Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 22. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · Soodustatakse välisinvesteeringuid · Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · Liberaalne kaubanduspoliitika
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk a...
Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 23. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest. Soodustatakse välisinvesteeringuid. Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad. Liberaalne kaubanduspoliitika. Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime.
seda rohkem elektriliselt laetud osakesi maailmaruumi paisatakse.Mida aktiivsem on Päike, seda rohkem osakesi (peamiselt prootoneid ja alfaosakesi) ta maailmaruumi paiskab. Maale jõudes tekitavad need virmalisi ja magnettorme. (2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele suureneb gaasiosakeste kineetiline energia, millega on seotud gaasi temperatuur. Kui Fotosfääri ülemistes osades on vesiniku ja heeliumi segu temperatuur umbes 4000K ning gaasid esinevad praktiliselt atomaarsel kujul, siis temperatuuri tõustes algab taas gaasi ioniseerimine. (3) Kromosfääri ülemistes kihtides on plasma temperatuur 1 … 2 miljonit kelvinit ning jääb paljude Päikese raadiustega võrduvatel kaugustel peaaegu muutumatuks. Kromosfääri kõige ülemisi ja hõredamaid kihte nimetatakse Päikese krooniks ning see on hästi vaadeldav täielike päikesevarjutuste ajal. Tähesuurus
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt." "Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees." Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania.
Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks, nt reovee perioodilise äravoolu puhul sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse kolme rühma: 1) Fakultatiivsed - Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad +¿ 3−¿ kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - CO2 , NH ¿4 , PO ¿4 . Sümbioosis.
-Põllukultuurid -Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet -Esteetilised väärtused · Bioloogiline mitmekesisus -Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) -Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk -Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel · Saastumine -Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele -Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides -Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides -Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 26. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · soodustatakse välisinvesteeringuid · konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · liberaalne kaubanduspoliitika
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas
siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km kõrgusel hõbepilved.Arvatakse, et pärlmutterpilved koosnevad ülejahtunud veepiisakestest ja hõbepilved jääkristallikestest.
puhul) sobivad nad praegugi. Sama kehtib ka kämpingute, puhkelaagrite ja muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: · fakultatiivsed; · aeroobsed; · anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval.
vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR
Maale jõudes tekitavad need virmalisi ja magnettorme. 38 (2) kromosfääriks, kus Päikese atmosfäär hakkab kiiresti hõrenema, kuid tänu sellele suureneb gaasiosakeste kineetiline energia, millega on seotud gaasi temperatuur. Kui Fotosfääri ülemistes osades on vesiniku ja heeliumi segu temperatuur umbes 4000K ning gaasid esinevad praktiliselt atomaarsel kujul, siis temperatuuri tõustes algab taas gaasi ioniseerimine. (3) Kromosfääri ülemistes kihtides on plasma temperatuur 1 … 2 miljonit kelvinit ning jääb paljude Päikese raadiustega võrduvatel kaugustel peaaegu muutumatuks. Kromosfääri kõige ülemisi ja hõredamaid kihte nimetatakse Päikese krooniks ning see on hästi vaadeldav täielike päikesevarjutuste ajal. 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse
Varaste valkude seas on ka uncoatingu proteiin, mis vabastab viiruse DNA tsütoplasmasse. Viiruse DNA replitseerub tsütoplasmas elektrontihedates inklusioonides (nim. vabrikuteks). Hiline viiruse DNA struktuur- ja virionivalkudeks. Infitseeritud rakus toodetakse 10000 virioni, mis vabanevad raku lüüsil. Viirus kodeerib ka nukleotiidide raisaensüüme. Viirus pakitakse kokku inklusioonkehakestes, kus ta saab ka välismembraani. Patogenees. • Rõuged. Sissehingamine > replikatsioon ülemistes hingamisteedes. Disseminatsioon lümfisüsteemis, rakk-vahendatud vireemiaga. • Molluscum contagiosum ja zoonoosid levivad otsesel kontaktil. Viirus võib algselt põhjustada raku kasvu stimulatsiooni, siis raku lüüsi. Viirus kodeerib tegevusi, mis aitavad immuunsüsteemi eest peituda: rakust-rakku levik, valgud, mis vähendavad interferooni-, komplemendi- ja põletikuvastust. Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus.
Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. Hüdrosfäär Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – av...
taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed. Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. · veeringe. o Kõige lihtsamalt on veeringe sõnastatud järgmiselt: Pinna ja pinnase ülemistes kihtides olev vesi, sealhulgas ka veekogude vesi, aurustub tänu päikese soojusenergiale ning veeaur tõuseb õhu ülemistesse kihtidesse, kus ta konsentreerub pilvedeks. Need pilved liiguvad tänu tuulele ringi ja kui saavutatakse piisav konsentratsioon ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline,
31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid
31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid
Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5
muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad
teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune..
Keskkonna probleemidega tegeleb Eesti Keskkonnaministeerium. 17. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides ja jõgede vee reostamine. Nii puhastamata kui ka puhastust läbinud heitveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist (vt tabel 2.12). Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. KLIIMAVÖÖTMED: HÜDROSFÄÄR
kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad
tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette. Kilevesi on vähesel määral liikuv (paksemalt kilelt õhemale) ning on taimede poolt raskesti omistatav. Vaba vesi liigub mullas kapillaar-ja gravitatsioonijõudude mõjul. Taimed omastavad vaba vett ning see osaleb aktiivselt mullas toimuvates protsessides, sh ka lahustuvate ainete ümberpaigutamises. Tähtsaim vaba vee liik on rippuv kapillaarvesi, mis moodustub sademete- ja lumesulamisveest mulla ülemistes kihtides ning on taimede peamiseks veega varustajaks. Rippuva kapillaarvee maksimaalset hulka iseloomustab väliveemahutavus. Närbumisniiskuse ja väliveemahutavuse vahe määrab omastatava vee diapasooni (OVD) mullas, mis omakorda sõltub mulla eripinnast ning lasuvustihedusest. Põhjaveest tõusev toetuv kapillaarvesi on kergesti liikuv ja taimedele hästi omastatav, kuid ta tuleb arvesse vaid liigniisketes, kõrge põhjaveega muldades.
Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirguse hulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm 2 suurust pinda 1 minutis, Vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Kui tekkivad rünkpilved, siis on tegemist ebapüsiva tasakaaluga. Kui muutus toimub varahommikul on väga tõenäoline, et päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua. Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine.
vagus gangl. Terminales truncus vagalis anterior rr. gastrici anteriores 4. Neerude tundlikkus: neerud plexus coeliacus rr. coeliaci truncus vagalis posterior gangl. terminales??? gangl. sup et inf n. vagus nucl. solitarius 3.5 N. accessorius (XI), lisanärv Arengus eraldunud n. vagusest. Tuumad: a) Nucl. ambiguus: eve, bulbaartuum, m. trapezius b) Nucl. n. accessorii: eve, spinaaltuum, m.sternocleidomastoideus, ülemistes ja kesksetes kaelasegmentides ventraalsarvest tagapool Radices craniales väljuvad piklikajust sulcus dorsolateralise kaudu. Radices spinales väljuvad seljaaju külgpinnal kaelanärvide ventraal- ja dorsaaljuurte vahel ja liituvad tüveks, mis siseneb for. magnumi kaudu koljuõõnde. Koljuõõnes mõlemad juures ühinevad lisanärvitüveks (väljub for. jugulare kaudu). Harud: 1. R. internus: mood bulbaarosa arvel, ühineb n. vagusega selle gangl. sup et inf vahelisel alal. 2
mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mutsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa, toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid
merrekantavate huumusainete rohkusest. Vee värvus Läänemere avaosas on roheline või sinakasroheline, lahtedes kollakasroheline, kollane, pruunikaskollane või isegi kollakaspruun. Vete väike läbipaistvus ja sellest olenevad valgustingimused piiravad taimestiku vertikaalset levikut. Põhjataimestiku leviku alumina piir paikneb selles veekogus olenevalt läbipaistvusest 25-45m sügavusel. Planktonivetikad arenevad ainult kuni 50 m paksuses ülakihis. Taimede esinemine ainult ülemistes veekihtides seletub asjaoluga, et orgaaniliste ainete sünteesimine rohelistes taimedes oleneb valgusest ja selle levimisest vees. Teatud valgusintensiivsuse puhul on assimilatsiooni ja dissimilatsioon taimedes tasakaalus. Seda valgusintensiivsust nim kompensatsioonipunktiks. Orgaanilisi aineid sünteesitakse ainult pindmistes hästivalgustatud veekihtides kuni kompensatsioonipunktini vastava sügavuseni. Sügavamal toimub ainult orgaaniliste ainete muundumine ja lagunemine.
liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156
liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik). T on radioaktiivne. 2.Saamine. Laboratoorselt saadakse vesinikku: a) tsingi reageerimisel hapetega (asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2
armust". Tuule tekkimise põhuseks on atmosfääri rõhu ebaühtlane jaotumine. Õhumassid püüavad alati voolata kõrgema rõhu poolt madalama rõhu poole, kusjuures maakera pöörlemine avaldab neile teatavat kõrvalekallutavat mõju. Atmosfääri kõrgemates kihtides tuule kiirus kasvab, kuna kõrgusega vähenevad höördetakistused Seetõttu on püütud purjelaeva suurema kiiruse tagamiseks kasutada kõrgemat taglastust. Suurema kiiruse tõttu ülemistes kihtides esineb viimaste imev mõju. Seepärast pole tuul paralleelne merepinnaga, vaid on suunatud keskmiselt 4º alt üles. Ka see annab eelise kõrgemat taglastust kandvale purjekale. Tuule suund määratakse kindlaks horisondi selle osa nimetuse järgi, kustpoolt ta puhub näiteks idast (idatuul), lõunast (lõunatuul), läänest (läänetuul) või põhjast (põhjatuul), mitte aga itta, lõunasse jne. Tuule kiirust mõõdetakse meetrit sekundis ja tugevust Boforti skaala pallides.
keskuste vahel. ● Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” - - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused ● peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), - alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. ● Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel - motoorne kirjutamiskeskus-> vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi - motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved
Poolajukerade tööjaotus-Vasak suuraju kordineerib parema kehapoole lihaseid ja vastupidi. Paremakäelistel on vasak ajukera domineeriv. Vasakpoolsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu arvutamine, nimede meenutamine. Parema poole kahjustuste korral võib olla raskusi kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne. Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse. Presentraalkääru ülemistes osades asub alajäsemete tahteliste liigutuste tegemine ning presentraalkääru alumistes osades paikneb ülemiste kehaosade liigutamine. Otsmikusagaras asuvad veel ka mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad. Motoorne homunculus-Täpsetes liigutustes osalevad kehaosad on motoorses koorealas supraproportsionaalselt esindatud, keha suurte lihaste liigutused on esindatud subproportsionaalselt. Seljaaju ehitusprintsiip-Seljaaju on 40-45cm pikkune ja 1,5 cm laiune seljaajukanalis paiknev
tubokurariin HINGAMISELUNDITESSE TOIMIVAD RAVIMID 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Piklikajus on hingamiskeskus, mis reguleerib hingamissagedust ja hingamissügavust. Piklikajus asub ka köhakeskus. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Sissehingatav õhk puhastatakse soojendatakse ja niisutatakse ülemistes hingamisteedes. Gaasivahetus toimub kopsualveoolides hingamise ajal, kus alveoolides eraldub O2 verre, CO2 tekib väljahingamisel. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa neist on steriilne ja milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4
mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud
terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802.16 määrab ära vaid füüsilise kihi funktsioonid (PHY ja MAC). Selline lähenemine on vastuvõetav kui kasutada Ethernet protokolli või TCP/IP, VoIP protokolle ülemistes 9 kihtides. Mobiilsides kasutatavad standardid 3GPP ja 3GPP2 määravad ära suure hulga täiendavaid liitmikke ja protokolle tagamaks erinevate seadmete ühilduvust 19.Traadita telefon, DECT Uurimused Euroopas digitaalse traadita telefoni väljaarendamiseks said alguse 1980 aastate alguses Inglismaal ja Rootsis. Tõuke selleks andis ka mobiiltelefonide kiire areng
terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802.16 määrab ära vaid füüsilise kihi funktsioonid (PHY ja MAC). Selline lähenemine on vastuvõetav kui kasutada Ethernet protokolli või TCP/IP, VoIP protokolle ülemistes 9 kihtides. Mobiilsides kasutatavad standardid 3GPP ja 3GPP2 määravad ära suure hulga täiendavaid liitmikke ja protokolle tagamaks erinevate seadmete ühilduvust 19.Traadita telefon, DECT Uurimused Euroopas digitaalse traadita telefoni väljaarendamiseks said alguse 1980 aastate alguses Inglismaal ja Rootsis. Tõuke selleks andis ka mobiiltelefonide kiire areng
sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager , mis käis Uraanil 24. jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt. (Allikad 4, 5, 8, 10) Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia,
Süstemaatilisteks nimetatakse selliseid ülekoormusi, mis esinevad talitluse kestel regulaarselt ning seejuures on täidetud tingimus, et trafo nimivõimsust ületavale koormusele järgneb alakoormus. Tingimuseks on, et isolatsiooni kulumise kiirus ei ületaks nimikiirust ühtlasel temperatuuril N = +98 °C. Ülekoormuse lubatavusele seatakse lisatingimusi. Näiteks ei tohi temperatuur trafo kõige kuumemas punktis tõusta üle +140 °C. Õli temperatuur ülemistes kihtides ei tohi olla suurem kui +95 °C (mis nimikoormusel olenevalt jahutussüsteemist on kas +40 või +55 °C ( vt tabel 3.1)). Avariilisteks nimetatakse erandlikke lühiajalisi suhteliselt suuri ülekoormusi, mis tekivad rikete ajal elektrisüsteemis, kui trafosid ei tohi kas süsteemi stabiilsuse või tarbijate toite tagamiseks võrgust välja lülitada. Avariiliste ülekoormuste ajal võib isolatsiooni kulumise kiirus tunduvalt ületada nimikiirust
tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
