Katses 6 tuli katseklaasi valada ~ 1 mL 0,2M FeCl3 ja teise katseklaasi ~ 1 mL 0,2M K3[Fe(CN)6] lahust. Mõlemasse katseklaasi lisada tilkhaaval 2M NaOH lahust. Punane veresool – trikaaliumheksatsüanoferraat. 𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 3𝑁𝑎𝑂𝐻 → 𝐹𝑒(𝑂𝐻)3 ↓ +3𝑁𝑎𝐶𝑙 tekkis roostepunane sade 𝐾3 [𝐹𝑒(𝐶𝑁)6 ] + 3NaOH → Fe(OH)3 + 3𝑁𝑎𝐶𝑁 + 3𝐾𝐶𝑁 midagi ei sadenenud Katses 7 tuli katseklaasi valada ~ 1 mL 0,2M FeCl3 ja teise katseklaasi ~ 1 mL 0,2M K3[Fe(CN)6] lahust. Mõlemasse katseklaasi lisada tilkhaaval 0,2M NH4SCN lahust. FeCl3 + NH4 SCN →(NH4)3[Fe(SCN) 6] + 3NH4Cl tekkis verepunane sade, koordinatiivühend: triammoniaakheksatiotsüanoferraat K3Fe(CN)6 + 3NH4SCN → 3KSCN + (NH4)3Fe(CN)6 midagi ei sadenenud Katses 8 tuli katseklaasi valada ~ 1 mL 0,2M FeCl3 ja teise katseklaasi ~ 1 mL 0,2M K3[Fe(CN)6] lahust
1.4 Töö käik. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) Kolbi valatakse 5 g tolueeni, 250ml vett, lisatakse 17 g KMnO 4 . Segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis 3-4 tundi. Reaktsiooni lõppemisest annab tunnistust segu violetse värvuse kadumine. Kui ettenähtud aja möödudes violetne värvus pole kadunud, lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja pärast värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 50-75 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80-85% teoreetilisest. Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet
+ H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma. Moodustunud (CuOH)2CO3 sademe eraldan lahusest filtrimisega alandatud rõhul. Selleks kasutan Bunseni kolbi, Büchneri lehtrit, veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama. Peale kuivamist kaalun ära filterpaberile sadenenud aine massi: sadenes 2,1g (CuOH)2CO3 Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi teoreetilise sadenemise massi: 2CuSO4 + 4 NaHCO3 → 8(CuOH)²CO3 + 2NaSO4 + 2CO2 + H2O n(CuSO4)=0.021 mol n((CuOH)2CO3)= 0.021*4=0.084 mol M((CuOH)2CO3)= 221,1 g/mol m((CuOH)2CO3)= 221,1*0,084=18,57 Saagis: 2,1/18,57=11% Toimuvad reaktsioonid: Esmalt CO2 + Ca(OH)2 → CaCO3 + H2O vesi muutub häguseks Seejärel CaCO3+ CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 see on vees lahustuv ja vesi muutub taas
6 Kolbi valatakse 5 g tolueeni, 250 ml vett, lisatakse 17 g KmnO4. Segu kuumutatakse mehaanilisel segamisel veevannis 34 tundi. Reaktsiooni lõppemisest annab tunnistust segu violetse värvuse kadumine. Kui ettenähtud aja möödudes violetne värvus pole kadunud, lisatakse kuumale lahusele ettevaatlikult 10 ml etanooli ja peale värvuse kadumist filtritakse sadenenud mangaandioksiid. Filtraat aurustatakse portselankausis mahuni 5075 ml, jahutatakse ja hapustatakse soolhappega. Kontrollitakse, et pH oleks vähemalt 4. Sadenenud bensoehape filtritakse, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 8085% teoreetilisest. Etüülbensoaat Reaktiivid: Bensoehape 12 g Etanool 50 ml Väävelhape 4 ml
kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH- · Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei ole kasulik pesta villa ja siidi. · Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. · Pesemisomadused parimad 60-70°C Sünteetilised detergendid Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse enamasti toiduks kasutavatest ainetest,
· Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri 2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi 3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele · Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga · Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad varinguid · Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel Geiser Strattur Islandil
Lehter ning pudel on mõelmad plastmassist, et tagada proovi keemiline puhtus. Kogumisperioodi lõppedes määratakse kogunenud sadevee koostis ja mineraalne jääk ning arvutatakse sadenemisvood. Proove kogutakse eraldi saju- ning kuivperioodi kohta.Lehtri parima kuju osas puudub ühtne arvamus.EMEP-i standardmetoodika kohaselt peab lehtri kõrguseks olema vähemalt 15 cm. Nii väheneb võimalus, et tuul sadenenud tolu taas õhku tõstab. Sellise lehtri efektiivsus sõltub aga tuule kiirusest. Näiteks Suurbritannias on kasutatud ka madalat kaarduvate servadega lahtrit, sest nii ei kao tugeva tuule korral lehtrist nii palju osakesi. Selle filtri puhul on aga ohuks see, et tuul tõstab juba sadenenud osakesed taas õhku. EMEPi standardi kohaselt tuleb lehter paigutada 1-2 m kõrgusele maapinnast, kuigi kõrgemal põhjustab
ümbritseval rannikul. Peale kõige selle kahjuliku mis kaasneb vulkaaniplahvatusega on inimesed aja jooksul õppinud ka sellest ohtlikust olukorrast inimkonnale kasu lõikama. Kui arvestada juba seda, et Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanivesi ongi alguse saanud vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi just tegutsenud vulkaanide tõttu. Ning paljud meie tänapäeval kasutatavad maavarad on sadenenud just vulkaanilistest gaasidest või vesilahustest, näiteks kasvõi kuld, hõbe või vask. Veel kasutatakse nendest protsessidest tekkinud kivimeid ka tihti ehitusmaterialideks. Nagu eelpool juba mainitud on vulkaanilistel aladel väga viljakad põllud ja seda tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele, mida inimesed ka ära kasutavad. Veel kasutatakse vulkanismist tulenevat kuuma vett energiaallikana ja ka turistide ligi tõmbamiseks, näiteks Islandil ja Uus-Meremaal. Harva
elemendi sümbol on Au aatomnumber 79 ladinakeelne nimetus aurum Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures. kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga. Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami.
puhastada isegi terasvillaga. Tillukesed osakesed on nii väikesed, et nad ei murra ega peegelda valgust, vaid lasevad läbi. Isepesevad aknaklaasid · Aknaklaas on kaetud õhukese titaanoksiidi kihiga, mille mõju on kaheviisiline: 1. Vesi märgab klaasi paremini vihmatilgad valguvad ühtlasemalt laiali ega jätta klaasile kuivamisel jälgi. 2. titaanoksiidil on ka fotokatalüütiline toime valguse mõjul laguneb pinnale sadenenud mustus. Isepuhastuv pesu · Mikrolaineid kasutades kantakse riidele nanoosakeste kiht, millele omakorda saab lisada selliseid kemikaale, mis tavalisele riidele ei kinnituks. · Need kemikaalid teevadki riide vee, määrdumis ja mikroobikindlaks. · Niimoodi töödeldud pesuga saab käia küll mitu nädalat, kui selle eelduseks on ikkagi enda pesemine. Tadelakt · Tadelakt on ajalooliselt levinud ainult ühes Maroko piirkonnas Marrakeshi linna ümbruses
sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri, jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka maapinna kõrguse muutusi. Vulkaanilise päritoluga pinnason väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Hõbe, kuld ja vask on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest, kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Maalihe- nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub
magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. 11. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 12. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired:
puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. MAAVÄRINAD Maavärinad on maapinna võnked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed.
Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehtavate vaatluste järgi saab umbkaudselt teada selle purske aja. Inimesed evakueeritakse nendest piirkondadest Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu.
Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest. Omnivoorid- toituvad nii surnud kui elavast orgaanilisest ainest (näiteks vähid). Kogujad: · filtreerides kogujad (või hõljumist toituja) karbid Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate
lahust. Töö käik: lisasin 2ml munavalgu lahusele sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin 5min seisma. Eradasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile kristalset (NH 4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni (lisasin katseklaasi vähehaaval soola, kuni see enam ei lahustunud). Hakkas moodustuma albumiinide sade. Võrreldes kahte katseklaasi, oli albumiine sadenenud rohkem (sade oli intensiivsem), järelikult on ka albumiinide sisaldus munavalgus suurem kui globuliinide sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud lahustes, globuliinid on lahustuvad soolade lahjendatud lahustes ja vähelahustuvad vees. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad pöördumatult kindlal temperatuuril, mis sõltub keskkonna pH-st ja konkreetsest valgust
segust moodustuvud pilved), mudavoolud (lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga), maavärinad, fumaroolid (väävlit sadestavad gaasijoad), geisrid (kuuma vee ja auru sambad). Vulkanismi kasulikkus: · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid.
milliste ioonidega tegu võib olla. Viin läbi katioonide sadestuse. Selleks võtan 1-1,5 ml alglahust tsentrifuugiklaasi ja lisan 6M NH3 H2O-d aluselise reaktsioonini ja soojendan lahust vesivannis. Tekkis pruunikas sade, mis tähendab, et lahus sisaldab suure tõenäosusega Fe(OH)3. Seejärel lisan 1 ml 1M TAA-d ja hoian keevas vesivannis 5 minutit. Sadenevad sulfiidid on musta värvusega, mis annab alust arvata, et lahuses on sadenenud CoS. Sadenemise täielikuks kontrolliks lisan veel paar tilka TAA-d ja soojendan 2 minutit vesivannil. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Tsentrifuugin sademe ja lisan sellele võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Tsentrifuugin uuesti ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan sademele 1-2 tilka konts. HCl ja 1-2 tilka konts. HNO 3. Lahus värvus roheliseks. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile
tekkinud püsiv ja kõrge õhuniiskus. Paljud ehitusmaterjalid sisaldavad juba ise vajalikke orgaanilisi aineid hallituse arengu jaoks (näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal, papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks). Materjalidel nagu kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm, võib hallitus sobiva niiskusega samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnale sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra).
Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda (mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks ja süsihappegaasiks. _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ ÜLESANNE 9 (8 punkti)
Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks. Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid Seep karedas vees Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2-(RCOO)2Ca?+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnale. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kulu. Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas. Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures. Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel
kastides 3-4 nädalat. Järgneb õunte purustamine, saadud mass jäetakse mõneks tunniks n-ö ligunema (maceration), eesmärgiga tuua esile enam värvi ja aroome. Selle massi pressimine toimub aeglaselt ning parima kvaliteedi taotlejad püüavad sellega mitte üle pingutada (600 liitrit mahla 1 tonni õunte kohta). Saadud mahl läheb käärimisele ja protsessis kasutatakse n-ö metsikut pärmi, mis on sadenenud õunakoorele küpsemise ajal, harvem kasutatakse kultuurpärme veinitööstusest. Protsessi püütakse hoida võimalikult aeglasena, saavutamaks paremat kvaliteeti. Parimal juhul kestab fermenteerimine 3 kuud ja joogi alkoholisisaldus on selleks hetkeks umbes 4,5 %. Aprillis-mais villitakse saadud toorsiider samasugusesse pudelisse nagu sampanjagi ja järgneb 6 nädala pikkune järelkäärimine, mille käigus eralduv gaas jääb pudelisse, seetõttu ongi siider kihisev jook. [1] 1.3
soojusvaheti nagu tema naaber kütteradiaatorgi. 25. Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse. 26. Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi. 27. Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus.
Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, seejärel kuumutan mõlemaid katseklaase vesivannil. Happega katseklaasis ei teki sadet kuumutamisel, kuid teises tekkis üsna kiiresti valge hägu. Happega katseklaasis oli pH ilmselt oluliselt madalam kui valgu pI ning seetõttu ei sadenenud selles katseklaasis midagi. Süsivesikute sissejuhatus Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid
arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine
meetodeid. Mis on setitamine ja nõrutamine ? Setitamist kasutatakse mittelahustunud aine eraldamiseks lahusest. Nõrutamist läheb vaja selleks et selge vedelik eraldada sademelt. Toon ühe näite. Võtan klaassilindri, täidan selle veega. Lisan veidi mulda ning segan seda klaaspulgaga nii kaua kuni tekib hägune vedelik. Jätan selle mõneks ajaks seisma. Mõne aja pärast on näha, et silindri ülaosas on vedelik muutunud selgeks ja läbipaistvaks. Silidri põhjas aga on sadenenud mullaosakesi. Et nõrutamisega alustada, kallan ettevaatlikult läbipaistva vee pealt ära nii, et see mulda kaasa ei haaraks. Nüüd tuleb protsess filtrimine. Filtrimisega eraldan vedelikus tahked ained mis ei lahustunud ära. Võtan lehtri, lehtri sisse paigutan filterpaberi. Kallan vedeliku lehtrisse. Lehtri all olevasse anumasse tekib mõne aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9
Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult keskkonnale hävitavalt mõjuv looduslik nähtus. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud juba vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapinna kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus)
Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda (mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks ja süsihappegaasiks. _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________
Alguses arvati, et mikroobid tekivad lagunevast orgaanilisest ainest, kuna neid sealt leida oli võimalik. Paljud progressiivsed teadlased aga arvasid, et ka mikroobid tekivad endasugustest. Pasteur - Parima tõestuse mikroobide isetekkimise võimatuse kohta annab Louis Pasteur, kasutades kurekaelaga kolbe. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9
9.6. Kas metaaniauk või allikas? Talvel võib järvel näha kohta, millel pole jääd isegi väga käreda pakasega, vaid on vaba vesi (foto 7). Antud nähtuse kohta on kahtepidi arvamusi: kas see on allikas või on see metaaniauk? Metaaniauguks võib pidada seda selletõttu, et seal ei täheldatud mingit vee liikumist. Väga reostunud veekogudel, nagu ka Undi veehoidla, produtseeritakse vegetatsiooniperioodil tohutul hulgal fütoplanktoni, põhiliselt sinivetikaid. Selle põhja sadenenud massi lagunemisel eraldub suurel hulgal metaani, mis tõuseb vee pinnale. Kuna veekogu on kaetud jääga, tungib see gaas välja läbi prao tuues veekogu põhjast soojemat vett ülesse, mis ei lase sellel külmuda. Kuna augu läbimõõt oli aga väga suur, võib arvata, et tegemist on siiski allikaga. Sügavama vee puhul ei pruugi allikas veepinnale tekitada vee liikumist. Soojem põhjavesi liigub ülesse poole ja ei lase veel külmuda, selle tõttu on seal ka talvel jääl viibimine
4. Tuumaenergeetika (0,0002mSv) [] Illustratsioon 3 Meditsiinis kasutatav röntgenkiirte aparaat (http://www.radiologie- diepholz.de/images/untersuchungen/digi_roentgen_2.jpg ) KIIRGUSMÕÕTMISTE MEETODID KIIRGUSHÄDAOLUKORRA MÕÕTMISED Teostatakse ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmisis (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainet, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [] Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [] Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine
Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel. Seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. (See lubab seadme liiki hõlpsasti ära tunda.) Ülesanded * Eraldada külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Hoida vedela külmutusaine varu. * Hoida ära vedela külmutusaine sattumine kompressorisse. Töökirjeldus 23 * Saabuv külmutusaine saab paagis pöörisliikumise, mis soodustab
Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel. Seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. (See lubab seadme liiki hõlpsasti ära tunda.) Ülesanded * Eraldada külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Hoida vedela külmutusaine varu. * Hoida ära vedela külmutusaine sattumine kompressorisse. Töökirjeldus * Saabuv külmutusaine saab paagis pöörisliikumise, mis soodustab külmutusaines leiduva niiskuse neeldumist kuivatuspanuses.
on võimalik leida kvartskristalli omavõnkesagedus, mis on täpselt määratud selle kristalli dimensioonidega. -> aja väga täpne määramine 16 Monday 1 October y Teine tehniline rakendus: kui kvartsi pinna peale sadeneb mingi materjal, siis võnkesagedus muutub, sageduse muutuse järgi on võimalik määrata pinnale sadenenud aine massi väga täpselt. Metallioksiidid o MgO kasutatav meditsiinis maoröntgeni jaoks kontrastaine. On äärmiliselt inertne, ei ole kahjulikku toimet inimorganismile avastatud. Monokristallina on suure keelutsooniga ja läbipaistev. Varem kasutati kilena plasmatelerites isolaatormaterjalina, kuna vastupidav ja kiirituskindel. Energeetika kui lõpuks
Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks loetakse metallikoostist, struktuuri, pinnaolekut, pingeid jms. 5 Metalli koostisest sõltub metalli termodünaamiline püsivus. Õhus ning vesilahustes on paljud metallid termodünaamiliselt mittepüsivad. Pinnatöötlusest sõltub samuti korrosiooni kiirus. Näiteks hästi poleeritud puhtal pinnal puudub veeauru kapillaarkondensatsiooni võimalus. Mikropraod või metalli pinnale sadenenud liivaterad soodustavad niiskuse kapillaarkondensiooni. Metallis võib tekkida ka kristallidevaheline korrosioon. Mida suuremad on kristallid, seda suurem on ka korrosiooni kahjustus. Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal. Elektrokeemilise korrosiooni välismõjurid on keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus, rõhk jms
juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest
aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis
võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (Nl: Mount St. Helens, USA, 18. mai 1980 püroklastilise materjali koguhulk 1 km3 ringis, tuhk varjas päikese üle 150 km eemal; isegi paarimillimeetrine tuha sadenemine põhjustas autojuhtidele libedaid teid ja mootorite tõrkumist. N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud
Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse. Maismaale sadenenud veest moodsutab pindimise ära voolu, teine läheb pinnasesse-põhjavette,kasutatakse organismide poolt. Kõik see kokku suur veeringe. Biloogiline hõlmab vee otsest kasutamist organismide poolt. Veeringet isel ka veevahetusperiood-mis isel veevaru kesmist kestvust. Atmosfäär Maad ümbritsev gaasiline kiht (ülapiir ei ole täpselt määratav), Atmosfääri keskmine temperatuur Maa pinna lähedal on 14 °C Kihilise ehitusega temperatuuri muutumise järgi vertikaalsuunas:
4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II. Andis esimese käärimise definitsiooni (elu ilma hapnikuta) III. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist IV
See aga ei võimalda mullil olla stabiilne. Tahked segud Tahked vahud g/t Tahked emulsioonid (kristallvedelik) v/t Tahked segud (kalliskivid) t/t k.a. sulamid (mitmekesine segunemine() Pulbrid, fluidisatsioon Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Pulbrid võib vaadelda kui sellist aerosooli, kus tahke faas on sadenenud. Pulbrite peamine omadus on nn. fluidisatsioon, kus pulber käitub nagu vedelik. Selle näiteks on näiteks vedeliku laadne voolaine ja gaasi juhtimisel pulbrisse ,,mullitamine" nagu keevas vedelikus Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 34. Poolkolloidid. Omadused
Kas suletud paake, tsisterne ja/või mahuteid on vaja avada (näiteks kontrollimiseks, hooldamiseks)? Kas töötajad puutuvad otseselt kokku toorainete ja/või loomsete või taimsete ainetega (bioloogilised ohutegurid)? Plahvatused Kas töökeskkonnas on heljuvat/sadenenud tolmu (näiteks jahutolmu)? Kas töökohas leidub surveseadmeid? Õhu kvaliteet Kas töötajad puutuvad kokku halva lõhnaga? Kas ventilaatorite tiivikud on kaitseteta? Kas töötajate hingamiselundite kaitseks kasutatakse korralikke respiraatoreid? Terviserisk
hüdrobiontidele. esindajad on monofaagid kohastunud ühe kindla toiduobjekti tarvitamiseks · Elutu orgaaniline aine: (merisiilik ainult hüdraloomadest). · lahustunud orgaaniline aine · Toitumise intensiisvus- ajaühikus · heljuv ja sadenenud orgaaniline tarbitava toidu hulga (massi) suhe tarvitaja aine (detriit) massi. · kolloidid Ööpäevane ratsioon: looma poolt ööpäeva jooksul söödav toiduhulk. · KOKKU maailmameres elutut Soole täitumisindeks - seedetraktis oleva orgaanilist ainet: 3*1012 tonni süsinikku toidu kaalu suhe organismi enda
Kas suletud paake, tsisterne ja/või mahuteid on vaja avada (näiteks kontrollimiseks, hooldamiseks)? Kas töötajad puutuvad otseselt kokku toorainete ja/või loomsete või taimsete ainetega (bioloogilised ohutegurid)? Plahvatused Kas töökeskkonnas on heljuvat/sadenenud tolmu (näiteks jahutolmu)? Kas töökohas leidub surveseadmeid? Õhu kvaliteet Kas töötajad puutuvad kokku halva lõhnaga? Kas ventilaatorite tiivikud on kaitseteta? Kas töötajate hingamiselundite kaitseks kasutatakse korralikke respiraatoreid? Terviserisk
iseloomulikud tunnused. o Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga - 1864. a. esines Pasteur Sorbonne'is ettekandega, milles tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid
Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad Lakoliit on nagu väike kumera kujuga batoliit Mida kiiremini magma jahtub, seda väiksemad kristallid tekivad (basalt vs graniit) Vulkanismi kasulikkus: o Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) o Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. o Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. o Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. o Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 7.2. Maavärinad Mis põhjustab maavärinaid? o Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. Nõlvaprotsessid: o Väga kiired:
koorikloomad: 3 1) vesikirbud (PLATOTSEERID?) 2)aerjalalised (KOPPENFODA) Nad on ränivetikate ja viburlaste esmased tarbijad. Üle 2000 mikromeetri - makrozooplankton (kalamari, meduusikesed, meretindikud ehk salbid). Zooplankton paljuneb massiliselt. Osa süüakse, osa sureb. Surnud osa sadeneb veemassist välja - veemassi vihm. Sadenenud osale lisanduvad sooplanktoni eritised. Fütoplankton eritab vette orgaanilist lahustunud ainet (DOM), mis kontsentreerub surnud zooplanktoni osale. Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks.
takse õlist täiendavalt väljatsentrifuugitud mustus, ei ummista see alumiste kepsulaagrite õlitusavasid, sest need paiknevad siseringil (s. o. väntade tiirlemiskeskme pool). Mustus eemaldatakse remondi ajal. Mootori töötamisel paisatakse kepsulaagrite vahelt väljavalguv õli pihustunult karterisse, mis täitub õliuduga. See õlitab silindrite peegelpindu, kolvisõlmi, nukkvõlli nukke ja laagreid, gaasijaotushammasrattaid, raamlaag- reid jt. detaile. - Tõukurite soontesse sadenenud õlipiisad valguvad mööda tõukurvarraste kattetorusid silindripeadesse. Sinna kogu- neva õli paiskavad nookurid, klapid ja klapivedrud uuesti laiali ning õlipiisad tungivad hõõrduvate pindade vahele. Liigne õli nõrgub silindrite alumisel küljel paiknevate torude 14 kaudu õlivanni tagasi. Oli tungimist tagumisest raamlaagrist sidurikotta tõkes- tatakse õlikindlast kummist mansett-tihendi 24 ja hooratta rummu õlitõrjeäärisega. Viimase ringkanalisse _kogunev
annaabi.ee 
