c) FALLILINE 3-4a-genitaalid- kiindumus vastassoost 3. 3-6a- INITSATIIV-SÜÜ:perekond, iseseisev tegevus, mis vanemasse; O ja E kompleks; kastratsiooni hirm- ohtlik,mis mitte; normide kinnistumine, julge vigu teha peenise kadedus; soo-identsus N v M? Samastumine 4. 6-12a- USINUS-ALAVÄÄRSUS-pere+sõbrad: sotsiaalsete ja Aluseks uudishimu, ilma piinlikus tundeta. füüsiliste oskuste omandamine, järgi reegleid, võistlusmoment - hirm seksuaalsuse ees, suhteprobleemid, võimu ja 5. 12-18/19a- IDENTITEET-sõbrad,kaaslased: rollisegadus
Kolmas aste on kuuluda erinevatesse inimgruppidesse, vajadus läbisaamisele ja suhtluse, armastuse järele. Vahepeal on tähtsuselt tunnustusprintsiip. Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse. Samastumine ehk diferentseerumine on pinge alandamise eesmärgil samastumine tahtmatult kellegi edukamaga ja tema jäljendamine kas sõnades või zestides, miimikas. Sublimatsioon on Freud'i mõiste. Inimene suunab oma seksuaalenergia ühiskonna sees soositud tegevusse. Tänapäeva mõistes tähendab energia ülekandmist teise valdkonda. Uuringud on näidanud tõsiasja, et inimesed, kellel on rikkam fantaasia, on vähem fantaasia. Pinged elatakse fantaasias ära.
kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: 1) Tähelepanu maht väljendub objektides mida tähelepanna on võimalik (5-9 objekti). 2) Intensiivsus tähelepanu tugevus 3) Koondamine ja jaotamine koondan ja jaotan tähelepanu kas siis ühe või mitme objektile.
võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad. 5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud
haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. Riigile on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Veendumaks, et ka kodanik nii käituks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ning seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. See põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujuneb ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Riiklik identiteet on saavutatav nii koduse kui koolikasvatusega. See ei ole lühiajaline projekt, vaid eeldab vaatamist tulevikku. Kodu ja kooli koostöös kujuneb edukas riik, mis paistab Euroopas silma lisaks headele palkadele ka oma elamis- ning õppimistingumustega. Kokkuvõtvalt ütleksin, et riigi moodustabki riigi rahvas ning riik saab olla edukas, kui jätkub teineteise mõistmist ning toetamist.
mõjutab. Olgugi, et tooted on alaealistele keelatud, on see neile mingilviisi kättesaadav. Miks tarbivad lapsed meelemürke? Hea näitena saab tuua mingi sündmuse tähistamist.Nooremad on võtnud eeskuju vanematest, kes tihti sünnipäevadel, aastapäevadel või pidustustel klaase kokku löövad. Kõik mis tundub kättesaamatu, uus ja huvitav tekitab igas inimeses tahtmist seda järgi proovida, seega võib seda üheks põhjuseks nimetada. Teine põhjus noorte seas võib olla teistega samastumine. Noored mõjutavad teineteist. Keegi ei taha kellestki halvem välja paista. Koolid ning meedia kajastab igapäevaselt alkoholi ja tubakatoodete kohta infot. Tehakse erinevaid kampaaniaid ja üritusi, peetakse loenguid, täidetakse teste ja pandakse igaühele südamele, et meelemürgid on tervist kahjustavad. Jõudes täiskasvanu ikka, avaneb noorel võimalus kõike keelatut osta ja proovida. Pidustusustel võib kõik lõppeda kenasti, kuid mitte alati
Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka
4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine Esindajad: J. Piaget, L. Vogotski, E. Tulving. Uurib isiksuses toimuvaid
· uurija aktiivset mõju · sõltuvate ja sõltumatute parameetrite eraldamist · hüpoteeside püstitamist Jaguneb: · loomulik · laboratoorne Keskkonna realism Eksperimentaalne realism Minapilt Mina - tunne, et ma olen olemas. Võin tegutseda ja valida. Ma eksisteerin terviklikult oma minevikuga ja suhtes teistega, kes ei ole mina. Mina - esmane psüühiline moodustis, kogemuse keskus, motivatsiooni allikas. Identifitseerumine - samastumine Mina: · materiaalne mina · vaimne mina · sotsiaalne mina · ideaalmina Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes Isiksus (persona= mask) Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest: · sünnipärased isiksuse omadused · vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis
tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb
12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon. Bürokraatia Ametnike võim rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimis korraldus Pluralism Mitmekesisus, paljusus mis võib iseloomustada ühiskonna seaduste poliitiliste traditsioonidega. Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond. Heaoluriik Riik mis sekkub turundus majandusse ning tulude jaotamisse. Demagoogia Tähelepanu kõrvale juhtimine olulisest. Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused. Jätkusuutlik valitsemine riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste
- kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
7) Suudleme 8) Oleme kaisus. Oleme valmis seksuaal vahekorraks. Paarisuhte 3 etappi: Eeldused õnneliku suhte loomiseks on neil kelle tutvumisaeg kestab 1 a-paar aastat J. John: suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: 1) Soovide formuleerimine 2) Sõprussuhete teke 3) Kohtumiste periood 4) Lähim tutvumine 5) Kihlus 2 periood: Kooselu alguses raske, tahtmine partnerit ümberkasvatada. Vajadus eralduda. Lihtsaim lahendus lahkuminek 3 periood: Lähedustunne, kiindumus, samastumine Suurenevad: 1) mõistuslik lähedus 2) esteetiline lähedus 3) füüsiline lähedus 4) vaimne lähedus
tehnoloogiatega (nt. põllumajandus), juhul kui selle tehnooloogiaga ei tulnud kohe kaasa sellega vajalikke sõnu. Teistel juhtudel arenevad keeled pigem pidevalt üksteisega samastudes. (4) Selle keeletetekkemudelil põhinev uurali keelte tekkimise teooria väidab, et viimase jääaja kõrghetkel elas palju rahvast Ukraina aladel, mis olid veel asustuskõlbulikud. Kuigi puudus ühtne algkeel, toimus seal suur keelte samastumine. Kui jääkilp taanduma hakkas järgnes sellele ka osa rahvastikust taasasustades põhjepoolsemaid alasid. Nende seas eestlaste ja soomlaste esivanemad. Põhjuseks, miks eesti ja soome keel on säilinud just sellistena nagu nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja
elukuul. Tihti peale tuleb Minal paljuga toime tulla, nii väliskeskkonna, Ülimina ja ka Miskiga. Selleks, et kõik oleks kontrolli all kasutab Mina kaitsemehhenismide abi. Nii muudab Mina impulsse ja emotsioone inimesele meeldivamaks muutma või blokeerima. Neid mehhanisme on päris mitu: 1)allasurumine 2) askeetlus 3) eraldatus 4) asendamine 5) enda vastu hakkamine 6) eitamine 7)välja viskamine 8) omakasupüüdmatu eneseohverdamine 9) tagasi lükkamine 10) tühistamine 11) samastumine 12) tagasiminek 13) ratsionaliseerimine 14) ülendamine Allasurumine on motiveeritud unustamine (nt. kui laps on väiksemana olnud uppumisohus unustab selle, kuid kardab vett edasi). Askeetlus on oma vajadustest loobumine (nt. anoreksia). Eraldatus on see kui asju, mis on olulised võetakse kui tavalisi unustades kõik tunded (nt. lähedase inimese kaotamisel). Asendamine on halva emotsiooni suunamine, kellegi või millegi muu peale (nt.
Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks ,,sõbraks". Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas? Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm
mõteviisi. Minu arust see on mõjukam stereotüüpide tase, kuna inimest pigem paneb muretsema ja reflekteerima just teda puudutav informatsioon. Teiseks tasandiks võib nimetada grupi (kollektiivi) tasandi. Siin üks oluline faktor on grupiliikmete mõju indiviidi arvamusele. Seega tihti juhtub, et inimene võtab omaks stereotüübi grupi tasandil, ilma isikliku arvamuseta. Ning hõlmav tasand on riigi või näiteks rahvuse tasand – antud juhul võib toimuda üldistamine ja samastumine. Kõik kolme tasandi stereotüübid mõjutavad meie identiteedi erineva tugevusega ning omavad erineva tõsidusega tagajärge. Teine oluline stereotüübi omadus, peale tasandi, on selle liik. Stereotüüp võib olla suunatud väljapoole ehk indiviid avaldab oma arvamust ümbritsevast olukorrast ning võib olla suunatud sissepoole, kui avaldatakse arvamust indiviidi (või teda puudutava) kohta. Vastavalt sellele, millised stereotüüpe endast me kuulame või arvame et meist nii
*meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus
fantaasiamaailma, loob pildi seal toimuvast ja koostöös hea stiiliga pakub lõpliku elamuse. Sissejuhatuses elustatud vana piiblimaal annab aimu, et tulemas on midagi erakordset, midagi, mis luuletaja siseilma valgustanud on, tekitades temas soovi seda meiega jagada. Ometi ilmneb järgnevast lausest, et elamust antakse edasi hämaruses, õhtutaevas loob salapära ja suunab lugeja mõttes taevasse vaatama. Kuna tegelane on antud sinavormis, toimub samastumine temaga iseenesest, märkamatult, me tunneme ennast otsese kogejana ja oleme valmis vastu võtma, mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega
muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. Tuntud loominguks ka nooremale põlvkonnale on filmile ,,Kevade" kirjutatud süit. See väljendab värskust ja uudishimu. Teos on kerge ja lihtne, nagu loodus kevadel , valmis uuteks algusteks. Trillerdav, kuid samas ka tõsine ja mõtlemapanev. Suurt tuntust on kogunud teos ,,Raua needmine", See teos tundub sünge ja rõhuv. Samas on selles tunda pinget ja tahtmist vastu hakata. Samastumine raua karastamisega, kus iga järgmine karastus teeb tugevamaks. Teos on võimas ja kaasahaarav, kohati salapärane ja tasane, kuid kohati paisub muusika vastuhakuks, mis ootab valla päästmist. ,,Meeste laul" tundub meestele kohane enesekehtestamiseks loodud ergutuslaul. Täis võimast ja ürgset meeste häält. Jääb mulje, et mees tahab ennast kehtestada ja teistele läbi laulu nähtavaks teha . Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta
Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata. Selleks on kõikvõimalikud kodanikuorganisatsioonid, millesse aga suhtutakse skeptiliselt. Kui aga muuta midagi tahetakse, on vaja usku ja alustada iseendast. Globaliseerumine on muutnud maailma ääretult palju. Seda suuresti positiivses võtmes, aga sellega kaasneb ka üks suur maailma samastumine, mis panebki väikerahvad surema. Ellu jäävad vaid suured ja jõukad. Väikerahvaste püsimine on vaid nende enda teha. Inimesed peavad olema haritud ja mis olulisem, rahval peab olema haritus. Minu silmis on see võimalik uskudes iseendasse, mille järel on võimalik teha suuri tegusid. Võtmesõnaks on kodanikuühiskond, millele oleks vaja riigivõimu toetust nagu Lennart Meri kord ütles: 'Venestamisaastatel oleme õppinud rahvust hoidma; õppigem nüüd ka riiki hoidma
uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5
isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale.Heaoluriik-Riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.Identiteet-samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.Infoühiskond-arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäevaelus
liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist. Piaget näeb inimese arengut pideva indiviidi ja keskkonna vastastikuse toimimise protsessina, mille käigus inimene õpib keskkonnasündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle vastastikuse toimimise kaks mehhanismi on assimilatsioon ehk samastumine ja akommodatsioon ehk kohanemine. Assimilatsioon käivitub juba olemasolevate skeemidele info vastuvõtmisel ning akommodatsioon käivitub siis, kui uus info vanasse skeemi enam "ei mahu" ning skeem vajab uuendamist. Seega toimub inimese teadvuses lõputu teadmis- ja mõtteskeemide konstrueerimine. Et iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed.
On öeldud, et jumal on armastus. Või et maailm ise püsib koos armastuse energiast. Inimeste puhul ei või kunagi teada, mis seda tõmmet esile kutsub.Võib-olla on tegu paljude mõjudega või lihtsalt kokkulangemisega.Armastus kahe inimese vahel,olgu nad noored või vanad,tähendab seda,et kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi kelleta ei saa elada. Seda ma tean! See on kahe inimese samastumine,näha elu läbi roosade prillide. Tunda üksteisest rõõmu ja nautida seda aega kuni seda veel on. Ka vahemaa ei tohiks kustutada seda leeki,mis on alles lõkkele tõusnud. On ju olemas Telefonid, kaasaegne internet ja samuti ka kirja kirjutamis võimalus siiani. Öised head-ööd sõnumid,pikad telefonikõned või ka mõni pisem hea sõna või ütlus sellest,et inimene on kallis,teeb tuju alati rõõmsaks,tekitab tunde ,et ei tahaksi tema kõrvalt ära minna
tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon Emotsionaalne suhestumine (imetlus, kaasaelamine, kaastunne, samastumine) Hinnangute andmine Vastuvõtustrateegia – empaatia, sarnasus, samastumine
sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine
jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2. Kui midagi ei taha rääkida, vasta ausalt ja positiivse häälestusega, nii jätad endast parema mulje. Too esile enda head küljed, kuid ära kiitle
kasvatada,ta paremaks ja tublimaks teha.Ja pisiasjad võivad hakata häirima.Arvatakse et tülid ja erinevuste ilmnemine tähendaba armastuse lõppu,kuid tegelt see nii ei ole.Lihtsalt suhe on jõudnud uude etappi.Inimene ei suuda end lõputult alla suruda. KAASLUS:Pärast tüliderohket perioodi hakkab lähendustunne tavaliselt taas kasvama,See armastus sisaldab vähem romantikat vaid on pigem tugev kiindumus,mille puhul kaaslakse heaolu ja õnn on sama olulised kui enda oma.Toimub samastumine kaaslasega.Mõlemad osapooled on leidnud aega oma tegevusteks ja ka koosolemiseks.Asjad on tasakaalus.On tekkinud ühismäli-iga lause,vihje võib sisaldada peale näilise ka varjatud tähendust.BIOLOOGILINE VANEMLUS-vanemate otsene järglane.Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema .Ja Bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu,kahtluse korral tuvasatav. JURIIDILINE VANEMLUS-kui mees ja nane ona abielus siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad.Bioloogilisest
peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole muudetud müstiliseks ikooniks. Riiki, mis ei sori enesestmõistetavusega kodaniku rahaasjades ega jälgi tema pangaarvet. Ma pooldan riiki, mille kodanikud on loodud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma kodanikke.
linn või küla. Etniliste, rassiliste, usuliste või ametialaste tunnuste põhjal moodustuvad veelgi selgepiirilisemad rahvarühmad." Uute rühmade loomisel luuakse ka uus folkloor. Näiteks industriaalühiskond on kaasa toonud arvutifolkloori. ,,Tehnoloogia: telefon, raadio, televisioon ja paljundusmasinad on kiirendanud folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu Identiteet on samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, kultuurilistel, ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. ,,Sissekanded raamatute esilehtedele on osa kirjalikust folkloorist. 19. Sajandi folkloristid kippusid rahvaluule mõistet piirama vaid suuliselt edasi kanduva materjaliga, kuid 20. Sajandi folkloristid on täheldanud, et teatud laadi rahvaloomingut, nt salmikute värsse, epitaafe, latrinaaliaid (WC-grafitit) ja koopia-folkloori (xerox folklore), antakse edasi vaid kirjalikul teel
Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.) Kosmopoliit- maailmakodanik; inimene, kes ei identifitseeri end kindla riigiga, elab ja töötab paljudes riikides. Ksenofoobia- võõrastekartus, võõraviha
Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega te nõus ei ole Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. 10. Oma õiguse tagaajamine. Te ei talu kriitikat ja nõuandeid, teid ei tohi parandada. te olete eksimatu
õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine
Ettevõtluse alused Mida arenenum on ühiskond, seda vähem luuakse materjaalseid väärtuseid (eraisikule). Lõppeesmärk rohkem koju osta. Rikkus võib juhtuda kui kõik soosivad asjaolud langevad kokku. Rahuldustpakkuv töö ettevõtjal. Sellega peavad teised k aasa tulema kliendid. Samastumine oma ettevõttega. Ettevõtja on iseenda peremees võtab vastu otsuseid. Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta, üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3).
Üritatakse välja selgitada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. ) Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda. ) Valikuline kuulamine Kuulatakse vaid osa partneri jutust. ) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine
unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. Projektsioon probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine.
või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine
Töötajatele on tähtis et nendepoolset initsiatiivikust ja lojaalsust märgatakse ja hinnatakse. Kõik see aitab tagada organisatsioonis avatud õhkkonda ning võimalust luua kõigile töötamiseks meeldiv keskkond. Olles juht, on oluline luua mudel, mille alusel töötajad võiksid ennast kujundada. Antud mudeli eeskujuks võiks olla juht ise, et moodustada töötajatele eeskuju, kuidas nad võiksid või peaksid töötades käituma. Väga tõhusaks meetodiks oleks nii samastumine tööliste rolliga kui ka juhi enda töödega eeskujuks olemine. Samuti aitaks see kaasa kollektiivi lähendamisele. Töötajate saavutuste tunnustamine on tänapäeval üha aktuaalsemaks teemaks tõusmas. Ettevõtjad ei ole just kõige altimad oma töötajaid tunnustama, kuigi selleks oleks võimalust ja ressursse. Kuid just tunnustamine on üheks tähtsamaiks edu saavutamise võtmeks ettevõttes. Tunnustamine on vajalik, et töötaja oleks motiveeritud ja
Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11. teema vahetamine 12. takkakiitmine Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine
2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena pluralism;-1). Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaelt pole nüüdisemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. identiteet;- samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. integratsioon;- ehk lõiming on kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni nt euroopa kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisus. mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? poliitiline sotsialiseerimine;-protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmete väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kkohta.
Rollivõtmine on üldine ja erinevaid eesmärke taotlev protsess, milles inimesed konstrueerivad uusi sotsiaalseid tegevusi ja rolle ning etendavad vanu. Missuguse rolliga inimene end kõige rohkem samastab? Ralf Turner: tingimustegrupid, mis mõjutavad rolliga samastumist: 1. inimene tavatseb end samastada tugevamini rollidega, mis annavad talle selles olles suurima mõjuvõimu, mille esitamiseks ta on võimekaim ning, mis on talle kõige nauditavamad. Samastumine tugevneb ka rollide puhul, mille õppimiseks on kulutatud enam energiat, aega või, mille nimel on kõige enam ohverdatud. 2. sotsiaalsed tingimused, mis sunnivad inimest identifitseerima end teatud rolliga. Mida kõrgemini või madalamalt on roll ühiskonnas hinnatud, seda tugevam on samastamine ka isikuväliselt (pole võimalik rollist väljuda). Samastumine on seda tugevam, mida enam ühiskondlikku tuntust roll võimaldab.
31.Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. Progress e evolutsiooniline täiustumine Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.)
tütar Indrek, tüübilt on Indrek enam Miralda, Tiina vaatleja ning mõistja. Inimese võitlus ühiskonnaga; III teravdatud sotsiaalkriitilisus ja 1905 Tallinn Indrek osa samastumine ühiskonna alumiste kihtidega. Inimese võitlus iseendaga ja Indrek ja oma eluõnnega; tegevusajaks IV 1920. Tallinn tema naine Eesti Vabariigi algusaastad, osa aastad Karin Indreku abielu Kariniga,
Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 2) Grupiga liitumise kolm etappi. Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga. Kuu aja pärast
Nimelt on keerulise struktuuriga rühmad tugevamad. Suhtlemise ajaline sagedus. Kauem koos olnud inimestest tuleb püsivam rühm, kuna neil on aega välja kujundada sarnaseid väärtusi, norme, uskumusi. Sõltuvus üksteisest ühise eesmärgi nimel. Edukus - Saavutused lisavad välist tunnustust ja see mõjutab ka rühma tähtsust, olulisust iga rühma liikme jaoks. Väline oht - ühine pingutus selle ületamiseks lisab ühtekuuluvustunnet, rühmaga samastumine kaasneb. Hästi toimiv rühm. Liikmetel on ühine Rühm suudab eesmärk ja soov tegutseda selle tegutseda ühise saavutamise nimel vastutusega Rühmaõhkkond on Rühmas talutakse avatud, vaba ja erinevaid seisukohti, turvaline, rühma liikmed sallitakse kriitikat oskavad teineteist kuulata Rühm talub liikmete Iga rühma liikme vahetumist arvamust pannakse
Näit. ellujäämise küsimus. Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud loodusega, küll aga saab loodus ja enamik liike väga hästi ise hakkama. Filosoofiaprofessor Paul W. Taylori looduskeskses eetikas tähendab ökoloogiline teadlikkus bioloogilist ja psühholoogilist infot olendite heaolust ja inimese eetilist otsust seada end nende asemele ja arvestada ka nende heaolu. Süvaökoloogia lähteks on ennekõike inimese enda mõtlemise ja tundlikkuse sügavam mõistmine ja loodusega samastumine intuitsiooni ja tundeelamuse abil. Inimkeskses käsitluses vaadeldakse loodust vaid vahendina inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks. Inimene mõistab tema enda vajdustega kohandatud, geomeetrilisse vormi valatud loodust, kuna ta on selle ise loonud. Inimkeskses käsitluses on keskkonnaproblemid inimeste eluhäirivad tegurid. Keskkonna saastumine takistab võimalust nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda
Enamasti üritan inimesti kuulata, ning neile nõu anda. Mul on palju tuttavaid, kes tulevad oma probleemiga minu juurde, et kas lihtsalt südant kergendada murest või et leida koos minuga probleemile lahendust. Vahest esineb erinevaid kuulamistõkkeid. See mida mina kasutan, oleneb palju sellest, kellega on vestlus ning millisel teemal. Kui on teema, mis mind ei huvita absoluutselt siis vahetan teemat või unelen. Kui tuttav räägib oma nädalavahetusest siis tihti võib tekkida samastumine, kus ma hakkan rääkima hoopis enda sarnasest seigast ning sõbranna jutt jääbki pooleli. Igapäevaselt on tavaline takka kiitmine,kui kuulan sõprade juttu, kus ma väga ei süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita
annaabi.ee 
