Sihktiivalised (0)

Sihktiivalised
8 klass
Sihktiivalised 
 Sihkti valiste keha on piklik, veidi külgedelt 
kokkusurutud. 
 Sihkti valistest elavad Eestis  tirtsud , ritsikad, sirtsud.
Rohutirts .
Ehitus (1)
 Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks 
ja tagakehaks. 
 Pähe kinnitub üks paar  tundlaid .
 Suu ümber asuvad vajalikud jätked –  suised .
 Üks paar li tsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma.
 Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. 
 Väga iseloomulikud on sihkti valistele suured ja 
pikad tagajalad – need on hüppejalad. 
Ehitus (2)
 Sihkti valiste eesti vad on tagati badest veidi 
paksemad katteti vad.. 
 Tagati vad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus 
eesti bade al a kokku volditud. 
 Mõnedel sihkti valiste li  kide  valmikutel pole üldse 
ti bu või on ti vad oluliselt lühenenud või on 
taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. 
 Sihkti valised on röövtoidulised ja  taimtoidulised . 
Neil on haukamissuised. 
Rohutirtsu välisehitus.
Ritsiklased 
 Ritsikate peenikesed  tundlad  on kehast  pikemad . 
 Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad 
tunduvad  veidi kohmakad, sest oma raske keha 
tõttu ei suuda nad teha  pikki  hüppeid. 
 Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad 
katteti bade alusosi teineteise vastu.
  Kuulmiselundid  paiknevad ritsikatel eessäärtel. 
Ritsikad on peamiselt röövtoidulised. 
Harilik lauluritsikas 
 heleroheline, seljal 
pruunikas 
 tundlad pikad 
 pikkus 22-34 mm 
 sarnane li k: roheline 
lauluritsikas 
Harilik lauluritsikas.
Heinaritsikas  
 eesselg lame, 
keskki luga 
 värvus väga  muutlik , 
laikudega 
 tundlad pikad 
 pikkus 21-45 mm 
Ääris-niiduritsikas 
 eesselja küljed üleni 
heleda servaga 
 tundlad pikad 
 pikkus 14-20 mm 
Tirtslased 
 Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel. 
 Tirtsude keha on saledam.
 Hääle tekitamiseks hõõrub enamus tirtse 
tagareite sisekülgi vastu kattetiibade 
jämenenud servasooni. 
Kahevärviline-rohutirts 
Harilik rohutirts.
Tänan!