Elas kord üks väike laps (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Jõululuuletusi

nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- --- sest tema ju need kingid saatis Jõuluvana seisab Kingid kuuse all on reas --- seisab ja seisab piparkoogi lõhn on hea. Taas kord saabub jõulumees ikka veel seisab olge lapsed tasa,tasa seljas kott ja habe ees las ta siis seisab kohe tuleb jõuluvana ta on omamood mees --- --- nänni annab salmi eest Jõuluvana võiksid tulla Jõuluvana tore mees --- meile homme jälle külla habe pikk ja valge ees

Vabaaeg

120

pdf

Õpetajaraamat

õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat; · õppematerjal koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate põhi- ja täienduskoolituseks. 6  Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud

Eesti keel

57

doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke,

Kirjandus

110

doc

Ristumine peateega

meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul on põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame selleni. LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate mind. OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa nüüd saad aru? LAURA: Aitab! OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi. Sa ei pruugi veel teada. 7  8 LAURA: Kas nüüd on see tsirkus lõppenud? Ma lähen vaatan, kus Roland on. OSVALD: Oota. Ta ei kao kuhugi

Kultuur

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa juuksed veel praegu täis on, seda on nüüd saad aru? õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi LAURA: Aitab! imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu

Kirjandus

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg ­ külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad ning esialgu lihtsana näiv ,,kõnelemine emakeeles" on tekitanud ebakindlust just õpetajates. Saamatuse tunne, et miks laps juba ei räägi eesti keeles või vene keeles, mida tehakse valesti jne. 2. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996)

Alushariduse pedagoog

102

doc

Mängud

4  OTSI MIND ÜLES! ............................................................................................................ 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41

Mäng

134

docx

Lugemispäevik

palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha

Alusharidus

Kommentaarid (0)