Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nuputamisülesanded (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kiiresti jõuavad vennad kooli koos tulles?
  • Millised numbrid on siin peidus?
  • Palju kulus neil aega koos minnes?
  • Kumb on raskem kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi?
  • Mitu last on selles perekonnas?
  • Mitu hane lendas rivis?
  • Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast?
  • Mitu kilomeetrit läbis üks hobune?
  • Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk?
  • Kui vana on isa?
  • Mitmendal pulgal peab seisma et olla täpselt redeli keskel?
  • Milline arv on võrdne kõigi temale eelnevate arvude summaga?
  • Kui kaua on vaja keeta 3 muna?
  • Mitu last läks kooli?
  • Mitu päklit on nüüd Kellyl?
  • Miks tuli ta tagasi kauem?
  • Kumb arvutas kiiremini?
  • Kuidas on võimalik 5 õuna jagada 5 lapse vahel nii et korvi jääks veel üks õun?
  • Kuidas nad seda tegid?
  • Mitu last on nende vahel teisel pool?
  • Kuidas pääsesid nad üle jõe?
  • Mis päeval oli Merilil sünnipäev?
  • Mitu last on selles peres?
  • Kustutatakse ära Mitu küünalt jääb järele?
  • Mitu tõru tal oli?
  • Mitu tüdrukut oli klassis?
  • Kuidas oli see võimalik?
  • Kui kõik poisid on erineva pikkusega?
  • Mitu kukke on vaja 20 magaja äratamiseks?
  • Mitu päkapikku on üldse rivis?
NUPUTAMISÜLESANDED 
 
1.  Väike väesalk jõudis jõeni, mis tuli tingimata ületada. Sild oli lagunenud ning jõgi oli 
sügav. Mida teha? Järsku märkas  ohvitser  kalda läheduses kahte paadis vallatlevat 
poisikest. Paat oli aga nii väike, et ta suutis korraga kanda ainult ühte sõdurit või kahte 
poisikest, mitte rohkem! Kuid ometi pääsesid kõik sõdurid üle just selle paadi abil. 
Kuidas?  
Lahendage see ülesanne peast või praktiliselt, kasutades abivahenditeks tuletikke, 
kabenuppe või midagi muud taolist ja liigutades neid mööda lauda üle kujuteldava jõe. 
2.   Nooremal  vennal kulub koolitulekuks aega 16 minutit, vanem vend tuleb sama maa 10 
minutiga. Kui kiiresti jõuavad vennad kooli koos tulles? 
3.  Kaks ema ja kaks tütart ostsid poest 3 jäätist nii, et igaüks sai ühe jäätise. Kuidas on 
see võimalik? 
4.  Pane lapsed pikkuse järgi  ritta , alusta kõige pikemast. Karl-Martin näeb alati üle teiste. 
Lennarti ja Kätrini vahel peab olema üks laps.  Berit on Lennartist lühem. Kaarel ja 
Kätrin on kõrvuti. Kaarel on Beritist pikem. 
5.  Artur ja Gregor läksid kooli. Teel kohtasid nad 7 poissi ja 3 tüdrukut. Mitu poissi läks 
kooli? 
6.  Millised numbrid on siin peidus? 
ELIN 
ISIV 
UKUS 
ESTIES 
SITEES 
MOLK  
SAKK 
KÜS 
7.  Kolm sõpra läksid koos koolist koju. Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui 
palju kulus neil aega koos minnes? 
8.   Kumb on raskem, kas  kilogramm  rauda või kilogramm udusulgi? 
9.  Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 
10. Hanerivis  lendas  üks  hani  ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja 
kolm reas. Mitu hane lendas  rivis
11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 
12. Kaks poissi  leidsid metsast  kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli 
poissi? 
13. Kolm hobust  saani  ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 
14. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk? 
15. Kuidas on võimalik kustutada viis tähte kaheksatähelisest arvsõnast nii, et järele jääb 
üks? 
16. Priidul on kolm autot vähem kui Tiidul. Mitu autot oleks Priidul vaja, et tal oleks kaks 
autot rohkem kui Tiidul? 
17. Kaks isa ja kaks  poega  ostsid kolm jalgratast nii, et igaüks sai ühe jalgratta. Kuidas oli 
see võimalik? 
18. Leia suurima kahekohalise ja suurima ühekohalise arvu vahe! 
19. Kalle ütles, et tema isa vanus aastates on 30 võrra suurem suurimast ühekohalisest 
arvust. Kui vana on isa? 
20. Redelil on 19 pulka. Mitmendal pulgal peab seisma, et olla täpselt redeli keskel? 
21. Milline arv on võrdne kõigi temale eelnevate arvude summaga? 
22. Üks muna keeb 6 minutit. Kui kaua on vaja  keeta  3 muna? 
23.  Annil  ja Luisel on ühepalju komme. Anni annab ühe kommi Luisele. Mitu kommi on 
nüüd Annil vähem kui Luisel? 
24. Joonas ja Kätrin jõudsid järele Paulile, kes läks ka kooli. Neile tuli vastu 4 tüdrukut. 
Mitu last läks kooli? 
25. Kellyl oli 8 pähklit. Ta leidis veel 7 pählit, aga  vahepeal  oli ta ära söönud 5 pähklit. 
Mitu päklit on nüüd Kellyl? 
26. Mart läks Kuressaarest Kuivastusse 1 tunni ja 40 minutiga, tagasi tuli ta aga 100 
minutiga. Miks tuli ta tagasi kauem? 
27. Gregor lahendas 5 ülesannet 60 minutiga, Tormil kulus  samade  ülesannete peale 1 
tund. Kumb arvutas kiiremini? 
28. Kuidas on võimalik 5 õuna jagada 5 lapse vahel nii, et korvi jääks veel üks õun? 
29. Ema tõi kolm jäätist. Kristel  ja Laura jaotasid need võrdselt nii, et ühtegi jäätist ei 
tulnud pooleks teha. Kuidas nad seda tegid? 
30. Kumb on suurem, kas kõigi 1 ja 10 vahel asuvate paarisarvude või paaritute arvude 
summa? 
31. Kümme last mängivad käest kinni  hoides  ringmängu. Arturi ja Eliisa vahel on ühel 
pool kolm last. Mitu last on nende vahel teisel pool? 
32. Isa, ema, Hedvig  ja Kaisa matkasid suvel. Nad jõudsid jõe äärde, kus puudus sild. 
Kaldalt  leidsid nad paadi, mis  kandis  ainult ema või isa üksinda, või siis kahte last 
korraga. Kuidas pääsesid nad üle jõe? 
33. Merilil oli eile sünnipäev. Homme  on neljapäev. Mis päeval oli Merilil sünnipäev? 
34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal 
sa nüüd oled? 
35. Mari ja Anni on õed. Mari ütles, et tal on 4 venda ja Anni ütles, et tal on samuti neli 
venda. Mitu last on selles peres? 
36. Toas põleb 7 küünalt. Neist kaks kustutatakse ära. Mitu küünalt jääb järele? 
37. Orav kogus talvevarudeks 46 pähklit. Tammetõrusid kogus ta nii palju, et kui ta 
pähklid ja tõrud kokku luges, jäi 100-st 7 puudu. Mitu tõru tal oli? 
38. Klassis iol kokku 24 õpilast. Tüdrukuid oli 5 võrra rohkem kui  poisse . Mitu poissi oli 
klassis? Mitu tüdrukut oli klassis? 
39. Kelly, Anni ja  Lennart  korjasid seeni. Kelly leidis 25 seent ja Anni 7 seent rohkem. 
Lennart puistas oma seened lugemata juurde. Kellel oli kõige rohkem seeni, kui kokku 
oli neid 93? 
40. Mööda teed läksi suur eestlane ja väike eestlane. Suur eestlane oli väikese eestlase isa, 
aga väike eestlane ei olnud suure eestlase poeg. Kuidas oli see võimalik? 
41. Artur on lühem kui Kaarel, aga Rene ei ole pikem kui Artur. Kes poistest on kõige 
lühem, kui kõik poisid on erineva pikkusega? 
42. Aia  ehitamisel  pannakse iga 3 meetri järel post. Mitu posti on vaja, kui aia pikkus on 9 
meetrit? 
43. Joonasel on 7 küülikut. Osa neist on mustad, osa valged. Mitu musta  ja mitu valget 
küülikut võib Joonasel olla? 
44. Üks kukk äratab oma lauluga 10 magajat. Mitu kukke on vaja 20 magaja  äratamiseks? 
45. Päkapikkudel algas võimlemistund. Kui  Ville  seisab rivis, siis on temast paremal 13 
päkapikku, vasakul aga 4 võrra vähem. Mitu päkapikku on üldse rivis? 
Nuputamisülesanded #1 Nuputamisülesanded #2 Nuputamisülesanded #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin5 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nupukas - Nuputamisülesanded
62
pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont.

Matemaatika
Tõda ja õigus I
6
docx

Tõda ja õigus I

,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb ­ soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei

Sotsiaalpedagoogika
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab

Eripedagoogika
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku

Kirjandus
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun