Nimetu (0)

Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid.
Mis on armastus ?
Kas armastus peaks olema haruldane sõnajalaõis? Ehk võiks see tõesti olla hoopis igapäevane vitamiin, mis teeb kõiki natuke rõõmsamaks ja jumekamaks? Missugune armastus see sel juhul oleks? Eros , agape või philia? Võib-olla tõesti see piibellik ligimesearmastus – tahe teha teisele head, soovida talle head? Kas võib rääkida armastusest ja mõelda sisemise soojusega hoolimisest või ajab see asjad tarbetult keerukaks? Rüütliromaanide, halejuttude ja telenovelade katkematu memeetiline evolutsioon on ju meid harjutanud, et armastus tähendab peamiselt kahe inimese vastastikust või ka õnnetul kombel ühepoolset erootilis -romantilist tõmmet ja tunnet.
On öeldud, et armastus päästab maailma või paneb maailma ringi käima. On öeldud, et jumal on armastus. Või et maailm ise püsib koos armastuse energiast. Inimeste puhul ei või kunagi teada, mis seda tõmmet esile kutsub.Võib-olla on tegu paljude mõjudega või lihtsalt kokkulangemisega.Armastus kahe inimese vahel,olgu nad noored või vanad,tähendab seda,et kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi kelleta ei saa elada. Seda ma tean!
See on kahe inimese samastumine,näha elu läbi roosade prillide. Tunda üksteisest rõõmu ja nautida seda aega kuni seda veel on. Ka vahemaa ei tohiks kustutada seda leeki,mis on alles lõkkele tõusnud. On ju olemas Telefonid , kaasaegne internet ja samuti ka kirja kirjutamis võimalus siiani. Öised head-ööd sõnumid,pikad telefonikõned või ka mõni pisem hea sõna või ütlus sellest,et inimene on kallis,teeb tuju alati rõõmsaks,tekitab tunde ,et ei tahaksi tema kõrvalt ära minna. See on teise inimese väärtustamine ja oma ellu seadmine. Julgus näidata kogu maailmale,kellega oled ennast sidunud, kellega tahaksid veeta terve elu kuni vanaduspõlveni,kasvatades terveid ja tugevaid lapsi. Lapsed on looduse ime, kelle kasvades kasvab ja uueneb ka ühiskond. Elu võtab ja annab. Kord on see valus , kord jälle vajalik, teisel hetkel mõtleme miks meile kallid inimesed peavad minema. Aga selline see elu on ja seda meie siin ühiskonnas juba muuta ei saa, see on jumala tahe!.
Teine suur armastus mida tunda saab on ema armastus. Ükski laps ei tahaks kasvada ilma vanemateta. Ema kasvatab,õpetab ja seab elu ning näitab eeskuju, sama suur roll selles osas on ka isal. Mida peaks tundma lapsed,kel ei ole oma isiklikku kodu, kassi või koera, ema,isa, lähisugulasi kellele toetuda või kelle peale loota? Inimesed,kes seda kogenud ei ole, ei saa sellest aru. Kuid siiski suudavad nad olla õnnelikud ja väärtustavad seda mis neile on antud ,mitte ei soovi enamat ,nad on rahul sellega, mis neil onl.
Samamoodi armastatakse ka loodust, loomi, linde ja muid asju. Ka sport võib olla armastus, Elu kirg . Paljud inimesed, nii ka mina armastan autosi, šokolaadi ja loomi. See on mu kirg,tegeleda millegagi mis annab mulle palju, õpin uut ja huvitavat ning rakendan seda praktikas.
Elu võib valmistada samas ka suurt südamevalu,millest teinekord ise arugi ei saa. Võib tunduda,et teised teevad vigu,kuid enda vigu ei näe keegi. Kord juba on nii ,et saad seda mida annad ja võetakse seda,mida sa ise võtad.! See võib lõppeda pisarate ja aastate pikkuse valuga hinges mille haavu enam parandada ei saa,kuid küll kinni mätsida,mis aegajalt jälle meelde tuleb ja haava uuesti lahti rebib.
Tähtis on seada omale eesmärk,mille nimel pingutada,üle kivide ja kändude. Proovi ,kui kaotad ära lõpeta proovimist, see ei võta kellelgi tükki küljest.
Minu arust peetakse imeks seda, kui keegi kõnnib vee peal. Ma usun, et tõeline ime ei ole kõndida veel ega õhus, vaid sellel rammusal mullal. Iga päev me oleme imest ümbritsetud, aga me ei pane teda tähele: sinine taevas, valged pilved , rohelised lehed, lapse uudishimulikud silmad - meie enda kaks silma seda imetlemas. Kõik see on ime.!
Aga kord hakkab vesigi kandma, aga see ei tundu siis enam imena, sest oma väikesed imed olete te selleks ajaks juba ära tundnud ja õigele kohale oma südamesse asetanud.!