* vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse
; matemaatik, vahel? ; et sellist tähtis koht; loodusteadlane; teadmist leida, hariduse sai hakkas descartes jesuiitide koolis. kõigis kahtlema. Utilitarism 18-19 saj Utilitarismi alused Moraali ülesanne on Teoutilitarism:Kui inglismaal sai parem maailm, head suunata inimeste salajasus garanteeritakse, alguse; anglo- tulemused, tegusid nii, et siis võib üldise hüve ameetika suurim kasu kogu tulemuseks oleks parem nimel olla kodutu surma filosoofia; inimkonnale. maailm. kiirendamine ning tema Rõhuasetus on organi siirdamine liidrile
tegevust õigustada; 3) valimised peavad olema üldised ehk massilised, mis tähendab seda, et enamus täiskasvanutest elanikest peab saama nendel osaleda (vanasti kehtisid mitmesugused piirangu ehk tsensused nagu varanduslik, hariduslik, paiksus, usuline jt., kaasajal ei saa valimistel osaleda vaimuhaiged, mittekodanikud ja vangid, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud); 4) hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; 5) salajasus- keegi ei tohi teada saada, kelle poolt valija hääletas, samas aga peab häälte lugemine olema avalik, et keegi ei saaks valimistulemusi võltsida; 6) ühetaolised- see tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel on võrdne kaal; 7) otsesed- see tähendab seda, et valija annab otse oma hääle kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega)
* vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse
a. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas b. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on c. finantskeskkonna loomine, milles poliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 57. Monetaarpoliitikas vahe-eesmärkidele esitatavad nõuded on: a. mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 58. Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. ootamise viiteaeg b. infotehnoloogiline viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a
Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites. (4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised
d. * on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline 65. Monetaarpoliitikas on kõik lõppeesmärgid selgelt väljendunud? a. *?*ise paneks ka selle aga ei tea on selgelt väljendunud b. monetaarpoliitika on salajane ja seetõttu pole võimalik eesmärke üldse teada c. ei ole selgelt väljendunud 66. Monetaarpoliitikas vaheeesmärkidele esitatavad nõuded on: a. * mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat: a. Jaapani kommertspangad b. * vabaturu seadused c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu 68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt: a
Milline allpool loetletud võimalustest ei kaasne inflatsiooniga: a. korporatsioonid peavad tegelema senisest aktiivsemalt finantsjuhtimisega b. firmad peavad väga sageli uuendama oma katalooge ja hinnakirju c. * inimesed hoiavad kogu oma raha sularahana "sukasääres" d. pangad tõstavad laenuintresse Question 46 (1 point) Monetaarpoliitikas on vaheeesmärkidele esitatavad nõuded: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. salajasus c. kontrollitavus d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav Question 47 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg b. ootamise viiteaeg c. infotehnoloogiline viiteaeg d. * mõjuvuse viiteaeg Question 48 (1 point) Kaitsekulutuste vähendamine eelarves: a. on riigile alati kasulik b. * ei pruugi olla kasulik, kuna võib suureneda töötus ja väheneda erasektorisse laienevate tehnoloogiliste lahenduste arv c
Ülejäänud hääled aga lähevad "kaduma". Otsesus Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul selle ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest - asendusliikme asumine riigikogusse. Salajasus Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Veel kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimulolnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku teha 12
kogum, mis tõendab dokumendi olemasolu kindlal ajahetkel. Turvaline allkirja andmise vahend on seadistatud tark- või riistvara, näiteks turvakiibiga varustatud kiipkaart, mida kasutatakse isikliku võtme hoidmiseks ja rakendamiseks. Turvaline allkirja andmise vahend peab asjakohase tehnika ja protseduuridega tagama, et: 1) allkirja andmiseks vajalik isiklik võti võib tegelikult esineda vaid üks kord ja selle salajasus on piisavalt kindlustatud; 2) isiklikku võtit ei saa tuletada ja allkiri on võltsimise eest kaitstud käesoleva aja tehnika tasemele vastavalt; 3) isiklikku võtit saab õiguspärane allakirjutaja piisavalt kaitsta, nii et teised isikud ei saaks seda kasutada. Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist kontrollib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. HALDUSMENTLUSE SEADUS Mis on ametlik kinnitamine?
9 Isik, kes sõnavabadust kasutab Teatud isikute puhul on nende sõnavabaduse piiramine raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks ajakirjanikud ja meediaväljaannete eest vastutavad isikud. Nende tegevust ei tohiks piirata ulatuses, mis muudav ajakirjandusvabaduse küsitavaks. Ajakirjandusväljaande sõnavabadust võib piirata üksikjuhul näiteks eraelu kaitseks. Kaitstud on infoallikate salajasus: riik tohib ajakirjanike käest nende identifitseerimist nõuda vaid kaalukatel asjaoludel. Ajakirjandusvabadust ei riku aga see kui ajakirjandusväljaannet kohustatakse ümber lükkama teise isiku kohta käivaid ebaõigeid andmeid. Robert Lepikson esitas 18. detsembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS ja SL Õhtuleht AS vastu. Hageja palus kohustada kostjaid esitama ajalehes Eesti
• Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti
D'Hondt). Kas sellised mehhanismid, mis eelistavad e proportsiooni mõjuajad on lubatavad ühetaolisuse põhimõtte kohuselt. Modifitseeritud D'Hondt on kasutusel RK valimistel, KOV valimistel asendati see tavalise D'Hondtiga, mis eelistab rohkem hääli saanud erakondi vähem. · Otsesus Riigikogu valitakse otse rahva poolt mitte valijameeste kaudu. Kas suletud nimekirjad vastavad otsesuse põhimõttele? · Salajasus hääletamine on salajane siis, kui hääletajal on võimalik jätta enda teada, kelle poolt ta hääletab. Probleemiks on nii kodus hääletamine kui ka e-hääletamine. Öeldakse, et see on tagatud ümberhääletamise võimalusega. Salajasus on ka objektiivne nõue kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut valimiskomisjonis kõvahäälega. Salajasuse eesmärk on kaitsta valimiste vabadust,
13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH. V Rahvahääletuse põhimõtted Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte. VI Rahvahääletuse liigid Eelnõu hääletus Muu riigielu küsimus PS-e muutmine: alternatiiv või eraldiseisev liik. Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest. Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti
Näiteid koodeksitest Raamatukoguhoidjate eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja tagab andmete privaatsuse, juhindudes oma tegevuses isikuandmete kaitse seadusest ning vastutab selle eest, et isikuandmed, mida raamatukogu töötleb, oleksid kaitstud Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7
" Ent ka mehed meigivad ennast ja pidusöömingud on endiselt laiad. Palju tegeldi armastusega, eeskätt peeti lugu sensuaalsest armastusest, mis aga kunagi ei olnud abieludes. Naised petsid oma mehi, ka vaimulikud petsid ning üldlevinud arvamus oli:"Ikkagi on parem enne midagi teha ja siis kahetseda, kui tegemata jätta ja samuti kahetseda. Kui avaneb võimalus, tuleb seda ära kasutada." Eriti paelus siin loo salajasus. Ent varsti sai selline teguviis õpetuse levis neetud haigus süüfilis, ainuüksi paavsti perekonnas esines kahe kuu jooksul seitseteistkümmend nakatumist. Leonardo oli noor faun. Ta oli meeletult ilus, elegantne, tegi nalja, vestles põnevalt ja näitles, musitseeris ning mõtles välja aforisme ja mõistatusi. Nii kadus temal neli aastat. Selle kohta on ta ise öelnud:"Sa ei saa teha seda, mida sa tahaksid? Niisiis taha seda, mida teha saad. Mõttetu on tahta, kui sul puudub võim
väikesed, et ei mängi rolli Maailmamajanduse valitsemine Mida valitsemine teeb: o Avalik teenus (reeglid, sanktsioonid) o Turu läbikukkumisega tegelemine Lähenemised: o Neoliberaalne institutsionalism o Uus 'keskaegsus' o Transgovernmentalism Neoliberaalne institutsionalism Rahvusvahelised reziimid Probleemid: o Järgimine o Demokraatia defitsiit Salajasus Läbipaistvus Vastutamine Võim ja otsustamine Keskaeg Pigem hulk mõtteid kui ühtne lähenemine o Suveräänsuse kaud o Võrgustikud o Valitsus vs valitsemine NGOd ja kodanikuühiskond Transgovermentalism Eeldused: o Riiki saab osisteks jagada o Tehnilisi probleeme saab poliitikast lahutada o Teemade vahel puudub hierarhia Poliitikavaba maailmanägemus
PS §60 kohaselt on valimised Eestis vabad, üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed ning leiavad aset proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes Valimiste otsesus tähendab seda, et lõpliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid valijamehi valimistel antud häälte põhjal määratletakse tulemus otseselt.
3. Raha emissioon (Raha trükkimine) Kui finantsinspektsioon leiab, et mingi pank on raskustes, siis võib ta kehtestada morratooriumi, siis määratakse haldur panka juhtima: 1. Saneerimine saab korda. 2. Pankade liitmine. 3. Pankrott Valimiste seadusandlusrevulutsioon. On olemas otsene ja kaudne demokraatia. Valimissüsteeme on Eestis mitmesuguseid kuid ideaalselt ei ole: 1. Isiku valimine. Nimekirja valimine 2. Propotsionaalne ja majoritaarne. Valimiste tunnused. 1. Salajasus. 2. Vabatahtlikkus. Tavaliselt on valimised otsesed. Valitakse tavaliselt kas üks nimekiri või üks isik. Valimistel on ka teatud piirangud: 1. Rassiline piirang. 2. Sooline võrdse kohtlemise seadus. 3. varanduslik 4. Kirjaoskus 5. Juuste värv 6. Kodakontsus Valitakse ringkkondades. Kanditeerida võib üksikisikuna ja erakonna nimedes. Iga erakond võib koostada oma nimekirja. (Kuni 125 nime). Tuleb maksta kautsioni iga kanditaadi eest (2 miinimumpalka)
püsimajäämise. 9. Võitlus välismaise terrorismiga USA-s võitlus nn ,,uinujate" vastu. 10. Ameeriklaste kaitse välismaal- terroristid on juba rünnanud USA välismaiseid sõjaväebaase ning tsiviilisikuid ja saatkondi. Hoolimata kõikidest abinõuetest, mis kasutusel on võetud, on siiski keeruline võidelda terrorismi vastu, kuna terroristil on sissisõdalase klassikalised eelised: anonüümsus, salajasus, üllatusmoment ning liikumisvabadus. Tal on võimalik valida, kus, millal ja kuidas rünnata. See aga ei vähenda Ameerika ja teiste riikide pingutusi, võitmaks nähtamatut vaenlast. Kõik selle pärast, et säiliks vabadus, rahu ja õitseng kogu maailmas. 9/11 rünnak näitas meile, et ilma tegevuseta on meid tulevikus veel lihtsam tabada. (Clarke, Richard. Against all Enemies: Inside America´s War on Terror. New York, Free Press, 2004)
Tegemist ei ole intellektuaalomandi ainuõigusega, kuid tihtipeale on see nende aluseks. Teisisõnu on patendi aluseks tihtipeale oskusteave või ärisaladus, mis on suuri rahalisi ja inimestega seotud investeeringuid nõudnud teadus- ja arendustegevuse tulemus. Ainsa ühtlustatud ärisaladuse määratluse võib leida Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingust ja see toetub kolmele kumulatiivsele tingimusele. − Salajasus. Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele üldteada või on raskesti kättesaadav. − Kaubanduslik väärtus. Tegelikult tuleneb kaubanduslik väärtus konfidentsiaalsusest. − Lõpuks peab ärisaladuse seaduslik omaja olema võtnud vajalikke meetmeid, et tagada selle konfidentsiaalsus. Ärisaladuse kaitse - ärisaladuse kaitseks kohaldatakse nii eraõiguslikke kui ka karistusõiguslikke norme
piiranguid. Nad järgivad täpselt ja rakendavad erapooletult kõiki üleandmistingimusi, kuid on olude muutudes valmis juurdepääsu liberaliseerimise huvides tingimuste üle uuesti läbi rääkima. 7. Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. Nad austavad üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasust, olgu nad kas arhiivimoodustajad või arhivaalis käsitletavad isikud, eriti nende puhul, kellel ei olnud nende materjalide kasutamisel või eraldamisel sõnaõigust. 8
kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse
arvu puhul, kes on saanud rohkem hääli (ta võimendab tulemust) Kas modifitseeritud D’Hondti jagamine on kooskõlas ühetaolisusega? 10 – 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 Ringkondade erinev suurus mõjutab passiivset ühetaolisust, kandideerijatele peaks andma ka võimalikult võrdse arvu (võimalikke) valijaid. d. otsesus e. salajasus – kohustus jätta hääletustulemus enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis. Kuidas e-hääletusel tagatud salajasus? f. valimiste toimumise regulaarsus g. valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 – Riigikogu peab olema rahva poliitiliste eelistuste peegelpilt valimispäeval. NB proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik
olemas (nt demokraatia stabiilsuse küsimus 5% künnis on üks demokraatia stabiilsuse mehhanismidest) - Valimiste otsesus: valimine tuleb läbi viia ilma vaheastmeteta parlament valitakse otse) Probleem: suletud nimekirjad sisuliselt vaheaste, sest antakse äravalitud nimekiri, kus keegi teine on ära otsustanud, kellel on üldse võimalus - Valimiste salajasus: hääletaine on salajane, kui hääletajal on olemas võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada (pigem kohustus jätta enda teada valimisakti ajal, et välistada sotsiaalset survet) Selleks on loodud valimiskabiinid, sedeliga hääletamine, pitseeritud valimiskastid jne Probleem: e-hääletamise puhul: hääletustulemused pole transparentsed (hääled pole nähtavad ning olemas on nn
Ajatempel on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dokumendi olemasolu kindlal ajahetkel. Turvaline allkirja andmise vahend on seadistatud tark- või riistvara, näiteks turvakiibiga varustatud kiipkaart, mida kasutatakse isikliku võtme hoidmiseks ja rakendamiseks. See peab tagama, et: allkirja andmiseks vajalik isiklik võti võib tegelikult esineda vaid üks kord ja selle salajasus on piisavalt kindlustatud; isiklikku võtit ei saa tuletada ja allkiri on võltsimise eest kaitstud käesoleva aja tehnika tasemele vastavalt; isiklikku võtit saab õiguspärane allakirjutaja piisavalt kaitsta, nii et teised isikud ei saaks seda kasutada Isikuandmete kaitse seadus Eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: isikuandmete töötlemise tingimused ja korra;
tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 47. Ausate valimiste üldpõhimõtted Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (§ 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles
korral vastastikust kaitset osutama. Vaadake mida tähendab artikkel 5 ja ka 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. 2. Mida tähendab valimiste salajasus, üldisus ja ühetaolisus? Millised vanusetsensused on Eesti põhiseaduses? Kas vanusetsensused rikuvad valimiste üldisuse põhimõtet? Salajaste valimiste korral ei ole teada, kes kuidas hääletas. St, et valimissedel ei ole tagasi viidav hääletaja isikuni. Kes hääletamas käisid, on teada, selleks, et keegi topelt ei hääletaks. Omaette probleem on, et kuidas salajase hääletuse korral valitud isikut tagasi kutsuda
rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud) ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40). aktiivne valimisõigus- õigus hääletada passiivne valimisõigus- õigus kandideerida 3) Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed 4) Valimiste perioodilisus- peavad toimuma korrapäraselt 5) Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse 6) Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale 7) Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu Valimised Eestis Riigikogu valimised Valitakse iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid aastal 2015. (1) Riigikogul on 101 liiget. (2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
_____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 37 B: Tüüpmoodulid ___________________________________________________________________________ _____________ - G 5.71 Tundliku informatsiooni konfidentsiaalsuse kadu G 5.71 Tundliku informatsiooni konfidentsiaalsuse kadu Konfidentsiaalsus on nõue, et info tohib olla kättesaadavaks tehtud ainult õigustatud isikutele. Integreerituse ja kättesaadavuse kõrval on salajasus üks infoturbe põhiväärtusi. Infot, mida on vaja konfidentsiaalsust silmas pidades kaitsta (nagu nt paroolid, isikuandmed, firmade ja ametiasutuste salajane info, arenguandmed), ähvardab loomupäraselt oht, et tehniliste rikete, hoolimatuse või tahtliku tegevuse tulemusel võib selle konfidentsiaalsus kaduda. Konfidentsiaalsele infole võib juurde pääseda erinevaid teid pidi, näiteks:
kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st.
kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st.
2 305 250 450 0 0 3 /6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5
2 305 250 450 0 0 3 /6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega
10 12000 1. 6100 5000 900 a) 6100 2 3050 2500 450 b) 5000 3 c) 900 /6 /4 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05
Eksimine, segadusse sattumine, asjaolud et sind ei mõisteta, sulle söödetakse sisse ravimeid või narkootikume, või sul tuleb erakordselt elav unenägu need kõik kuuluvad 12.maja alla. Transiitteljestik Kui 12. maja asub: Teljestiku ülemises reas, siis see näitab, et salajaste asjade avalikuks tulemise tõttu, või seetõttu, et oled pidanud olema üksi, isoleeritud või salatsev, juhtuvad sündmused teistes eluvaldkondades. Teljestiku keskmises reas: üksindus, haigus või salajasus saavad sinu peamisteks mureallikateks. Võib olla suurte ettevõtetega, haigekassaga jne. seotud asju. B.Brady: Predictive Astrology Teljestiku alumises reas võtab 12.maja valitseja transiidi vastu või loob selle. See on keeruline valitsemine, sest aktiveerudes võib 12.maja sügavikus olev sete pinnale kerkida, tuues esile asjad, mille üle kliendil ei ole kontrolli, või on vähe kontrolli. Võimuta olemine
Selles on küsimus. ühetaolisus - ühetaolise arvu häälte olemasolu kõigil valijail; valijate häältel on võrdne kaal; kandidaate koheldakse ühetaoliselt mandaatide jaotamisel; kandidaadi esitamise õigust omavaid isikuid koheldakse ühetaoliselt valimisalgatuse õiguse vormistamisel ja tunnustamisel. 7.3.4. Otsesus. otsesus - valijad hääletavad valimistel kandidaatide/kandidaatide nimekirja poolt või vastu vahetult; mandaadi andmise õigus on üksnes valijal 7.3.5. Salajasus. salajasus - välistatakse igasuguse kontrolli võimalus valijate tahteavalduse üle: valija hääletamist pole võimalik pealt jälgida, hiljem aga rekonstrueerida väljaselgitamise eesmärgil, kes kuidas hääletas. 7.3.6. Valimisperioodi tähtaegadest kinnipidamine Valimisperioodi tähtaegadest kinnipidamine tagatakse volikogu volituste kestuse ja valimiste sätestamisega PS-s ja seaduses (vt PS § 156 lg 1; KOVVS §-d 2 4) ja nende kohaldamisega pädevate institutsioonide ja ametiisikute poolt
Kandidaate nõukogudesse seati üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel, s.t. vastaval territooriumil tegutsevasse nõukokku seadsid kandidaate üles töökollektiivid, kusjuures need kandidaadid faktiliselt eelnevalt kooskõlastati sama tasandi parteiorganitega. Kõige sellega saavutati, et nn. juhuslik isik esindusorganitesse ei saanud. Formaalselt olid valimised vabad ja salajased, faktiliselt oli võimalike sanktsioonide ähvardusel võimatu valima mitte minna. Salajasus faktiliselt tagatud ei olnud, sest salajase hääletamise kabiini oli äärmiselt ebamugav kasutada. 2.kõigi tasandite nõukogude saadikud täitsid enda ülesandeid muu põhitöö kõrvalt. Ülemnõukogude istungjärgud toimusid paar korda aastas ja kestsid ainult mõned päevad. Madalamal tasandil toimus istungjärke sagedamini. Nõukogude pidevate funktsioonide täitmiseks oli nende poolt Ülemnõukogude puhul valitud presiidiumid, kohalikel nõukogudel täitevkomiteed
annaabi.ee 
