc

Referaat "Saturn"

Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet

Füüsika
Planeet Saturn
13
doc

Planeet Saturn

......................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuud...........................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................12

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

reku13 profiilipilt
Reigo Rannak: täitsa hea asi
19:21 28-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun