Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Salenemine - sarnased materjalid

janne, aeroobika, trenni, treener, lekaalulisus, igust, magades, regulaarsena, tegelenud, ppinud, ndinud, energiline
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vesiaeroobika, spinning

ÜLDISELT Vesiaeroobika... ...muusika saatel kehaline treening vees, olenevalt aeroobika liigist, kas madalas (rinnuni) või sügavas vees. Ujumisoskus ei ole oluline. Tavaliselt juhendab treener kuival maal, näidates ette harjutusi ning kombinatsioone, kuid ta võib ka vees olla, seda juhul, kui kõigile on harjutused tuttavad. Tavaliselt on tund 45 60 min. pikkusega. Vesiaeroobika treeningu eesmärgid ja mõju: · Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine · Lihasjõu säilitamine ja suurendamine · Vastupidavuse arendamine · Tasakaalu arendamine · Koordinatsiooni arendamine · Hingamiselundite ja südameveresoonkonna funktsiooni säilitamine ja

Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile

Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile Kui inimene tegeleb spordiga tal ei ole õhupuudust. Inimene saab rahulikult joosta, rattaga sõita ja igasugu trenni veel teha. Mõju liigutusaparaadile On alati vormis ja probleemita liigub. Inimesel on kerge liikuda, tal ei valuta selg või jalad või veel mingi kehaosa. Ta saab rahulikult kummarduda ja tal on kerge liigutada käsi ja jalgu. Inimesel ei valuta lihased , inimestel on väga kasulik spordiga tegeleda. Mõju kehalistele võimetele

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kehaliste harjutuste mõju organismile

aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1) kestev katkematu lihastegevus, 2) suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3) harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4) lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial. Viimane nõue annabki nimetuse aeroobika

Kehaline kasvatus ja sport
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kehaliste harjutuste mõju inimorganismile

See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2

Kehaline kasvatus ja sport
22 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· Keskmise intensiivsusega alad (8 ­12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Nimetu

..................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki ­ olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

..................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki ­ olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
26
doc

DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE

naistest istuvad dieedil, et saada kõhnemaks ja vabastada ülekaalust. Miks tahetakse kaalust alla Joonis 8. Eesmärk võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele. Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9).Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise. Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha Joonis 9. Spordi tegemine rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises.

Aktiviseerivad tegevused
8 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
42
ppt

Kehatüübid

Lihased omakorda kulutavad energiat. Treening peaks keskenduma rasva muutmisele lihasteks. Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid! Sobivad kiirkõnd, kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, algajate body- aeroobika. Lihastreening eesmärk on tuua esile talje, treenida õlavööd, et õlad oleks proportsioonis puusadega. Tähelepanu tuleks pöörata taljeümbermõõtu mõjutavatele harjutustele. Jõuharjutuste seeriad on suhteliselt pikad 20-25 harjutust, puhkepausid 0-30 sek., harjutuste koormus

Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kehaliste harjutuste mõju organismile

Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2. suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3. harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4. lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial. Viimane nõue annabki nimetuse aeroobika

Inimese õpetus
47 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Treening ja toitumine

vastureaktsiooni, mis viiks seda vitaalselt nõrka seisundisse. Ma ei välistaks ka seda, kui treeningutel oleks toitumisloeng üheks normaalseks komponendiks, mis tähendaks seda, et noortele sportlastele tuleks anda täpne ülevaade, mida süüa ja kuidas erinevad toidu- ja toitained kehale mõjuvad ning mis juhtub kui inimene end näljutab, võtab lahtisteid või söödu välja oksendab. Usun, et naisvõimlejatele oleks toitumisloengutest väga palju abi. Neid võiks anda kasvõi oma treener, kes peaks olema sellises valdkonnas piisavalt pädev. TERVISESPORTLASED Inimesed, kes ei tegele spordiga tipptasemel, vaid külastavad iseseisvalt jõusaali või rühmatreeninguid võib samuti ohustada negatiivne tulem treeningu ja vale toitumise näol. Kahjuks peab tõdema, et paljud inimesed ei tea, kuidas tuleks treenida ja mitu korda nädalas on optimaalseim treenida. Nii mõnedki inimesed arvavad, et kui nad

Kehaline kasvatus ja sport
72 allalaadimist
thumbnail
10
docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe

Füsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Orgaaniliste organismide koostise põhjalik ülevaade ja kokkuvõte

Organismide koostis Elusloodus ­ ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus ­ Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi ­ Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla

Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Organismide ainevahetus ja energiavahetus (bioloogia 11. klass)

Organismide aine- ja energiavahetus 1. aeroobne glükolüüs­ hapniku olemasolul toimuv glükolüüs 2. anaeroobne glükolüüs­ hapniku puudusel toimuv glükolüüs 3. metabolism­ organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon­ (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon­ (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP­ adenosiintrifosfaat ­ universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP­ sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend­ madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid­ organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest 10. het

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks. Üldise vanuse suurenemisega võib aeroobikasaalides üha rohkem kohata vanemaealisi ning sageli ka neid, kelle sooviks ei ole ainult tõsta oma kehalist treenitust, vaid leida abi ka terviseprobleemidele. See on põhjuseks, miks aeroobika tervikuna on aastatega muutunud turvalisemaks, eesmärgipärasemaks ja mitmekesisemaks oma stiilide rohkusega. Seega on aeroobikatreeningu ülesandeks pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalist tegevust, mis arendaks töövõimet ja kindlustaks organismi harmoonilise arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde

Tervisesport
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Enesekäitumise muutmine

MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaalus püsimiseks.

Tervisepsühholoogia
87 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva

inimeseõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
48
doc

ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE

MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis......................

Ühiskond
32 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised:  makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja:  elava koostises on eelistatud mittemetallid;  tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga).  ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise.  mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab ne

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

`KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed ­ Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,000

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jõusaal

Mõemad on võrdselt tähtsad. Lihased ei arene mitte ainult treeningu jooksul vaid ka puhkeseisundis. Seetõttu on oluline, et treening vahelduks optimaalse puhkusega. Pingutus peab kogu seeria jooksul püsima maksimaalne ning surnud punkti ületamine peab toimuma suure vaevaga. Iga harjutaja peab teadma missugust lihasgruppi üks või teine harjutus treenib. Teiste lihaste abi tuleb sealjuures viia miinimumini. Lihasevalu Treeninguga kaasneb tihti lihaste valulikkus. Trenni tagajärjel tekivad lihastes mikrorebendid. Sellest tulenevalt ehitabki organism lihased tugevamaks ja vastupidavamaks. Pärast intensiivset treeningut jäävad lihastesse energiatootmise laguproduktid, mis koos mikrorbenditega põhjustavadki lihasevalu. Kas lihased peaksid jääma pärast treeningut valusaks ja kui valusad võivad nad olla ? Lihased ei pea alati tunda andma, aga kui need ei jää kunagi valusaks, on treeningukoormus ilmselt liiga väike

Kehaline kasvatus
129 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki ­ olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö.

Tervisesport
19 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

kahe kordselt nii lihase kui ka maksa reservid. SV-te manustamise tempo pikaajalisel tööl: Enne starti mitte manustada, kuna insuliini tõus veres tõstab ka veresuhkrutaset ja tekib enneaegne töövõime langus. Treeningu ajal oleks optimaalne tarbida 40-75 g glükoosi tunnis, mis on soovitavalt vedelal kujul koos veega tarbitav, sest siis on omastamine kõige parem. Arukas tarbimisrziim aitab ennetada väsimust, soojemas kliimas tuleks tarbida rohkem. Pärast trenni tarbida nii palju kui võimalik aga selliseid kergesti seeduvaid toiduaineid nagu nt banaan, rosinad, riistoidud, küpsised. Kõige parem taastumine toimub kui tarbida kahe tunni jooksul pärast treeningu lõppu. Ööpäevas tuleks ära tarbida 10 g ühe kg kehakaalu kohta. Glükeemiline indeks on funktsionaalne näitaja, mis iseloomustab, seda kui kiiresti tõuseb veresuhkru tase pärast toidu söömist. Väljendatakse %-des glükoosi suhtes, kui kiiresti taastub endine tase

Sport
49 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vastupidavus spordis

Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tervisesport

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada terv

Kehaline kasvatus
48 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liikumine ja tervis

LIIKUMINE JA TERVIS Janika Post M-07 2007a SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Liikumine ja tervis............................................................lk 4 · Liikumise kasu tervisele...................................................lk 7 · Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumiseks..........lk 9 · Kokkuvõtlikud soovitused liikumiseks............................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 · SISSEJUHATUS: On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivse

Kehaline kasvatus
84 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule

Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�

Kehaline kasvatus ja sport
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Iluvõimemine

Juba 1992. aastal 1. mail sai EVA Euroopa Võimlemisliidu liikmeks ning Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooni kongressil võeti Eesti Võimlemise Assotsiatsioon FIG-i liikmeks, saades õiguse osaleda FIG-i korraldavatel tiitlivõistlustel ja üritustel. 1995. aastal sai Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni uueks nimeks Eesti Võimlemisliit (EEVL). Liikmeorganisatsioonid nimetati osakondadeks. Nüüd koosnes EEVL iluvõimlemise, rühmvõimlemise, riistvõimlemise ja aeroobika osakonnast. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Nendeks on: hüpits, rõngas, pall, lint ja kurikas. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kavaga, kus on kaks vahendit. Linti tuleb võimlejal kava jooksul hoida kogu aeg liikumises. Lindiga tehtavad liigutuses peavad olema puhtad ja selgesti eristatavad. Lindi elemendid on

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun