Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pluuto (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Nõmme gümnaasium
Pluuto
Referaat füüsikas
Õpilase nimi: Signe Kadak
Klass: 9b
Juhendaja : Mari Põld
Tallinn 2008
Sisukord
  • Sissejuhatus 3
  • Pluuto 4
  • Pluuto avasamise lugu 4
  • Pluuto füüsikalised omadused 5
  • Pluuto ja tema atmosfäär 6
  • Pluuto kaaslased 6
  • Charon 7
  • Pluuto ning Triton – Neptuuni kaaslane 7
  • Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7
  • Küsimused, millel pole vastust 8
  • Planeet Maa – meie kodu 8
  • Kokkuvõte 9
  • Kasutatud kirjandus 10
    Sissejuhatus
    Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja väiksem kõigist päikesesüsteemi kuudest. Meile on tema suhtes paljud asjad teadmata ja me ei tea ka seda, kas me saame neid asju kunagi teadma. Kuid midagi me temast siiski teame…
    Pluuto
    Pluuto on kaugeim kääbusplaneet Päikesest ja kaugelt väikseim. Ta on kõige väiksem kuu teiste päikesesüsteemi kuude seas ehk Kuu, Io, Europa, Ganyede, Callisto , Titan ja Triton-i seas.
    Kuu orbiit Päikesest on 5,913,520,000 km, tema diameeter on 2274 km ja mass 1,27e22 kg.
    Pluuto avastati 1930. aastal ja tal on kolm kaaslast Päikesesüsteemis. Kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeedis. Vikipeedia andmetel on alates 24. augustist 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni otsuse põhjal Pluuto kääbusplaneet.
    Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.
    Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.
    Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus.
    Pluutot pole kordagi külastatud, isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril aastal 2006 saadeti sinna NASA poolt kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2005 ehk 7 aasta pärast.
    Pluuto avastamise lugu
    Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh.
    Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.
    Kui ilmnes , et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis ( Arizona ) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks. Et Lowelli lesk vaidlustas selle otsuse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta, sai observatoorium otsingutega alustada alles 1929. aastal. Sellele tööle võeti noor, ilma erihariduseta amatöörastronoom Clyde Tombaugh, kellele sai seetõttu vähem palka maksta. Järgmisel aastal saatiski teda edu.
    Uurides 18. veebruaril 1930 eelmisel kuul Kaksikute tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta neilt täpi, mis võis olla uus planeet. Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati avastusest kogu maailmale.
    Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. [1]
    Pluuto füüsikalised omadused
    Nagu enne öeldud – Pluuto jääb alla seitsmele Päikesesüsteemi kuule . Tema keskmine raadius on 1195km mis on 0,19 Maa raadiust, mass (1,305 ± 0,007)× 1022 kg ehk 0,002 Maa massia. Pluuto keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 .
    Pluuto orbiit erineb ringjoonest , keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü. Ümber Päikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09 aastat, täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub tal 6 päeva, 19 tundi ja 18 minutit. Pluuto pöörleb orbiidil külili, sama teeb ka Uraan , kuid nende vahel kokkupõrget pole mõtet karta , sest nende orbiidid on erinevates tasandites.
    Tema täpne keemiline koostis on teadmata, kuid madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
    Pluuto ja Maa võrdlus
    Pluuto ja tema atmosfäär
    Pluuto atmosfääri olemasolus veenduti esimest korda 1989. aastal. Tema atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside ( metaan , CO) panus on aga väike. Atmosfäär on hõre, sest pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, Pluuto pikas aastast on enamus aja atmosfäär jäätunud.
    Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest eemaldunud ja planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Temperatuuri langus aga ei mõjuta atmosfääri. Üks seletus on, et Pluuto pinda kattev jää on võib-olla tumenenud ja püüab seetõttu rohkem päikesevalgust. Asjasse püüab selgust tuua NASA kosmoseaparaat , mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et Pluuto atmosfäär pole selleks ajaks täielikult külmunud.
    Osa atmosfäärist võib vabaneda Charoni vastasmõju tõttu ka kosmosesse.
    Pluuto kaaslased
    See, et Pluutol on kaaslane, selgus 1978. aastal. Ta tiirleb 19 000 km kaugusel taevakehe keskmest ja tiirlemisperiood on 6 päeva. Kaaslase nimi on Charon. Pluuto läbimõõduks saadi arvutades 4000 km, kuu Charoni läbimõõduks 2000 km ehk poole väiksem. Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut täpsustatud, viimati oli see 11. juulil 2005. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212 ,0 ± 1,5 km.
    Kuigi Pluuto ja Charoni masside summat teatakse üsna hästi (seda saadakse määrata Charoni perioodi ja raadiuse hoolikate mõõtmistega ja Kepleri kolmanda seadusega), on Pluuto ja Charoni individuaalseid masse raske kindlaks määrata, kuna see nõuab nende vastastikuse liikumise määramist ümber süsteemi massikeskme, mis vajab palju peenemaid mõõtmisi - nad on nii väikesed ja kaugel eemal, et isegi HST'l on raskusi.
    2005. aasta lõpus leitu Pluutole Hubble’i Kosmoseteleskoobifa kaks uut kaaslast, mille esialgsed nimed olid S/2005 P 1 ja S/2005 P 2. Nüüd on nende nimed Nix ja Hydra . [2]
    Charon
    Charoni koostis on meile teadmata, aga tal on madal tihedus, mis näitab, et ta võib olla sarnane Saturni jäistele kuudele (s.o. Rhea ). Tema pind on arvatavasti kaetud jääga.
    Charonil, erinevalt Pluutost, pole suuri albeedo iseärasusi, kuid tal võib olla väiksemaid, millede suhtes pole veel lahenduseni jõutud.
    Charoni atmosfääri olemasolus kaheldakse.
    Pluuto ning Triton – Neptuuni kaaslane
    Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti , et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. Triton, Pluuto ja Charon on võib-olla ainukesed järelejäänud liikmed sarnaste objektide suurest klassist , millest ülejäänud osa pursati välja Oort pilve. Nagu Maa Kuu, võib olla Charon hoopis Pluuto ja mõne teise keha vahelise kokkupõrke tulemus. [2]
    Kas kaugemal kui Pluuto on veel planeete?
    Arvatakse, et ei ole. Kuid kui peaks olema, siis on nad väga kahvatud ja nende avastamisega on raskusi. Astronoomide lootus pole aga kadunud ja nad loodavad neid leida.
    Küsimused, millel pole vastust.
    On ebatäpsusi Pluuto ja Charoni omaduste suhtes, näiteks mass, raadius ja tihedus.
    Kui palju Kuiper Vööndi Pluuto sarnased objektid on hiljuti silmnähtavaltkadunud? Kas nendest oli mõni sama suur nagu Pluuto?
    Mis on Pluuto tumedate maa-alade koostis?
    Kas, ja millised geoloogilised iseärasused ja protsessid toimuvad Pluutol ja tema kaaslasel Charonil?
    Kas missioon Pluto Ekspress leiab rahalist toetust? See on võimalus vaadelda Pluutot tema periheeloni lähedal – enne 23. sajandit sellist võimalust rohkem ei tule.
    Kas ja millised aastaajalised muutused toimuvad Pluuto pika ’aasta’ jooksul?
    Charon
    Planeet Maa – meie kodu
    Maal on piklik orbiit ja kiire pöörlemine, võrreldes näiteks Veenuse ja Merkuuriga. Ta liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis.
    Maakera keskkohta vöötab ekvaator - mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel.“ Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti , kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust.
    Maal on ka üks kaaslane- Kuu. “Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks.”
    Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi.
    Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959 . Aastal Luna - 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu.
    [2]
    Kokkuvõte
    Peale selle referaadi kirjutamist tunnen ja tean ma Pluutost rohkem, kui enne. Pluuto koostis, temperatuur, suurus, mass ja muud omadused on siin kirjas ja midagi on neist ka meelde jäänud peale lugemist.
    See teema on minu jaoks huvitav ja tahaksin planeetidest kohati ehk ka rohkem teada. Kuna andmed kahjuks ei ole ei raamatutes ega ka internetis just kõige uuemad, siis loodetavasti saan sellegi poolest Pluuto uurimisest ja uurimise arengust teada.
    Tegemist on äärmiselt põneva teemaga ja põneva planeediga ja loodan, et referaat suudab anda ülevaate Pluutost.
    Kasutatud kirjandus
  • ’’Kosmose uurmine’’ lk 21.
  • www.miksike.ee
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto
    10
  • Vasakule Paremale
    Pluuto #1 Pluuto #2 Pluuto #3 Pluuto #4 Pluuto #5 Pluuto #6 Pluuto #7 Pluuto #8 Pluuto #9 Pluuto #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Signe Kadak Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pluuto referaat
    11
    doc

    Pluuto referaat

    Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid............................................................................................................................................... 9 Kokkuvõte..................................................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid..................................................

    Füüsika
    Planeet Pluuto ülevaade
    4
    rtf

    Planeet Pluuto ülevaade

    Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh

    Loodusteadused
    Pluuto
    5
    doc

    Pluuto

    Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18

    Füüsika
    Planeet Pluuto iseloomustus
    16
    ppt

    Planeet Pluuto iseloomustus

    Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal

    Füüsika
    Pluuto
    3
    doc

    Pluuto

    Päikesesüsteemi planeet. Pluuto. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.Pluuto on väga väike planeet päikesesüsteemis. Ta on päikesest 5,9 miljardi kilomeetri kaugusel. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Pericival Lowell ja William pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale

    Füüsika
    Planeet Pluuto
    9
    doc

    Planeet Pluuto

    Sisukord · Sissejuhatus · Pluuto avastamine · Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused · Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna

    Füüsika
    Pluuto
    11
    odp

    Pluuto

    PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes). Diameeter on 2274 km.

    Füüsika
    Pluuto
    17
    ppt

    Pluuto

    PLUUTO PLUUTO Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Päikesest kaugeim ja väikseim. 1930 ­ 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9. planeet. 24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto kääbusplaneediks. avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun