Radioaktiivuse kasutamisvõimalused (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

... Põhikool
Radioaktiivsuse
kasutamisvõimalused
NIMI PEREN
.. klass
aasta
Sisukord

Radioaktiivsuse kasutamine meditsiinis………………………………lk 3

Radioaktiivsuse kasutamine põllumajanduses………………………lk 4

Radioaktiivsuse kasutamine tuumareaktorites……………..….…….lk 5

Radioaktiivsuse kasutamine arheoloogias……………………………lk 6

Radioaktiivsuse kasutamine tööstuses……………………...………..lk 7

Kasutatud kirjandus……………………lk 8
Meditsiin
Ravi:
radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul.
Radioaktiivsus mõjub kiiresti paljunevatele rakkudele (antud olukorras vähkkasvaja rakkudele) ja hävitab need. Õiget aktiivsust kasutades ei tohiks kiiritus mõjuda hävitavalt teistele rakkudele.
Radioaktiivset kiirgust kasutatakse ka vere kiiritamiseks. Nii puhastatakse verd antikehadest. Nagu vähkkasvajategi korral, ei tohi ka siin kiirgusega liialdada, vastaval juhul on see eluohtlik.
Radioaktiivseid isotoope saab kasutada inimese organismi uurimiseks. Näiteks kasutatakse seda aju-uuringutel: viiakse isotoop verre, juhitakse see edasi ajju ja jälgitakse aju elutegevust.
Radioisotoobid:

tehneetsium - kasutatakse haiguste diagnostikas
koobalt - kasutatakse vähihaiguste välises gammateraapias
jood - kasutatakse kilpnäärme haiguste ravimiseks, vähihaiguste puhul
iriidium - vähihaiguste raviks sisekiiritajana

Põllumajandus
Radioaktiivsus on kasutusel ka põllumajanduses. Viljakehade mutatsiooni teel aretatakse välja paremaid ja täiustatumaid sorte .
Tänu radioaktiivsusele on aretatud nt. selliseid vilju , mis kannavad ühe asemel mitut viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte.
Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu.
Nii nagu meditsiinis, ei saa ka põllumajanduses radioaktiivsusega kergelt ümber käia:

füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone.
töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika .

Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus .
Tuumareaktorid
Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia . Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks.
Ahelreaktsioon toimub kas uraaniisotoobiga või plutooniumiga.
Lisaks võib tuumareaktoreid kasutada energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja – laevadel.
Esimene tuumaelektrijaam ehitati endises NSVL ’is. 1981.a. oli nende osatähtsus maailma üldises energiatoodangus 1,1%, 2002.a. jaoks ennustati selleks 15-20% ning praegu on see elektrienergia osas umbes 18%.
Radioaktiivsus tuumareaktorites on asendamatu, sest see tagab suurema tuumaelektrijaamade osa elektrienergia kogutoodangus maal.
Arheoloogia
Radioaktiivust saab kasutada ka objektide vanuse määramisel.
Praeguseks on välja töötatud ja katsetatud enam kui paarikümmet erinevat vanuse määramise viisi. Tähtsaim nendest on radioaktiivse süsiniku meetod. Radioaktiivne süsinik tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides, kus kosmilise kiirguse neutronid „löövad” lämmastiku aatomist välja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma. Selle reageerimisel hapnikuga moodustub süsihappegaas, milles tavalise süsiniku aatomi ( massiarv 12) asemel on radioaktiivne süsinik (massiarv 14). See seguneb atmosfääri alumistes kihtides tavalise süsihappegaasiga ja osaleb koos sellega süsinikuringes - taimedes tekib päikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotosüntees), mis satub kõigisse taimtoidulistesse ja edasi juba nendest toituvaisse organismidesse. Selgroogsete puhul ladestub süsinik peamiselt luudes, kasvavates puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas. Sisemistesse kihtidesse seda enam ei satu .
Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes süsiniku poolestusajast on tuletatud nn. süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse süsiniku hulka, mille võrra väheneb selle kogus mingis massiühikus süsinikus (näiteks 1 g) aasta jooksul. Seega on süsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega väiksem. Objekti vanuse määramisel mõõdetakse kiirguse intensiivsust, mis väheneb 80 aasta jooksul umbes 1 protsendi võrra. Vastavalt uuritavas objektis mõõdetud kiirguse intensiivsusele on võimalik määrata teatud vea piires selle vanus aastates.
Jooniselt on näha süsiniku vähenemise arv aastate möödudes.
Tööstus
Radioaktiivsus on asendamatu ka tööstuses.
Metalle ja nende sulameid kiiritades saame teada, kui ühtsed need on, kas neis leidub õhumulle või mitte. Nii saame informatsiooni selle kohta, kui kvaliteetne mingi metall on.
Metallide uurimine põhineb gammakiirgusel.
Radioisotoobid tööstuses:

tseesium – kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed .
koobalt- sterilisaatorid, tööstuslik gammaradiograafia, kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed
strontsium - Elektri generaatorid
iriidium- gammaradiograafia
ameriitsium ja plutoonium - suitsudektorid

Kasutatud kirjandus:
http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/6.pdf
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2001n1l3.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod
http://health.yahoo.com/cancer-treatment/radiation-therapy-using-radioactivity-to-kill-cancer-cells/mayoclinic--5A1CD4FF-DE3F-41F1-BC2BE6E08A6075DF.html
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

frEeze Õppematerjali autor

Referaadivormis, 5+3 lehte, (kaasaarvatud tiitelleht, sisukord, kasutatud kirjandus)

radioaktiivsus radioaktiivsuse kasutamine meditsiin põllumajandus tuumareaktor arheoloogia tööstus radioisotoobid

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod

Sarnased õppematerjalid

144

doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol

Bioloogia