Asteroidid ja kepleri seadus (0)

KEPLERI SEADUSED
Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom , optik, matemaatik , natuurfilosoof.
1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike.
2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem)
3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid
ASTEROIDID
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Sõna „asteroid“ tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti „tähesarnane ( taevakeha )“, kuid see nimetus on veidi eksitav – asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses.
Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.
SUURUS
Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres , kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto .
Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi , kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda.
Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km.
TEKKIMINE
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada - selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema.
Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused.
Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist.
Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks.
Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid ) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.
AVASTAMINE
Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa Bode seaduse, mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega.
Ta leidis, et Marsi ja Jupiteri vahel oli valemi järgi üks planeet puudu.
Entusiastlikult alustati uuringuid ja tehti suuri projekte, et leida tundmatu planeet. Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga.
Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres.

KOOSTIS

Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad.
C-TÜÜPI ASTEROIDE
on 75% - 85%
koosnevad külmunud gaasidest , mis on suure süsinikusisaldusega
asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal.
S-TÜÜPI ASTEROIDE
on 13% - 17%
nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid
sisaldavad ka palju räni
nimetatakse veel kiviasteroidideks
asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas.
M-TÜÜPI ASTEROIDID
koosnevad puhtast rauast ja niklist
peegeldavad valgust hästi
ASTEROIDIDE ASUKOHT
PERIHEEL = keha punkt, mis asub päikese massikeskmele kõige lähemal

PERIHEEL JÄÄB KEHA MARSI ORBIIDI SISSE

neid on alla saja

Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi

98% asteroidide PERIHEEL JÄÄB JUPITERI ORBIIDI SISSE

ASTEROIDIVÖÖST KAUGEMAL ASUVAID ASTEROIDE

avastatud üle 20

Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi
jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub Jupiterist eespool , teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi Päike- Jupiter tasakaalu punktidega.
NELJAS ALA jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks.
MAAD KAITSEV ATMOSFÄÄR
Atmosfäär kaitseb Maad väikeste kehade eest, mis põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära.
Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest.
Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud . Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda.
ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil.
NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad
Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101
atmosfääri paiskuv tolm, kliimamuutused – kaasneb nälg, epideemiad ja muud hädad, tsunami