I protsessides soojus mis juhitakse protsessi kulutatakse nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka mehaanilise töö tegemiseks. II protsessides toimub gaasi siseenergia vähenemine ja töö sooritatakse osaliselt gaasi siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 3.1.10. Carnot tsükkel: on kõige efektiivsem soojusmasina tsükkel, mida füüsikaseadused lubavad. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsesssist. Kui termodünaamika 2. seadus ütleb, et kogu soojust ei saa teisendada tööks, siis Carnot tsükkel annab hinnangu sellel osale soojusest, mida saab tööks muundada. Carnot tsükkel on idealisatsioon, sest ta eeldab, et protsess on pööratav ja et entroopia ei kasva.
3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele
(Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba).
koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki olemasolevaid teadmisi. Ühendas koostavaid teadlasi. 2
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed:
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse
igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3
mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras Talumaa, mis kuulus samuti mõisnikule, kuid seal asusid talumajapidamised, millel asusid koormised Piir kahe süsteemi vahel kulges mööda Elbe jõge PÕLLUMAJANDUSE ARENG Tööriistad arenesid- ratastega hõlmader (adrale oli lisatud ratas, mis võimaldas sirgemini künda). Tööloomaks võeti hobune. Paremad rakmed. Kolmväljasüsteem- kolmandik põldu puhkas poole asemel. Prantsuse revolutsioon kaotas feodaalkorra. LINNADE TEKE 10-11 saj vahetusel ehk kõrgkeskajal Eelduseks Põllumajanduse areng Parem toitumine kasvatas rahvaarvu Kaubanduse elavnemine Teatav tööjaotus- tööstuspiirkonnad (Madalmaades toodeti kangast) Raha osatähtsus suureneb Esialgu tekivad kaubateede ristumiskohtadesse, linnuste ja kloostrite ümbrusesse. Elanikkonnaks põhiliselt käsitöölised. Hiljem, kui hakatakse mujale müüma asju tekib kaupmeeste seisus
ühiskond sai normiks 1870ndatel industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18
normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi toimus teatav muudatus inimeste lojaalsuses, kui keskajal oli inimene (pidi olema) lojaalne oma süseräänile, siis nüüd hakkas lojaalsus nihkuma pigem riigile, ehkki seda enamasti kehastas mõni monarh. 18. sajand ja Briti Impeerium, Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon Prantsuse revolutsioon avaldas sügavat mõju poliitilisele ja sotsiaalsele korraldusele Euroopas, sealhulgas ka rahvusvahelisele poliitikale. Viimasele esmajärjekorras seeläbi, et 1 senine peamiselt dünastilise iseloomuga rahvusvaheline poliitika muutus järk-järgult ‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes (sõna ‘natsioon’ tuli tänapäevases tähenduses laiemalt käibele nimelt revolutsiooni ajal),
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid.
7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid ühtse tervikuna, mis koosneb autonoomsetest komponentidest.
välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused?
Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülemuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH (keiser, kuningas, tsaar), mistõttu sellist poliitilist režiimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Konstitutsioon puudus. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja
füüsilist tööd. Halvaks küljeks oli see, et ta oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ning aadliku elegantsi. 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel SISEPOLIITIKA, REVOLUTSIOON Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja
leivahinna kõrgenemise, töötus kasvas hüppeliselt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, finantskriis. Täisvärk ikka. Kõige esimesena puhkesid revolutsioonid Sitsiilias jaanuaris 1848. Sitsiilia kuulus Mõlema(Kahe) Sitsiilia kuningriigi koosseisu, mis oli langenud Viini kongressiga Hispaania liini Bourbonidele ja selgelt oli Metternichi pol. Suuna tardumuses. Rahva ülestõuse oli seal puhkenud varem, kuid nüüd oli uue jõuga, ei suudetud võimude poolt maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
