Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1944. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Kaaslased
Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Siseehitus ja koostis Looduses esineb aine kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Millises olekus on aine Maa sisemuses? Laboratooriumides on selle jaoks tehtud palju tööd. Neis laboratooriumides on saavutatud selline rõhk, mille puhul saab uurida ainet ja tema olekut. Need katsed annavad vastuse aga aine olekust ainult kusagil Maa ülemistes kihtides, umbes 50-60 km sügavuses. Laboratoorsed katsed mitmesuguste ainetega kõrge rõhu tingimustes lubavad teha kindlaks aine omaduste muutumise. Nii omandavad tahked ained kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri puhul voolavuse. Uurimuste tulemusena on kindlaks tehtud, et igakülgse rõhu puhul aine võib tõesti minna üle plastilisse, voolavasse olekusse ja seda eriti kõrgendatud temperatuuri juures. Seejuures käitub iga aine isemoodi: erinevate temperatuuride ja rõhkude kombineerimisel
Oksüdeerija liidab elektrone, ise seejuures redutseerub ja oa väheneb. Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone. Oksüdreerija- aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerumine- aine reageerib redutseerijaga Oksüdreerumine- aine reageerib oksüdeerijaga Metallid on üldjuhul redutseerijad ja mittemetallid oksüdeerijad. Nt. 19. Vesinik. Leidumine Lihtainena Ühenditena *Maailmaruumis *Vees *Atmosfääri ülemistes kihtides *Maagaasis *Nafta puuraukudes *Naftas ehk kütustes *Vulkaanipursetel *Elusorganismides Füüsikalised omadused *kõige kergem element *värvuseta *lõhnata *maitseta *lahustub vees vähesel määral *neeldub metallides (mõnedes),kummis jne. 5 *suur soojusjuhtivus Tähtsus (kasutamine) *õhupallide täitmiseks(ilmastiku uurimisel)
osakesel koguda energiat ja saada kosmiliseks kiireks. Lõpuks koguvad nad piisavalt kiirust ja jäägid ei suuda neid enam endas hoida ja nad põgenevad Galaktikasse.[2] Kuna kosmilised kiired lõpuks lahkuvad supernoova jääkidest, saavad nad kiirendada ainult teatud maksimaalse energiani, mis sõltub nende kiirenduse suuruse alast ja magnetvälja tugevusest. [2] Aeglasemad kiired, mis pärinevad Päikeselt põhjustavad virmalisi Maa atmosfääri ülemistes kihtides. [3] Aeglased osakesed haaratakse Maa magnetvälja poolt, mille tagajärjel nad jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle tagasi peegeldab jne. Nii nad kontsentreeruvad Maa lähedale niinimetatud kiirgusvöönditesse, ohustades mingil määral kosmoselendureid ja nende aparatuuri. Need lõksupüütud osakesed on enamuses prootonid
informatsiooni inimeste gripi viirusega H1N1 . Sellel juhul saaks linnugripp kergesti levida inimeselt-inimesele. Sellisel viirustüvel võivad olla katastroofilised tagajärjed. [8] Linnugripil on väga kõrge suremus, mõnel pool maailmas on sellesse haigusesse suremus 50%. Kui linnugripist saaks globaalne pandeemia saaksid paljud inimesed surma. [8] Joonis 2. H1N1 ja H5N1 [8] Joonis 2. Näeme pilti hooajalisest gripist (H1N1) ja linnugripist (H5N1) ülemistes hingamisteedes. H1N1 nakatab ülemisi hingamisteid ja on harva surmav. Linnugripp nakatab ülemisi hingamisteid ja levib sealt edasi kopsudesse ning on tihti surmav. . Joonis 3. Linnugripi viirus inimestel [1] Joonis 3. Näeme linnugripiga nakatunud inimeste arve. Keskmine suremus linnugrippi inimestel on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige
Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne.
Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. 30. Kirjelda Neptuuni? Värvuselt sinine, sest tema ülemistes pilvekihtides on palju metaani. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Planeedil on samasugune atmosfäär ja samasugune keemiline koostis nagu Jupiteril. Neptuunil on ka suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon.
kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain) Siseveed maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne Põhjavesi maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid Allikas maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool Geiser perioodiliselt kuuma vet ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel (nt Island, Kamtsatka, Uus-Meremaa jm) MULLASTIK Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel toimel
Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende
paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt. Keskses otsmikukäärus kirjutamisväli ja alumises otsmikukäärus motoorne kõneväli. Sensoorsed väljad (Sensoorsed väljad võtavad vastu ning töötlevad meeleelunditelt saabuvat informatsiooni)
Jupiteril on 16 kaaslast. Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Saturni atmosfäär koosneb 96,3% ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 3,25% heeliumist. Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h. Planeedil on silmapaistev ringide süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Ringide süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest ja tolmust. Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud
Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asubvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved.
Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5
Eksamiks õppimiseks kasuta oma konspekti, 10. ja 11. klassi õpikuid ja internetti. Romaani stiil 10-12 sajand. STIILITUNNUSED: On esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil. Jõudis Saaremaale. Ehitised on väga paksude müüridega ja suhteliselt madalad, ning osati ehitada ainult silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoo...
Põllumaad kasutatakse viljapõlluna. Põllul kasvatatakse otra. Metsa sügavkaeve on tehtud endisele lageraiele. Nüüdseks leidub sealt kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud korrapäraste rividena. 1 8.Kokkuvõtte Uurimise käigus sain teada, et alal on muldadeks leetjas gleimuld rohumaal ja põllumaal ning leostunud glei muld metsas. Lõimise seisukohalt rohumaal ja põllumaal ülemistes kihtides kergema lõimisega muld: ls1 ja alumistes kihtides raskema lõimisega muld. Huumuse kihi tüsedus oli suhteliselt hea põllumaal ja rohumaal: 25-26 cm ja 23-25 cm. Metsas 27-28 cm. Keemine esines kõikides sügavkaevetes. Rohumaa ja põllumaa sügavkaeves 60 cm sügavusest. Metsa sügavkaeves 55 cm-st. Kõige paremini sobivad põllumajanduskultuuride kasvatamiseks gleistunud leetjad mullad. Selle töö käigus õppisin tundma muldi, neid määrama ja kasutama. Uuritud mullad
Osoonikihi keemiline tasakaal Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (< 240 nm) laguneb kaheks hapniku aatomiks , mis peatselt liituvad ehk assotsieeruvad hapniku molekuliga , moodustades osooni O3 molekuli. Ülal kirjeldatud osooni sünniprotsess ei toimi E.Kyrö(1993) sõnul madalatmosfääris (0-10 km) kõrgusesl, sest vastava lainepikkusega (<243 nm) kiirguskomponent on ülemistes õhukihtides juba neeldunud. Stratosfäärist ülespoole liikudes väheneb osooni hulk samuti. See on suures osas põhjustatud kogu atmosfääri hõrenemisest ülespoole minnes. Osooni gaas hõreneb veidi kiiremini , kui muu atmosfäär, sest seal hakkavad hapniku teised keemilised reaktsioonid võistlema osooni tekkimise tooraine, st. hapniku molekulide pärast. K.Põikliku(1964) sõnul , on kõrgemal kui 120 km kõik hapniku molekulid dissotsieerunud aatomiteks. E
jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. 21.Keskkonna probleemide mõjud majandusearengule-on vaesus ja rahvastiku juurdekasv(kiire rahvastiku suurenemine),loodusressursside ammendumine (õhk,vesi,taimed,loomad,maavarad,põllukultuurid,looduslik mitmekesisus,esteetilised väärtused),saastumine (happevihmad,mis mõjuvad kahjustavalt mullale,veele ja inimesele;osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides;liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides;kasvuhoonegaasid,mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri). 22. Avatud majanduse arengustrateegia-suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest.Soodustatakse välisinvesteeringuid.Konkurents tööjõuturul,mis hoiab kulutused tööjõule madalal.Liberaalne kaubanduspoliitika.Vahetuskursi poliiika,mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes
10 Osoon osoonikihis on lõhutud kloori aatomite poolt klorofluorosüsinikust (CFC) molekulidest ja broomi aatomite poolt haloonides. CFC ja haloonid on inimeste toodetud ning neid kasutatakse paljudes erinevates toodetes, nagu külmutus vahendites, anestesioloogias, aerosoolides, tulekustutusvahendites ja materjalide nagu benoplasti valmistamises. Esialgu usuti, et need on täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid probleeme atmosfääri ülemistes kihtides. Kui CFC jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse siis need lagunevad UV valguse all, mille käigus vabaneb kloori aatom. Need kloori aatomid aga reageerivad osooniga, lõhkudes nende molekulid mille tagajärjel osoon kaob. Kloori aatomid vabanevad jälle järgnevate reaktsioonide käigus see tõttu saab üks kloori aatom hävitada kuni 100,000 osooni molekuli11 Osooniaugu ajalugu Esimest korda märgati osooni vähenemist alumises stratosfääris Antarktika
Solaarkonstant Tähis So. Iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nim. Ühe sekundi jooksul tulevat energiahulka. Väärtus : 1369 +- 6 w/m2 Vertikaalne tasakaal Maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid asuma maapinnale lähemal kui kergemad. Siiski on gaasid üksteisega segatud. Selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab
Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse
võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kala leviku määravad talvitumistingimused ja üldine soolsus, kuna viimasest sõltub kudemise edukus. Seda seetõttu, et liiga madala soolsuse tagajärjel võib mari hukkuda. Marja areng aga saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsuse korral vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3-e kuni 4-a päeva pärast ning olles 2,5 kuni 4a cm
olemasolu juba 1772 ennustas. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud
liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime aeratsiooniaste. Oluliselt mõjutavad mulla mikroobide sisaldust ja nende aktiivsust ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisi, taimkate jt, tegurid. Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis. Kõige väiksem on nende sisaldus harilikult kõige ülemistes mulla kihtides paksusega mõned millimeetrid. Seal puutuvad nad kokku vahetult päikese kiirguse ja kuivusega. Kõige rikkalikumalt on mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 5-10cm. Minnes sügavamale, mikroobide sisaldus mullas väheneb ja sügavusel 25-30 cm on see juba 20 korda väiksem kui kihis sügavusel 1-2 cm. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid,
päevaga. EKSAMIS Veesiseste organismide rühmad 1) planktonorganismid (hõljum) - nii järve kui mere avavees elavate vetikate/loomade kogumid, mis on passiivsed või liiguvad vähe. Neid kannavad edasi veemassid. Loomne hõljum ehk zooplankton liigub üles ja alla. Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad). Nende diameeter on alla 1 mm. Neid püütakse võrguga. Suurusjärgud *20 - 200 mikromeetrit - siia kuuluvad ränivetikad, deismidee? Rühma kuuluvad vetikad.
võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. · Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest · Aastaajad vahelduvad · Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis
osast (lubjakivi ja savi). 75-80 % kerogeenist võib muunduda õliks. Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides (ordoviitsium ja ordoviitsium-kambrium) ja jõgede vee reostamine. Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid
nähtavas valguses vaadeldav. Topograafiline informatsioon Veenuse pinnast on saadud tehis avaradiga pildistamise abil. Atmosfääri koosneb põhiliselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri olemasolu Veenusel pakkus esimesena välja Mihhail Lomonossov, kes järeldas seda vaadeldes 1761. aastal Peterburis oma maja lähedal asuvas observatooriumis Veenuse liikumist Päikese taustal. Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides valitsevad väga tugevad tuuled, mis puhuvad kiirusega umbes 100 m/s (360 km/h). Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (12 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid. Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli. Atmosfääri eraldab avakosmosest ionosfäär.
self( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri) Maailmamere soolsus- 3,45% Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused? Maismaal: väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis kaitsevad meid ja vett mida tarbime. Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse 1. VESI ...
t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi. K: Rähkmuld vls_3 Veeris,rakse liivsavi. v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures
aastaajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks (nt perioodilise reovee äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: fakultatiivsed; aeroobsed; anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval.
kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. 14 Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagundajad. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad sipelgad, kiletiivalised. 5
Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. See pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager, mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt. Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kokku on Uraanil 15 kuud: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. · NEPTUUN
Ajukoor on hallaine, närvirakukehad, kuni 5mm on paksus. Ajukoores kulgevad veresooned, mis toidavad aju. Aju pind on kortsus, et veresooni saaks kulgeda. Mõttetahte ja mälu elund on ajukoor, mida kaitseb nahk ja juuksed ja luu ja... Toiduks suudab kasutada vaid glükoosi. 66. Funktsionaalsed väljad suurajukoores(sensoorsed, motoorsed). Motoorsed väljad asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Prestentraalkääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade(alajäsemete), pretsentraalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade(näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad. Paremast poolkerast antakse eferentseid impulsid keha vasaku poole lihastesse ja vastupidi. Sensoorsed väljad - paiknevad peamiselt posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. On lokaliseerunud kindlatesse teatud aladesse. Siin asuvad valu-, temperatuuri-, kompimis- ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad
kujunevad vertikaalvoolud?äikesepilved merede ja ookeanide kohal ka päeval Õhumassisisesed äikesed... · ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel · Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal Talvel merede ja ookeanide kohal · Termilised e. kohalikud äikesed · Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud » Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem · Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud ? kondensatsioonipinnalt algab pilvede areng · Termilise äikese teket võib oodata, kui Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta Õhutemperatuur on üle 20°C Kastepunkt on üle 16°C eriniiskus on üle 12g/kg kohta Õhumassisisesed äikesed · Advektiivsed äikesed arenevad
elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3…4 päeva pärast, 2,5…4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse
valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. Vihmausiid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad- peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad-siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 24.Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus-kõigi horisontide leviku ulatus
kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Jupiteri ja Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas see kiirgab üle kahe korra rohkem energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt. -3- 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik.
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud.Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt." "Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees." Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania.
biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine. bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
-- ammutamisel ja transportimisel väga ranged ohutusnõuded Millistes maakera piirkondades paiknevad suuremad maagaasi varud? Venemaal, Iraanil ja Kataril. Nimetage suurima tootmismahuga maagaasi tootjad? Venemaa ja USA, arengumaadest Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega. Turvas tekib taimejäänuste massilise kuhjumise ja nende mittetäieliku lagunemise korral niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka
Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe avarustel hakkab jää sulama, kuid igikelts ei sula kunagi täiesti, vaid ainult maapinnale, taimed kasvavad vaid 1 kuu jooksul. Osoonikiht peab kinni suurema osa Päikese kahjulikust ultraviolettkiirgusest, Antarktika kohal on suur osooniauk, mille kaudu tuleb Maale ultraviolett kiirgus, mis hävitab ookeani ülemistes kihtides olevat planktonit. Antarktika mägedes leidub : kulda, rauda, kivisütt, meredes maagaase, rikkalik mereelustik, mageveevarud jääkilbis. KOKKUVÕTE Arktika on piirkond , mis hõlmab Põhja- Jäämere ning Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia põhjapoolsema osa. Arktika on koduks mitmele rahvale, nende hulgas eskimod, saamid, jakuudid ning loomadest jääkarud, põhjapõdrad ja morsad. Sellises jää- ja lumemeres ellujäämine nõuab tõelist vintskust
5.1. Esmaabi ja ravi kiirabitasandil (enne EMO-sse toomist/jõudmist) Nii kiiresti kui võimalik lõpetada kuumuse kahjustav toime. Kui tegemist on rohke suitsuga, tuleb kannatanu viia värske õhu kätte. See on eriti oluline hingamisteede kahjustuse vähendamiseks. Hingamisteede põletust tekitavad toksilised suitsugaasid, mitte otsene kuumus. Põlemissuitsus sisalduvad gaasid ja tahmaproduktid põhjustavad hingamisteede limaskesta keemilise põletuse. Vastupidi kuum õhk jahtub kiiresti ülemistes hingamisteedes ja põhjustab harva põletushaavu hingamisteede limaskestal. Kuuma veeauru sisehingamine põhjustab otseselt hingamisteede põletust. Põlevate riiete puhul, tuleb kannatanu viivitamata asetada kõhuli. Leegid tõusevad ülespoole ja tekitavad näo ja kaela põletushaavu. Põlevad riided tuleb kustutada teki abil. Naha külge kleepunud riidetükke ei tohi õnnetuskohal eemaldada. Eemaldatakse haiglas.
· Teatud tingimustes ( organismi kaitsevõime nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada) võivad normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad mikroobid põhjustada haigestumist neid nim tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks · Laps on emaihus steriilne ja oma esimesed mikroorganismid saab ta ema sünnitusteedest · Normaalne mikrofloora muutub koos vanusega · Mõnedes organismi piirkondades mikroobe ei ole või on ajutiselt (nt ülemistes kuseteedes, veres) · Sooletrakt o Makku satuvad bakterid koos toiduga o Maomahla ja seedeensüümide, mida eritatakse maos ja peensooles, toimel enamus baktereid sureb o Maos on happeline keskkond, seega ei saa tekkida normaalset mikrofloora, siiski maoepiteelil suudavad elada happetolerantsed laktobatsillid ja streptokokid o Alahappelises maos võivad elada bakterid, kes osalevad maohaavade ja maovähi tekkes
tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
