Nõiaprotsessid (0)

Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel langevad üldiselt kokku traditsioonilistega mujal Euroopas esitatutega:
Süüdistus Arv
Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine 41
Inimeste surnuks nõidumine 36
Loomade surnuks või haigeks nõidumine 21
Diabolism 26
Libahundina kahjustamine 18
Vargus või varga avastamine 11
Süütamine 8
Viljasaagi või põldude nõidumine 4
Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4
Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva.
Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid.
Üldiselt ei olnud süüdistatavad juhuslikud, enamikul näib olevat olnud mingi reputatsioon nõiana. Tunnistuste kohaselt oli vähemalt 22 mehel ja 10 naisel mingid võimed ravijana, kusjuures kahtlustusteks andis põhjust tihti just ebaõnnestunud ravi.
Pärast Rootsi kohtureformi on andmed nõiaprotsesside kohta täielikum. Näiteks Pärnu maakohtus toimus suurim arv nõiaprotsesse 1633- 1645 (kokku 22 protsessi, surma mõisteti 12 inimest, nendest 10 aastatel 1640- 1642). Tartu maakohtus on teada ainult 6 protsessi 1632 aastast, surmanuhtlusi ei langetatud.
Süüdimõistmise saavutamine oli küllalt raske, kuna süüdistuse tõestamiseks ei leitud küllalt veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele . Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15 paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha.
Erinevalt Euroopast oli Eesti nõiaprotsessides süüdistatavate sooline koosseis olulisel määral erinev- kui Euroopas oli naiste osakaal 2/3 (kohati ka üle 80%, samal ajal näiteks Würtzburgis aastatel 1627-1629 ainult 49%), siis Eestis oli olukord vastupidine (84 naist 218 süüdistatust).