rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused · Kevadel: fütoplanktoni arvukus suureneb, sest suureneb valguse intensiivsus ja toitesoolade kontsentratsioon. Soolad kantakse pinnakihti sügavamalt vee ringlemise tõttu. Toiteaineid tuuakse ka jõgedest suurveega.Domineerivad ränivetikad ja dinoflagellaadid. Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid. Fütoplankton on kevadel kõige 3 rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena)
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jupiteri magnetväljast. Planeedi atmosfäär on üldjuhul ühetooniline ja tema värvide kontrastsus on väike, kuid aeg-ajalt võib esineda selgeid ja pikalt kestvalt atmosfäärinähtusi Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h, mis on
Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3% Magnetväli: Olemas Pind: Gaasiline Kaaslased: Vähemalt 62 Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest Uraan Gravitatsioon: 8.69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC Atmosfäär: Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan
Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h Silmapaistev ringide süsteem Kaaslasi vähemalt 60 Saturn Uraan Päikesesüsteemi seitsmes planeet Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal Uraani atmosfääri temperatuur on teiste planeetide hulgas kõige madalam Sisemus koosneb kivimitest ja jääst Uraan
sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu.
Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui kell lõi üks, oli kogu kummitus jälle kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes
kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad
Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused: a)Millised atmosfäärinähtused kujunevad troposfääris? b)Mismoodi on inimese elutegevus seotud stratosfääriga? c)Nimeta atmosfääri nähtusi, mis tekib kõrgemates õhukihtides, kuid aegajalt on maa pealt jälgitavad: d)miks troposfääri ülemistes kihtides on õhutemperatuur madalam kui maa peal, kuidi ollakse Päikesele lähemal? 2.ÕHU KOOSTIS , OMADUSED ja NÄHTUSED Lämmastik (N) 78,8 %) ÕHUTEMPERATUUR VIRMALISED Hapnik (0) 20,9% Õhu soojenemine ja jahtumine, temp. Argoon ja väärisgaasid 0,93% langeb 6-8° km kohta ÄIKE
Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3-4 päeva pärast, 2,5-4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. 2 Toitumine: Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised
Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, ...
Õhus on aga 78% lämmastikku, mida peale mügarbakterite ei suuda sealt keegi kätte saada. Siiski ei ela mügarbakterid koos kõikide taimedega, vaid nad eelistavad näiteks liblikõielisi taimi – herneid, ube, ristikut jt. Bakterid on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nad on toiduahelas tähtis lüli, neist toituvad näiteks algloomad. Baktereid leidub arvukalt mulla ülemistes kihtides. Nende elutegevus muudab mulla viljakaks. Neil on võime lagundada erinevaid aineid näiteks loodusesse sattunud mürkaineid. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489 https://prezi.com/reaqg9pop9tm/bakterite-osa-looduses-ja-inimese-elus/ https://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid)
sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemaid piirkondi. Andmed Galileo atmosfäärilisondilt näitavad samuti, et seal on palju vähem vett kui arvati. Oodati, et Jupiteri atmosfäär sisaldab umbes kaks korda enam hapnikku (kombineerudes rohke vesinikuga moodustab vee) kui Päike. Kuid nüüd ilmnes, et tegelik kontsentratsioon on palju väiksem kui Päikesel. Samuti üllatav oli kõrge temperatuur ja tihedus ülemistes atmosfääri osades. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks; tumedaid vöödeks
peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Ka Neptuunil on aastaajad, mis kestavad umbes 40 maa-aastat. Looduslikke kaaslasi 8. Neptuun Hiidplaneedid Tänan vaatamast
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituud Lindude rõuged VL. 0073 Lindude haigused Tartu 2013 Etioloogia • Sugukond: Poxviridae • Perekond: Avipoxvirus • DNA-viirus • Replikatsioon 12-24 tundi pärast nakatumist naha epiteelirakkudes. • Tabandab nii kodu- kui metslinde. • Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metsl...
suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Nereid, Proteus, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised
Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble´i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kiirus
Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 5. Tuumareaktsioonide liigid tuumapommides ... kasutatakse U-d. Suurte tuumade puhul on lõhustumisreaktsioon, sünteesireaktsioon e. Termotuumareaktsioon-toimub väikeste tuumade ühinemine. On vaja palju energiat. Päike annab energia. Radioaktiivse süsiniku (14C) meetod. Radioaktiivne süsinik (massiarv 14, poolestusaeg 5570 aastat) tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radioaktiivse süsiniku meetod põhineb asjaolul, et kosmiline kiirgus tekitab Maa atmosfääri ülakihtides pidevalt ebastabiilset süsiniku isotoopi süsinik- 14, mis ladestub elusorganismides koos palju tavalisema ja stabiilsema isotoobiga süsinik- 12. Kui taim või loom sureb, siis temasse isotoopi süsinik-14 enam ei lisandu ja temas olev süsinik-14 hakkab radioaktiivselt lagunema, nii et selle kogus väheneb iga 5700 aastaga kaks korda.
M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust. Mõned asteroidid on koostiselt veel erinevamad. Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga
VESINIK Leidumine looduses Vesinik on kõige sagedasem element terves universumis, moodustades 75% universumi kogumassist. Maa massist moodustab umbes 0,12%. Maal on vesinik oma loomulikul, puhtal kujul haruldane, kuna on põhiliselt ühinenud mõne teise ainega, näiteks hapnikuga, moodustades vee molekule. Esineb looduses enamuselt vee koostises. Leidub nii ehedalt kui ka ühendites: Ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu mittemetalliline gaasiline aine. Koosneb 1 prootonist ja elektronist. 2 stabiilset isotoopi Isotoopidel kuni 2 neutronit. Aatommass: 1.00794 Tihedus : 0.08988 g/dm33 Sulamistemperatuur : -259.14 °C Keemistemperatuur : -252.87 °C Keemilised omadused Tähis H Paikneb keemiliste elementide tabelis IA rühmas ja 1. perioodis. Aatomnumber on 1.
renditakse mõningaid masinaid juurde. Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr
6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-
6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-
radioaktiivseid materiale erinevate haiguste diagnoosimiseks, jälgimiseks ja ravimiseks. ● Praeguseks on 10 ameeriklasest 7 käinud kas röntgenpilti tegemas või kemoteraapiat saamas. ● Selle tulemusena on päästetud tuhandeid inimesi, avastades ja ravides vähki selle erinevates staadiumites. Kasutusviisid - arheoloogia ● Arheoloogid kasutavad radioaktiivse süsiniku meetodit fossiilide ja muude objektide vanuse määramiseks . ● Atmosfääri ülemistes osades põrkavad lämmastiku aatomid kokku kosmilise kiirgusega ja moodustavad isotoobi süsinik-14. ● Süsinikku leidub kõiges elavas ja väike osa sellest on süsinik-14. ● Kui taim või loom sureb, ei võta ta enam uut süsinikku vastu ja selle elu jooksul kogunenud süsinik-14 alustab radioaktiivset lagunemist. ● Selle tulemusel on vanal objektil väiksem radioaktiivsus kui uuel. ● Erinevuse mõõtmisel saavadki arheoloogid teada objekti ligikaudse vanuse.
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased
nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Nagu teised gaasiplaneedid, Uraanil on pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Aga pilved on äärmiselt ähmased, nähtavad ainult kujutiste täieliku suurendamisega Voyager 2 piltidelt (hilisemad vaatlused HST-ga näitavad suuremat ja palju selgemaid jutte). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased.
korda Voyager'i poolt Jupiteri tuuled liiguvad suures osas tänu sisemisele kuumusele mitte Päikeselt saadud energia tõttu nagu Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal Pildid Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Aitäh!
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine,
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
(mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) · Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Vesiniku leidumine looduses · Leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused Füüsikalised omadused · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused
Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. LEIDUMINE JA SAAMINE Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi)
Sellepärast et makrell ainult merevees elab on tal ka varvus vastav. Tema selg on sinakasroheline, küljed on hõbedased ja kõht on tal valge. Suurim makrell on olnud 41cm pikk ja 600g raske. 2)Toitumine: Makrellid söövad tavaliselt vees hõljuvaid koorikloomi, väikesi kalu ja kalamarja. 1) Eluviis: Makrell elab peamiselt merevees. Vahel koonduvad makrellid ka tihedatesse parvedesse ja võtavad koos ette ulatuslike rändeid. Makrellid kudevad ülemistes vetekihtides. Kammeljas 1)Välisehitus: Kammeljas sarnaneb lestale. Kujult on ta lai nagu taldrik. Uimed ääristavad teda kogu keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised
veensid tihti tema teosed. Imrovisatsioon 31'l on vähem üldistav pealkiri Merelahing. Kasutades seda vihjet saame näha, kuidas ta on kasutanud kahe kõrge laeva kujutist, kes teineteisele kahurikuule tulistavad ja need eriomadused kokkuvõtnud pildi suurepärasesse saginasse. Kuigi see ei kujta merelahingut, paneb see meid seda kogema oma segaduse, vapruse, ärevuse ja raevuka liikumisega. Kandinsky ütleb seda kõike põhiliselt värviga, põrkub ja paisub üle pildi keskme, karmilt piiratud ülemistes nurkades ja kurjakuulutavalt suitsutatud paremas nurgas. Seal on samuti määrdunud kohti, kas siis värvist või verest. Liikumine on tugevalt hoitud kahe tugeva tõusva diagonaali vahele, luues keskse kolmnurga, mis tõuseb veel kõrgemale. See tõusev rõhk annab vägivaldsusele kangelasliku tunde. Triin Pilberg 12a 2008
Jõe vesi. Kui vesi on läbinud suuri asustatud punkte või tööstusettevõtetega piirnevaid alasid, võib ta sisaldada sadu tuhandeid kuni miljoneid baktereid 1ml-s. Seevastu ülevalpool neid alasid võib vees olla ainult sadu kuni tuhandeid baktereid 1 ml-s. Märkimisväärselt kasvab mikroobide arv lahtistes veekogudes kevadise üleujutuse või paduvihmade ajal. Veekogu kaldaäärses tsoonis, eriti seisva vee korral on vees mikroorganisme rohkem kui kaldast kaugemates piirkondades. Vee ülemistes kihtides on mikroobe rohkem kui põhjakihtides. Väga rikkalik on aga mikrofloora mudas, erit veel selle ülemistes kihtides, kus moodustub bakteritest nn. "biokile". Seal toimuvad ainete muundumise põhilised protsessid. Vee keemiline koostis ja mikroobide sisaldus muutub oluliselt kui sinna satub kas olme- või tööstusettevõtete heitvett. Koos orgaaniliste ja mineraalsete saasteainetega muutub ka mikrofloora liigiline koostis ning välistatud pole isegi patogeensete esinemine
Puu -köögiviljade hapendamisel, hapupiimatoodete valmistamisel. 6. Mulla mikrofloorat mõjutavad füüsikalised, keemilised ja klimaatilised tingimused. Mulda mõjutavad: keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime, aeratsiooniaste.Klimattilised tingimused, aaastaaeg, maaviljelus, taimkate. 7. Mikroobide paiknevus mullas. Mikroorganismid on jaoutunud ebaühtlaselt kihtidena mullas.Kõige väiksem sisaldus ülemistes kihtides. 5-10 cm on neid kõige rohkem. 25-30 cm-kümme korda väiksem kui sügavuses 1-2cm. Ülemistes kihtides-aeroobsed saprofüüdid, palju orgaanilisis aineid. Mida sügavam, seda vähem orgaanilisis aineid. Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka
Radioaktiivsus tuumareaktorites on asendamatu, sest see tagab suurema tuumaelektrijaamade osa elektrienergia kogutoodangus maal. 5 Arheoloogia Radioaktiivust saab kasutada ka objektide vanuse määramisel. Praeguseks on välja töötatud ja katsetatud enam kui paarikümmet erinevat vanuse määramise viisi. Tähtsaim nendest on radioaktiivse süsiniku meetod. Radioaktiivne süsinik tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides, kus kosmilise kiirguse neutronid ,,löövad" lämmastiku aatomist välja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma. Selle reageerimisel hapnikuga moodustub süsihappegaas, milles tavalise süsiniku aatomi (massiarv 12) asemel on radioaktiivne süsinik (massiarv 14). See seguneb atmosfääri alumistes kihtides tavalise süsihappegaasiga ja osaleb koos sellega süsinikuringes - taimedes tekib päikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotosüntees),
1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1944.aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände.Ligikaudne läbimõõt 49 572 km .
· Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes kihtides või lava tardumisel maapinnal a) Graniit- tekib magma aeglasel jahtumisel maakoores. Jämekristalne, kõva ja hästitöödeldav. Kasutatakse ehitusmaterjalina. b) Basalt- tekib maapinnal välja voolanud laavast. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. · Settekivimid- tekivad setete kuhjumisel veekogu põhja ja nende kivistumisel suure rõhu tõttu.
t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). Mustmulla veereziim on tasakaaluline. Kõrbete ja poolkõrbete mullad on sooldunud, kuna seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad on väheviljakad ja happelised, kuna maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised
kavandatud suuremate ettevõtete või spetsiifiliste rakenduste poolt. See on EMC vaba tehnoloogia tuleviku jaoks, kuid vajab veel investeeringuid, et tuua kaablid kodudesse. Mis on lühilaine raadio? Mõiste lühilaine kirjeldab konkreetset sagedusala (2-30MHz), mis võimaldab kasutajad väikeste ja keskmiste raadiosaatjatega suhelda maailmaga ilma satelliidi/kaabli abita. Ülemaailmne võrk on saavutatud lühilaine peegeldusega atmosfääri ülemistes kihtides (ionosfääris). Maailmas on lühilaine raadio väga tähtis, et levitada uudiseid, kirju ja avarii teavet isegi kaugematesse piirkondadesse üle maailma. Sagedusalas kasutavad sõjavägi (NATO), politsei , saatkonnad , Punane Risti (NGO's), amatöörraadiojaamad , raadio ülekanded , beebi jälgijad jne. Lühilaine kasutamist tihedust jälgib reguleeritud rahvusvahelise telekommunikatsiooni liit (ITU). Mitmed sagedus vahemikud on
ASTEROIDIVÖÖST KAUGEMAL ASUVAID ASTEROIDE avastatud üle 20 Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi PäikeJupiter tasakaalu punktidega. NELJAS ALA jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. MAAD KAITSEV ATMOSFÄÄR Atmosfäär kaitseb Maad väikeste kehade eest, mis põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahus 2 Gleistunud leetjas muld (KI(g)) – Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 3 Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik Mulla Lõimis Huumus- Kuivususe Pindala Osatähtsus, siffer horisond aste , ha % i tüsedus,
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku
varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on
21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II. Nägemisnärv sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju III. Silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni IV
Fifth level Pildid Saturnist URAAN Suuruselt kolmas planeet Päikesesüsteemis Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Nagu teistel gaasilistel planeetidel, on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on rõngad väga tumedad, aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest Uraanil teatakse 21 kuud, neid võib veel juurde avastada Pilte Uraanist NEPTUUN Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
