Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas. (0)

Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas.
Käisin 29. detsembril Adamson- Ericu muuseumis vaatamas Juhan Kuusi dokumentaal-
fotograafiat Lõuna-Aafrikast. Näitus algas keldris, kus tuli telekast lühifilm Juhan Kuusi kohta. Seal rääkisid tema sõbrad ja ta ise tema fotograafi tööst Lõuna-Aafrikas. Kõige rohkem sellest lühifilmist jäi mulle meelde see kuidas öeldi, et tal oli kaks poolt hea, sõbralik ja selline hullem pool, ta ei kartnud teha midagi. Nagu ta ka ise ütles, et sõi saatanaga õhtusööki lihtsalt selleks, et ta saaks nii häid pilte, muidu tal poleks neid. See mulje, mis selle põhjal jäi temast oligi selline hulljulge, tegi seda mis talle endale meeldis ja mida ta tahtis, teda ei huvitanud teiste arvamus. Mulle meeldisid tema pildid, ta oli minu arvates tabanud täpselt õiged ja head hetked , osadel piltidel oli ka poseeritud ekstra pildi jaoks, aga üldiselt kõik emotsioonid olid olemas piltides . Need pildid jutustasid nende inimeste lugusid , tänu tema headele piltidele saame meie aimu , mis toimus, mida inimesed tundsid. Minu jaoks oli see selline emotsionaalne ja inimlik näitus. Ma ei oska midagi välja tuua, mis mulle ei meeldinud seega ma võin julgelt väita, et mulle meeldis kõik. Osad pildid olid kurvad, teised rõõmsad ja toredad, kuid kõikides oli sees sügav emotsioon .
Mina jäin väga rahule näitusega ja soovitaksin ka teistel minna.