Sademed (0)

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Sademete režiim Eestis

Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..........................................................................

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

2

doc

Arvestuse spikker

Muldade rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et ei hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), soojenemine ja jahtumine- soojenemine-sulmaine algab toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema

Agrometeroloogia

13

docx

Agro

maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1)põrkumine(liitumine), 2)jää(kristalli protsess).Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem

Põllumajandus

17

docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Meteovõrk ­ koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus ­ sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on

Loodus

4

doc

Agrometeroloogia piletid

suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine – tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, asemele kihtsajupilved. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine. Frondi lõppemist mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel iseloomustab tuule järsk pöördumine ning sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende tuleb üldjuhul arvestada järgmist viit jõudu: 1)gradient jõud – see on õhurõhu muutus pikkusühiku (100m) kohta maksimaalse muutuse suunas. (niiskus, pilvisus, temperatuur, sademed, tuul, jne) omaduste kiired muutused antud punktis. Mulla ja mullapinna lähedane temp (aastane ja

Agrometeroloogia

10

doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel

Geograafia

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär ­ maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal

Füüsika

23

doc

Mis on veeringe?

Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu  Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest

Geograafia

Kommentaarid (0)