Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ........................................................................
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Merelise ja mandrilise kliima võrdlus Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ilmajaam 1 Ilmajaam 2 Asukoha kirjeldus Asub Lääne-Eesti Asub Lõuna-Eestis Võrus Kus? madalikul Virtsus 2m 82 m kõrgusel merepinnast Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´ E 27°01´10´´ Vaatlused Õhu- ja Õhu- ja maapinnatemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad ...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) ...
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailm...
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Riik, mida ma tahaksin külastada See on Hispaania · Hispaania asub Lääne-Euroopas. · Hispaaniat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lähedus. · Hispaania eri piirkondades on kliima väga erinev. Hispaania · Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas aastas külastab seda riiki 5060 miljonit turisti. Temperatuur · Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajalooli...
New Delhi NEW DELHI; INDIA 1.ülesaane Kuu Sademed Temperatuur jan. 22,7 14,1 veeb. 20,1 16,9 märts 14,5 22,4 aprill 10,1 28,6 mai 15 32,9 juuni 67,9 33,8 juuli 200,4 31 august 200,3 29,8 ...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasi...
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
1985. aastal allkirjastasid 21 Euroopa riiki vähendamaks Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need oma riigi väävlisaastet (SO2) 1993. aastaks vähemalt põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning 30% võrra. Hiljem on liitunud sellega ka Eesti. SO2 muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. piiramisel on saavutatud edu. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja Euroopa Majanduskomisjoni liikmed kirjutasid 1988. põhjustades metallide korrosiooni. aastal alla protokollile, millega kohustusi...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
Atmosfäär tunnused: · pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär · gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reagee...
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel...
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele.Sellepärast võivad saastumised tekkida tööstusrajoonidest väga kaugel eemal. Happevihmad on kahjulikud kõigile,millele ta pea...
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
REFERAAT „VESI“ Martin Vooremäe 1. VESI Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma või lumena, siis tungib läbi pinnase, täiendades põhjaveevarusid, väljub allikaina, toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks k...
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Loopealsed Maria Kivari 11.B Loopealsed ehk alvarid Tekkinud põlluharimise ja karjakasvatuse mõjul Kadakased karjamaad, paepealsed Aluskivimiks paekivi Mullakiht ca 20cm, viljakas Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuring...
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, mer...
KLIIMA 1.Mida nimetatakse: a) ilmaks - ...................................................................................................... b) kliimaks - .................................................................................................. ........................................................................................................................... Millises kliimavöötmses Eesti asub? ............................................................... 2. Kliimanäitajad Täida lüngad. Kus võimalik, vali õige vastusevariant. · Õhurõhk Tsüklonis ehk ..................................... liigub õhk päripäeva/vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Tsükloniga kaasnevad tavaliselt pilves, .............................. ja .............................. ilmad Antitsüklonis ehk ................................... liigub õhk keskosast äärealade...
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väe...
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkes...
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
Õhkkond. 09.04.08 1. Seosta täht ja number. A. Õhus on palju veeauru 1. õhk on hästi läbipaistev, sini- sinine B. Õhus on vähe aerosooli 2. taevas on pilved, C. Õhus on palju aerosooli 3. Päike kõrvetab kõvasti D. Osooni on vähem 4. Taevas on vines 2. Täida tabel. näitajad troposfäär startosfäär mesosfäär termosfäär Keskmine paksus; üla- ja alapiir Temp-ri muutus Õhurõhu muutus 4 olulist tunnust 3. Kirjuta kiirgusbilansi skeemile õigesse kohta: peegeldub, neeldub, hajub, otsekiirgus ja hajuskiirgus, pikalaineline- ja lühilaineline kiirgus · Vaata joonist ja otsusta, millised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. A. Suurem osa päikesekiirgusest peegeldub atmosfääri tagasi. B. Pilvedes neeldub 18% päi...
Happevihm Happevihm näib ja ka maitseb nagu puhas vihmavesi. See pole inimestele otseselt kahjulik. Küll aga põhjustavad happevihmas leiduvad ühendid inimestele surma. Happesademed on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevih...
1. Kirjelda Eesti maavarasid. Levik, tekke aeg. Põlevkivi tekkis umbes 500mln aastat tagasi, leidub Kirde-Eestist ning Ida-Virumaalt. jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliim...
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega isel...
JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² ...
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI ...
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mand...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
