Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saasteallikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tooraine, hügieen, toidukäitleja, etappi, pestitsiidid, lisaaine, selliselt, nõudes, kasutatava, mikroobid, veevarustus, koosta, saastumine, pagar, toiduainetele, märgistatud, jahutamiseks, lõpptoode, koduloomade, kohtadesse, toksiinid, kuumtöötlemise, toidul, püsivalt, kirjaga, seire, toidujäätmed, asjakohane, võimaldama, tervete, puhtastMikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada
ISIKLIK HÜGIEEN Juhendaja: Kaja Rahu Koostas: Kaili Vill Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, Kandma sobivat, puhast tööriietust, Vajadusel kaitseriietust. Toidukäitlemisse ei lubata: Nakkuse kandjaid: Infitseeritud haavad Nahahaigused Põletikud Kõhulahtisus Otsene või kaudse saastumise oht. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted Toidukäitleja ei võta vastu: Toidutooret või koostisaineid Töötlemisel ebavajalikke materjale Käitlemisettevõttes hoitakse: Sobivates tingimustes Tooraineid Koostisaineid Vältimaks riknemist ja saastumist Hoidumaks toidu kõlbmatuks muutumise eest: Tootmise Töötlemise Turustamise etappidel Peab toit olema kaitstud Saastumise eest. Kriitilisel temp.` ei toh
käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. (ehitusseadus) Pagaritöökoja ruumide koosseis määratakse olenevalt tootmisprogrammi mahust ja väljastatava toodangu sortimendist. Tehnoloogilise protsessi organiseerimiseks peavad suurtes pagaritöökodades olema järgmised ruumid: tootmisruumid - ettevalmistus-, küpsetus-, ja viimistlusosakonna organiseerimiseks laoruumid - tooraine, taara ja valmistoodangu säilitamiseks ekspeditsiooniruum - tellimuste vastuvõtmiseks ja tellijatele väljastamise organiseerimiseks administratiiv- ja majandusruumid tehnilised ruumid Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega(toiduseadus) Tootmisruumidel peab olema küllaldane pindala, vastav viimistlus, hea valgustus, õigesti
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI 32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade, seadmed ja käitlemisvahendid peavad olema puhtad ning nende konstruktsioon ja materjal ning seisukord peavad olema sellised, mis: 1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 2) ei ohusta inimese tervist; 3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele; 5) on paigaldatud selliselt, et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust. Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes. Jäätmemahuti või -nõu peab olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav. Käitlemisettevõtte töötaja peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast tööriietust ja vajaduse korral eririietust
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. .
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. .
Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahendid *personali hügieen *turvaline varustaja *ruumide planeering *tööriietus *toiduaine omadused, seadmete, vahendite *koolitus säilitamine valik *toidu valmistus- ja *hooldus, puhastus säilitusviisid *desinfitseerimine
- pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus) · Abiteenistused - transportosakond - turustusosakond - varustusosakond - veterinaarkontrolli osakond (labor) Lihakombinaatide projekteerimisel ja ehitamisel kasutati kaht viisi: · vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused · Loomi tuleb ajada eelviimasele korrusele, millega kaasneb stressiseisund · Väga keeruline on korraldada allalaske torude pesemist ja desinfitseerimist Allalasketorude süsteem on keeruline, mis võib takistada põhiseadmete paigaldamist Horisontaalse lahendusviisi puhul · On vajalikud suured maa-alad hoonete paigaldamiseks
Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine. 1 1. SISSEJUHATUS AINESSE 1.1. MÕISTED JA MÄÄRATLUSED TOITLUSTUSHÜGIEEN (FOOD HYGIENE) Kõik meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse, tervislikkuse ja täisväärtuslikkuse tagamiseks kõigil kasvatamise ja tootmise etappidel kuni lõpliku serveerimiseni inimestele. TOITLUSTAMINE (CATERING)
Samuti peab enesekontrolliplaani vahel olema ka tervisetõendid, mida väljastab perearst. Tervisetõendid tuleb uuendada iga kahe aasta tagant. Toidu puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, samuti aga võimalus teha teadlikke valikuid. Professionaalne toidukäitleja peab omama põhjalikke teadmisi sellest, kuidas köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet. Hügieen on teadus tervise kaitsmisest.
materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda Enesekontrolliplaaniga seotud tegevuste tutvustamine kõigle töötajatele Enesekontrolliplaani toimimise kontrollimine ja dokumentide säilitamine Enesekontrolliplaan täiustub pidevalt
nende poolt valmistatud toiduga tarbija haigestumise või isegi surma. Olemas- olevate toiduhügieeni-alaste seaduste range ellurakendamine on oluline, samas pole see aga iseenesest veel piisav toidumürgistuse vältimiseks. Toidumürgistuse põhjustajaks on tavaliselt hooletus või teadmatus, seepärast usub enamik toiduhügieenieksperte, et praeguse aja sünge statistika paranemist võib saavutada ainult toidukäitlejate harimise kaudu. Üks väljaõpetamata toidukäitleja viga kõige moodsamas toiduainetööstuse ettevõttes võib põhjustada tõsise toidu- mürgistuse puhangu. Toiduhügieeni põhimõtteid tuleks õpetada süstemaatiliselt ning see peaks olema olulisel kohal toiduhügieeni algõpetuse andmisel. 15 Enam kasutatavad toiduhügieeni-alased mõisted TOIDUHÜGIEEN vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku, inimtoi-
valmistoitu turustatakse ettevõttest välja) ning koht, kus jäätmed ettevõttest välja viiakse. Juhul, kui toitu käitlevate töötajate olmeruumid, tualetid vm ei asu ettevõtte pinnal, siis tuleb asendiplaanil näidata ära ka nende asukohad territooriumil/hoones. Koopia asendiplaanist on võimalik saada nt rendileandjalt või kaubandustegevuse korraldajalt. 1.2 Ruumid ja seadmed Ruumide plaan aitab visuaalselt määrata liikumisteid selliselt, et ristsaastumise ohtu saaks võimalikult minimeeritud. Kasutatavad seadmed kirjeldavad ettevõtte tegevust ja nende paigutus peaks olema selline, et tagada nende hõlbus puhastamine ning järjestada protsesse ristsaastumise vältimiseks. Tee näiteks nii: Koosta ruumide plaan (või telli see rendileandjalt) ja tee sellest koopiad Kanna plaanile ettevõtte vee- ja kanalisatsiooni sisevõrgud ning veevõtukohad (kraanikausid) nummerda
Loomasööda kala läheb samal kujul ka loomafarmidesse nagu näiteks rebasefarmid jne.Rehu-, jahu- ja loomasöödakalale esitatavad nõuded ei ole nii kõrged nagu inimtoiduks mineval kalal. Kala peab olema ühes tükis ning välismusele suuremat tähelepanu ei pöörata. Samuti ei kasutata jahutusega ja veega tanke. -6- Nõuded kalalaevadele ja hügeeninõuded • Laevad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et on võimalik vältida toodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. • Kalatoodetega kokku puutuvad pinnad peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mis on sile ja mida on lihtne puhastada. Pinnakatted peavad olema vastupidavad ja mittetoksilised. • Kalatoodete valmistamiseks kasutatavad seadmed ja materjal peavad olema
täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul või toorainena toidukauba või roa valmistamisel. TOIT- toiduaine, toidukaup, roog TERVIST OHUSTAVAD TEGURID: · looduslikud mürkained · toidu lisaained · valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik · Hooldus, puhastus, desinfitseerimine · Kahjurite kontroll KÄITLEMISETTEVÕTTE
käitlemisvahendeid, seadmeid, toidutoormeid ja valmistooteid. Samuti tuleb läbi viia regulaarset tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. Enesekontrolli läbiviimiseks koostatakse ettevõttes plaan, mille kinnitab käitleja ja kooskõlastab järelevalveametnik. Ettevõtte enesekontroll peab põhinema: Toote igas tootmisetapis kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja riskide ohjamisel kasutatava kontrollisüsteemi loomisel. Kriitiliste kontrollpunktide määramisel, mis võimaldab igas tootmisetapis ennetada ohtu või viia see aktsepteeritavale tasemele. Kontrollikriteeriumide määramisel, mis eristavad vastuvõetavat vastuvõtmatust.Seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides, korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises, kui on ületatud kriitiline piir ning lisaks veel tegevusel, mis tõestab enesekontrolli efektiivsust ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel.
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele
§ 15. Külmutatud toit (1) Külmutatud on toit ,mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike. (2) Külmutatud toitu käideldes tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid. § 16 lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. (2) lisaaineon lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada. § 17
patsiendi või personaliga.Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 4 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas 2.kaudnekontakt Nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Saastuda võivad horisontaalpinnnad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast. 3.Piiskkontakt Nakkus levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel või nakatunud kehavedelikekaudu. Mikroobid võivad siseneda silma-, nina- ja suulimaskesta ning nahakaudu lähikontakti teel. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr. 144, § 2) kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Määruse alusel jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende nakatumisvõimele: 1
Toidutalumatus. · Biotoksiinid · Puhastusained · Toidulisandid 8. Lisaainete olemus Ained, mis esinevad küll toiduaines, kuid on saadud sünteesi teel ehk loodusidentsed 9. Milleks kasutatakse lisaaineid Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10. Lisaainete vältimine · Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid · Lugege mis on pakendil kirjas · Sool ja suhkur kujutavad endast suuremat ohtu 11. Säilivusaja kodeerimine · ,,Kõlblik kuni" märgistatakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Müümine peale ,,kõlblik kuni" lõppu on seadusega keelatud. · ,,Parim enne" tähistab kuupäeva enne mille on tarija või realiseerija kinnitusel toiduaine
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad materjali
Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid.
toksikante ning ravimeid. Seedetrakt on väga oluliseks võõrainete imendumise paigaks. · Oluline mõiste aine biosaadavus (vahemikus 0-1), (bioavailability), on suu kaudu sissevõetud doosi osa mis jõuab süsteemsesse (vere)ringesse. Biosaadavus on üldjuhul väiksem kui 1, põhjusteks Seedetrakti bakteri ja sooleseina rakkude ning pankrease ensüümid võivad võõrühendi metaboliseerida 1. Difusiooni teel - enamik toksikante siseneb just selliselt ilma energia kuluta: · filtreerumine läbi membraanvalkude poolt moodustatud nn. veepooride osmootse või hüdrostaatilise jõu mõjul. Selliselt läbivad membraane väikesed polaarsed molekulid nagu etanool või uurea; · passiivne difusioon läbi fosfolipiidse kaksikkihi. 2. Aktiivne transport - selektiivne ja küllastatav, nõuab energiat. Sarnased ained võivad võistelda spetsiifilise membraanis oleva kandevmolekuli pärast. Kaks põhimehhanismi:
Tualett- ja dusiruume, koridore ning teisi ruume puhastatakse vastavalt määrdumisele. (2) Aknaklaaside välispinda pestakse vastavalt määrdumisele. (3) Puhastusaineid, -vahendeid, -seadmeid ja desinfektante hoitakse selleks kohandatud ja piisava õhuvahetusega ruumis. -9- (4) Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel. LASTEAIAD Väga oluline on käte hügieen!!! Käte pesemine (personal ja lapsed) - lasteaeda tulles ja väljas käimise ajal - WC kasutamise järel - enne toidu jagamist - enne söömist - nina nuuskamise järel - mähkme vahetamise järel nii lapsel kui kasvatajal Söömine ja joomine - terve täiskasvanu jagab toitu - lapsed ei osale toidu jagamisel, abilisi kasutatakse nõude kokku korjamisel - lastele rõhutatakse, et teise toitu ei tohi süüa
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist
arvestamine. · Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõte hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. · Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis olevate komponentide suhe (pool köögivilja, veerand liha-kala, veerand kartuli-, pasta-, riisilisandit)
EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes?
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Sed
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2 Külmkonteinerid võivad olla isotermilised või statsionaarse külmutusseadmega. Meritsi veoks isotermilised konteinerid hästi ei sobi, sest reisi pikkus koos lastimise-lossimisega ületab tavaliselt aja, mille jooksul on võimalik tagada konteineris püsiv temperatuur.
Soja leidub nii tofus, sojaoaõlis, sojajahus aga ka paljudes teistes toodetes. Eriti tähelepanelikuks ja ettevaatlikuks peaks tegema asjaolu, et tänapäeval enamus loomatootjaid kasutavad söödaks odavamat GM maisi ja soja. Parim viis aga kaudsest GMO tarbimisest hoiduda on süüa ulukiliha või mahedalt toodetud liha. (GMO... 2014) Lisaks neile kahele on maailmas veel mitmeid erinevaid geneetiliselt muundatud organisme. Näiteks on olemas mürgine lisaaine, mida kasutatakse arvukates toitudes ja jookides magustajana ja seda nimetatakse aspartaamiks. Seda peaks vältima muude põhjuste hulgas ka seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil. (GMO... 2014) Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja
nõuetekohane märgistus, on keelatud. (6) Keskkonnaminister kehtestab tagatisraha märgid, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut. 11. Mis on taaskasutusorganisatsioon? (vaata küsimus 7) 12. Kas taaskasutusorganisatsiooni märgistuse kandmine pakendile on kohustuslik? 13. Millised on pakendiettevõtja kohustused? (1) Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud. (2) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda kirjaliku lepingu alusel ainult taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab käesoleva
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatu ei laiene: 1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist 17 kitsendavaid tingimusi; 2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 osundatud tolliprotseduuridest erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel; 3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale alkoholile. §5. Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistuse erandid (1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki. (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.
annaabi.ee 
