Neptuun. (0)

NEPTUUN
 
 
Koostaja : Kärt Laeneste
 
 
●  Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest 
planeetidest meie päikesesüsteemis ning 
on eriti kuulus oma avastusloo poolest. 
● Planeet nimetati Vana- Rooma  vetejumala 
Neptunuse järgi.
 
 
● Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse 
matemaatik  Urbain Le  Verrier . Le Verrier' 
poolt antud asukoha järgi avastas 
planeedi saksa astronoom Johann Galle 
1846. aasta 23. septembril.
● Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi 
asukoha välja inglane John Couch 
Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle 
üles teine inglane James Challis.
● Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba 
umbes aastal 1800  prantslane  Joseph de 
Lalande, kes aga ei taibanud oma 
 
 
avastuse sisu.
● Suuruselt on Neptuun  diameetri järgi 
neljas ja massilt kolmas. 
●  Diameeter : 49 532 km (ekvatoriaalne)
● Mass: 1,0243×1026 kilogrammi
17,147 Maad
● Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit
●  Tiirlemisperiood : 164,8 Maa aastat
 
 
● Neptuuni on 
külastanud ainult üks 
kosmoselaev , 
Voyager 2  25. 
augustil 1989. aastal, 
olles läbinud neli ja 
pool miljardit 
kilomeetrit, kulutades 
selleks 12 aastat. 
● Suurima lähenemise 
hetkel lahutas jaama 
kaameraid planeedi 
pilvekihist vaid 4900 
 
 
kilomeetrit.
● Neptuunil on 13 teadaolevat kuud.
● 1846. aastal avastati Neptuuni kõige 
suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat 
kivine keha, suurem kui Pluuto ja see 
tiirleb teistele kuudele vastupidises 
suunas.
● Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, 
Galatea , Larissa, Nereid, Proteus, 
Halimede , Sao, Laomedeia, Psamathe, 
Neso . 
 
 
● Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt 
vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt 
Uraaniga on selles ka metaani, mis annab 
planeedile särava sinise värvuse. Neptuun 
on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes 
pilvekihtides on rohkem metaani kui 
Uraanil. Planeedi pinnal võib näha 
heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja 
valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni 
kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. 
Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele 
vastassuunas , kuid tuuled puhuvad 
pöörlemisele vastassuunas, idast läände.
 
 
● Nagu tüüpilised  gaasilised  planeedid, on 
Neptuunil kiired tuuled piiratud 
laiuskraadide joontega, esinevad suured 
tormid või keerised. Neptuuni tuuled on 
kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 
ulatudes 2000 km/h.
 
 
● Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka 
Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani 
vastu need rõngad oma suurusega ei saa, 
kuid Jupiteri rõngastest on need 
suuremad.
● Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad 
üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri 
kaugusel planeedi tsentrist. Pikema 
ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel 
teisi rõngaid, kuid need on oluliselt 
nõrgema heledusega ja laiemad.
 
 
● Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Moons_of_Nep
tune
http://et.wikipeedia.org/wiki/Neptuun
http://en.wikipedia.org/wiki/Neptune
 
 
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12