1. 1. maakoores sisalduvad radioaktiivsed ained 2. 2. radioaktiivse gaasi vabanemine pinnasest (Rn) 3. 3. kehasisesed radioaktiivsed elemendid (40K) 4. 4. maale jõudev kosmiline kiirgus maailmaruumist Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga oskestest, peamiselt päikeselt, teistelt tähtedelt ja kosmilistest kataklüsmidest pärinevatest prootonitest. Kosmilise kiirguse osakesed toimivad maa ülemistes atmosfäärikihtides ja põhjustavad madalama energiaga osakeste vooge. Enamus tekkinud osakestest ei jõua maapinnani, vaid neeldub maa atmosfäärikihtides. Merepinna kõrgusel koosneb kosmiline kiirgus põhiliselt muoonidest, lisaks vähemal määral gamma-kiirgust, neutroneid ja elektrone. Kuna maa atmosfäär toimib kaitsekilbina, on merepinnast kõrgemal saadav kosmilise kiirguse doositase suurem. Järgnev joonis näitab 55 laiuskraadil ja minimaalne päikese aktiivsuse juures esinevat
Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna-Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Ekvaatorilt poolustele liikudes muutub ookeanide pinnavee temperatuur aeglasemalt kui maismaa kohal valitsev õhutemperatuur. Vesi soojeneb ja jahtub tunduvalt aeglasemini kui maapind ning seepärast kõigub maailmamere pinnavee temperatuur nii ööpäeva kui ka aasta vältel vähem. Ookeanides on päikesekiirgus kättesaadav vaid veepinna ülemistes kihtides ning sellest tulenevalt on valdav osa maailmamere faunast ja floorast koondunud samuti ülemistesse veekihtidesse. Vaatamata väga ebasoodsatele tingimustele leidub aga elutegevust ka sügaval merepõhjas. Mõned meretaimed on kohanenud eluks isegi kuni 10 kilomeetri sügavusel, mereloomi leidub 8 kilomeetri sügavuseni. Teadlased pole tänini selgusele jõudnud, kui palju erinevaid elusolendeid ookeanis elab. Igal
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
Laskuvas õhuvoolus aga temperatuur jällegi tõuseb kuna väline jõud surub ta kokku. 21) Atmosfääri vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega 5 segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. 22) Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist (kattub osaliselt nr 16) - Kõrgema temperatuuri puhul tungib süsihappegaas hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega assimilatsiooni ehk fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim kõrgema temperatuuri juures ka tugevamini transpireerida, so vett aurustada. Liiga madalatel, samuti liiga kõrgetel temperatuuridel fotokeemilised reaktsioonid taimes lakkavad, peatub ka orgaanilise aine juurdekasv.
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Pikendab leheservad keerduvad üles, varisevad. õitsemist, kirgastab õite Kaaliumi puudusel tuhmub õite värv ja taim värvust, muudab taimed lamandub kergesti. Puudusnähud vastupidavamaks kuivuse, meenutavad vee puudust. haiguste ja temperatuuri suhtes, taimedes on teda 0.4...1.6% Ca - kaltsium on vajalik Juured nõrgad, juurekarvad limastuvad ja Liigne kaltsium mullas pärsib B juurte kasvuks, aktiviseerib hävinevad. Harva avalduvad ülemistes omastamist, puudus võib tekkida biokeemilisi protsesse taimes, lehtede servade või kogu taimes kloroosi värskelt lubjatud mullas ja turbas. taimedes on teda 0.2...0.3% nähud. Lehed kaarduvad allapoole, Kaltsium halvendab ka raua kuivavad võrsete tipud ja õiepungad. omastamist. Levinumaks puudushaiguseks on nt tomati viljatipu mädanik
ja vigastusohu tekkimiseni pidevalt kasutatavates lihastes. Keha üldine asend muutub ebastabiilsemaks. Tihti saab selline düsbalans alguse just nimmepiirkonnas põhjustades vaagna asendi muutust. Samuti on levinud selgroo nimmeosa süvalihaste ebavõrdne kasutamine, mis viib ristluu valudeni ja selja hommikusele kangusele. Kangus on põhjustatud väsinud lihase ,,lõõgastumisest" öö jooksul. Selline düsbalans nimme allosas kutsub esile ka talitlushäired selja ülemistes osades, sest keha tervikuna üritab tasakaalu säilitada. Düsbalansi raviks on spetsiaalsed taastus-treeningprogrammid lihaste võrdse koormamise tagamiseks. Ravimisel tuleb kõigepealt saavutada tasakaal nimmeosas ja alles siis alustada tööd selgroo ülemise osaga. Rõhuv enamus staatilise lülisamba korral esinevaid valusid on põhjustatud ristluunurga suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1)
4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO 2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm. Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Punast neelatakse väga intensiivselt. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. See on umbes 44% päikesekiirgusest. Taimedelt peegeldub atmosfääri kohe tagasi 10%, ülemistes rinnetes neelgub ligi 80%, alumistesse rinnetsse jõuab u 7%, rohtaimedeni ainult paar %. Fotosüntees efektiivsus kõige kõrgem troopilises vihmametsas (max 3%). Eestis ~0,6-1,2%.
kõrget temperatuuri. 4. Ekvatoriaalne õhumass - ekvatoriaalne õhumass on alati mereliste omadustega. Mandri kohal on see niiskem, sest vihmametsadest on auramine (evapotranspiratsioon) suurem kui ookeanilt. 4.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. Õhu liikumise üldskeem on järgmine: 1) Ekvaatori kohal intensiivse päikesekiirguse mõjul soojenev ja kerkiv õhk tekitab sinna madalrõhuala. Kerkinud õhk liigub ülemistes õhukihtides troopika suunas, muutub külmaks ja raskeks ning laskub 30-tel laiuskraadidel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. 2) Troopikast liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Kuna õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul, tekivad troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid 3) Läänetuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60º laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. Kuna Coriolisi jõud
• Tsentraalselt ja perifeerselt kemoretseptoritelt Asuvad unearteri hargnemiskohas ja aordikaarel. Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale. Impulss kulgeb hingamiskeskuseni ajutüves. Tsentraalsed kemoretseptorid on tähtsaimad retseptorid ventilatsiooni reguleerimisel. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus). • Kui hingamismaht ületab 1L piiri, siis saadavad venitusretseptorid uitnärvi kaudu pidurdusimpulsse sissehingamiskeskusele. Muude närvisüsteemi struktuuride mõju
hemoglobiin muutub oksühemoglobiiniks. Üks mool hemoglobiini seob täieliku küllastuse korral 4 mooli hapnikku. CO2 transport veres: lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides(kogu hulgast u 10%), seotult valkudega nt hemoglobiiniga(11% kogu hulgast) plasmavalkudega u 1% ja ka vesinikarbonaadina vereplasmas( kõige rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad
Metsaamet Maaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnafond jt. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides ja jõgede vee reostamine (Purtse, Kohtla jt). Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele.
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
sarnased) Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt Süsivesikute imendumine Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa. Seal toimub nende edasine töötlemine. Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võib imenduda ka jämesooles. Valkude imendumine Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul. Ülejäänud imenduvad verre aminohapetena peensoole ülemistes osades ja liiguvad maksa. Rasvade imendumine Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad koos läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises. 7. Ainevahetuse olemus. Assimilatsioon – organismi viidud ainete ümber töötlemine ja omastamine. Et
Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus. Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju,
Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. a) Vihmaussid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. b) Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. c) Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. d) Lestad-peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad-siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused.
reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe)
Õitseng on 1-2 liigi massiline paljunemine, mitte kõikide liikide. Kevadel põhitegijateks ränivetikad, kuna siis kantakse veekogudesse sisse räni. Räni ülesvõtmine on vajalik nagu ka toitumine, teevad endale sellest koja > räni hulk vees väheneb. Globaalses ulatuses parim uurida satelliitfotosid. Õitseng ei hakka igal pool samal ajal. 4 tegurit, millest oleneb meresüsteemide primaarproduktsioon: valgus, mis on saadaval max 200m sügavuseni toitained, mis võivad ülemistes veekihtides ammenduda süsteemi stabiilsus nähtus, mis võimaldab vetikate kasvu segunemine ülemised kihid rikastatakse alt tulevate toitainetega Ookeanis on mitu protsessi, mis mõjutavad ülemiste veekihtide varustamist toitainetega, need erinevad ajas ja ruumis. On tsüklilisi sündmuseid, mis põhjustavad veekerget: El Nino (ENSO) Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) - Islandi miinimum ja Assoori maksimum (õhurõhkude võnkumine atlandi põhja osas)
suudavad vee aktiivselt liikuda ja läbida pikki vahemaid. Nektobentos: müsiidid , lõpusjalg. Nekton: kalad Bentos: meritähed, merikarbid 91. Meri kui elupaikade kogum on sisevetest võrratult suurem, vanem ja püsivam. Enamus loomade hõimkondi ja veeloomade liike ongi merelised. Mered segunevad hoovuste mõjul enamasti põhjani, seepärast on nad ka põhjani asustatud. Sügavamal on loomi hõredamalt, sest toitu toodavad fotosünteesivad vetikad vaid ülemistes, valgustatud kihtides (välja arvatud kuumaveeallikate ümbrus, kus toimub põhjas kohalik kemosüntees). Mere pelagiaali planktonis on, järvedega võrreldes, lisaks mageveeski tuntud aerjalgsetele, mitmesuguseid mantelloomi, hulkharjasusse, limuseid jne.; muidugi peaaegu kõigi loomarühmade vastseid. Osa meres planktilisteks loetavaid loomi on üsna suured. Nektonit esindavad, peale kalade, vaalalised, loivalised ja kalmaarid, pleustonit putkelised. Mere põhjaloomad (bentos) on väga
maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mütsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa,toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid
pinnaantigeenidega. Streptokokkidevastased antikehad seostuvad nende inimkudedega ja toovad kaasa kroonilise põletikureaktsiooni. NB! Et streptokokilise farüngiidi tüsistustena ei tekiks neerupõletikku ja reumat, selleks tuleb haigus hästi välja ravida. AB peab võtma korralikult 7-10 päeva! Oraalsed Streptokokid. S. salivarius, S. mutans, S. mitis, S. oralis, S. pneumoniae, S. gordonii. Elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes. Toitumisnõudlused. Keerulised. Vajavad AH, rasvhappeid, N-aluseid jne. On ka kapnofiilid, vajavad 5% CO2. Laboris kasvatatakse verd sisaldavatel söötmetel ja ka keerulistel puljongsöötmetel. Et selekteerida välja rakuväliseid polüsahhariide sünteesivaid streptokokke, kasutatakse sahharoosi sisaldavat söödet. Tekivad suured limased kolooniad. S. salivarius.1906. a. nimetatud kui süljest avastatud streptokokk. Tegelikult on teda
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
tingimusi ka normaalse mikrofloora kujunemiseks. Alahappelises maos võivad elada ka bakterid, keda kahtlustatakse maohaavade ja maovähi tekkes. Kõige rohkem proteobaktereid. Soolestik kaksteistsõrmikus on suht vähe mikroobe. Kui rohkem mikroobe, siis viitab mao alahappesusele. Peensoole alumises osas ja jämesooles palju mikroobe. Soolestikus on rohkem baktereid kui Maal inimesi. Enamus jämesoole mikroobe on anaeroobid. Fakult.anaeroobid. nad toituvad ainetest, mis ülemistes seelekulgla osades seedimata ja imendumata jäävad (kiudained) ning ka irdunud sooleepiteelist ja soolelimast. Soolemikrofloora on nagu organ, ta viib lbi reaktsioone, nii kasulikke kui ka kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk
Süsteemi tegevuse vea korral, kui automaatne süsteemi käivitus ei tööta, saab süsteemi käivitada ka käsitsi. Selleks on vaja järgida järgmisi protseduure: Masinaruumi jaoks: 1. Ava peaklapp (H) , mis läheb masinaruumi. CO2 alarm kõlab nüüd kustutusega kaetud alas ja ventilatsioon lülitub välja. 2. Võta käsitsi vabastamise kang (I) ja ava klapp (J), asetades kangi klapi ülemisesse osasse ja tõmba. Kõik rõhk avaneb automaatselt, mis mõjub CO2 silindri ülemistes klappides (G). 3. Süsteem on nüüd töös. CO2 gaasi lastakse ruumi, kus on tulekahju. Kütusekäitlusruumi / abimasinaruumi / avariigeneraatori ruumi jaoks: 1. Ava peaklapp (H) , mis läheb ruumi, kus on tulekahju. CO2 alarm kõlab nüüd kustutusega kaetud alas ja ventilatsioon lülitub välja. 2. Võta käsitsi vabastamise kang (I) ava õige arv CO2 balloonidel ülemisi klappe (G), aseta kang klapi ülemisesse osasse ja tõmba. 3
Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: * Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. * Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab teatud tingimustel leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekkivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul.
Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: ● Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. ● Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab teatud tingimustel leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul.
inimese poolt kehtestatud vee kogumise ja tarbimise režiimiga. Kaldaäärne elustik seepärast sageli kuivab või külmub ja sureb. Tavaline on ka tugev lainetus. Elustiku seisukohalt on veehoidla veekogu, millel on nii järvele kui jõele iseloomulikke jooni: 1. sarnasus järvega - suur laius, oluline tuule mõju, nõrgenenud vool, vee valgustatus hea, temperatuuri- ja hapnikusisalduse kihistumine. 2. sarnasus jõega - vee vool säilib, eriti ülemistes osades ja piki üleujutatud jõe (oja-) sängi. Veehoidla elustik on liigiliselt koostiselt ja arvukuselt vahepealne jõe- ja järveelustikule. Veehoidla ülemises osas esineb jõele iseloomulikke liike, alumises osas järveliike. Veehoidla rajamise järel sarnaneb elustik lähteveekogu omale, hiljem tekivad spetsiifilised jooned sõltuvalt veehoidla geograafilisest asukohast. Plankton - taimse planktoni arvukus sõltub siseneva vee läbipaistvusest. Üleujutatud alade
piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Erinevad aineringete joonised slaididel Suur ehk geoloogiline aineringe · Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud. · Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär). · Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad. · Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid. Need võivad jälle sattuda biosfääri kiiremini ringlevatesse osadesse või siis maasiseste protsesside tulemusel üle minna moondekivimiteks.
neist innärveerib silmaliigutaja- pupilliahendaja, ripsmelihased, pisaranäärmeid, ) Neljas on blokinärvi (ld. Nervous trochlearis) innärveerib alumist põikelihast. Keskajus paiknevad närvirakukehade kogumikud, mis kannavad nimetusi: punatuum ja mustaine ja katkeplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist)
autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Ülal kirjeldatud osooni sünniprotsess ei toimi E.Kyrö(1993) sõnul madalatmosfääris (0-10 km) kõrgusesl, sest vastava lainepikkusega (ė<243 nm) kiirguskomponent on ülemistes õhukihtides juba neeldunud. Stratosfäärist ülespoole liikudes väheneb osooni hulk samuti. See on suures osas põhjustatud kogu atmosfääri hõrenemisest ülespoole minnes. Osooni gaas hõreneb veidi kiiremini , kui muu atmosfäär, sest seal hakkavad hapniku teised keemilised reaktsioonid võistlema osooni tekkimise tooraine, st. hapniku molekulide pärast. K.Põikliku(1964) sõnul , on kõrgemal kui 120 km kõik hapniku molekulid dissotsieerunud aatomiteks. E
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets
(Pärn, Mandre 2010: 88). Tulenevalt suurest saaste koormusest on metsas nõrgalt leetunud ajuti liigniiskete liivmuldade ülemiste horisontide pH esialgsega võrreldes tõusnud kuni 4,5 ühiku võrra. Tugeva tolmukoormusega alal on muldkatte muutusi märgata isegi visuaalselt. Tehnogeenne mõju on kõige tugevam metsamulla kõdukihis ja see väheneb sügavuse suunas, ulatudes tugevama koormusega alal kuni 70 cm sügavuseni. Võrreldes etalonalaga Lahemaal on mulla ülemistes horisontides kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus tõusnud kuni 15 korda, naatriumisisaldus kuni 30 korda, kaaliumisisaldus 2-4 korda, väävlisisaldus kuni 35 3 korda ja alumiiniumisisaldus 5 korda. Tõusnud on ka mitmete mikroelementide sisaldus. Horisontaalsuunas on valitsevate tuulte alusel alal (Kunda tehasest ida ja kirde suunas) heitmete tugev mõju mullas märgata kuni 5 km kauguseni (vastassuunas 2 km kauguseni),
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
paberipuuks kasvatatav kuusk. *puhtpuistu eeliseks on lihtsus: a. kultuuride rajamisel b. kultuuride hooldamisel c. hooldus- ja lõppraiete ajastamisel Segametsade eelised: * Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtpuistust, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes), nii kasutatakse mulla potensiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust; * Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul;
Epidemioloogia. Rasedatest on Ameerikas koloniseeritud 10…30%, Eestis 10%. 60% vastsündinutest koloniseeruvad. Vastsündinutel on infektsiooni risk kõrgem, kui sünnitus on pikaleveninud, esineb enneaegne lootekestade rebenemine, enneaegne sünnitus või dissemineerunud GBS emal või kui emal on madal komplemendi tase ja puuduvad tüübispetsiifilised antikehad. Samas põhjustab GBS vaginaalne kolonisatsioon enneaegset sünnitust. Asümptomaatiline kolonisatsioon ülemistes hingamisteedes, urogenitaaltraktis. Naised, kellel on genitaalne kolonisatsioon, võivad saada sünnitusjärgse sepsise. Mehed, diabeetikud, vähihaiged, alkohoolikud on haiguste suhtes kõrgenenud riskiga. Sesoonsust ei esine. Virulentsus. • Paks peptidoglükaanikiht võimaldab ellujäämist kuivadel pindadel. • Kapsli (capsular) polüsahhariidid takistavad komplement-vahendatud fagotsütoosi. Kihn võimaldab ka adhesiooni, ellujäämist seerumis
Energia, mis järgmisele tasemele ei jõua, hajub soojusena maailmaruumi. 85. Milliseid peamisi keemilisi elemente vajavad elusorganismid? H, C, N, O, Na, Mg, P, S, Cl, K, Ca, Cr, Mn, Fe, Cu, Zn, Si. 86. Vesi, veeringe ja selle energeetika? Vesi on: fotosünteesi lähteaine, hingamise üks produkte, paljude organismide elukeskkond, kliima mõjutaja jne. Aurumine toimub enamasti veepinnalt. Atmosfääri ülemistes kihtides veeaur kondenseerub ja sajab alla. Sademete langedes vabaneb vee potensiaalne energia, mille ta sai päikeselt. 87. Süsinik, süsinikuringe ja inimese osa selles? Süsinik on kõikide organismide koostisosa; organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendajaks. Peamised süsinikuringe protsessid on: süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees), aeroobne hingamine, anaeroobne hingamine.
Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Jämesoolel on omadus aktiivselt resorbeerida Na , vesi järgneb osmootse rõhu difusiooni teel. Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures mood organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihaskiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord
sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega
..75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris. Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui torkav kuusk, mistõttu sobib kasutamiseks linnade ja tööstuspiirkondade haljastuses.
Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks.
ärritajate mõjul. Jämesoolel on omadus aktiivselt resorbeerida Na , vesi järgneb osmoosse rõhu difusiooni teel. Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas- kiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub
küpsed või üleseisnud. Lämmastikusidumise intensiivsus on seotud puistu juurdekasvu ja lehemassiga. Ka sõltub aastane sümbiontse lämmastikusidumise voog puistu tihedusest ja mulla lämmastikusisaldusest; mineraalse lämmastiku kontsentratsiooni tõus mullas pärsib sümbiontse lämmastikusidumise aktiivsust. Üldreeglina kaasneb lepiku arenguga kiire lämmastikusisalduse tõus mulla ülemistes kihtides (joon. 4). Joon 4. Mulla lämmastikusisalduse dünaamika noores endisel põllumaal kasvavas hall-lepikus. Maailma teaduskirjandusest võib leida erinevate lepaliikide aastase sümbiontse lämmastikusidumise kohta andmeid väga laias vahemikus: 12-300 kg N ha-1 a-1. Eestis on hinnatud noore (18. a
organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Lagunemise käigus muutuvad orgaanilised ühendid järk-järgult lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks (süsihappegaasiks, veeks, lämmastikuühenditeks). Neid ühendeid saavad teised organismid, peamiselt taimed, uuesti oma elutegevuses kasutada. Lagunemine toimub peamiselt mulla ülemistes kihtides, kus leidub arvukalt baktereid. Järelikult muudab bakterite elutegevus ka mulla viljakamaks. Paljudel bakteritel on võime lagundada väga erinevaid aineid, ka loodusesse sattunud mürke ja mitmesuguseid teisi kemikaale, on nad olulised looduse isepuhastumisel. Bakterid on ka toiduahelate tähtis lüli: neist toituvad nt algloomad. Pilt ja alltekst: Bakterite ja teiste lagundajate toimel lähevad surnud taimeosad uuesti aineringesse. Osa baktereid seob õhulämmastikku
Polaarpäev - periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest Polaaröö - periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest. Polder - mere, järve või jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala. Põhjavesi - maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid ning koguneb vettpidava kihi peale. R Rand - suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus. Rannajoon - maismaa ja mere vaheline piir. Rannavall - kaarekujuline kuni mõnesaja meetri pikkune ja 1-2 m kõrgune lainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall. Rannik - maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
