Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeenid kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Halogeenid : Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF2, NaCl, KCl). Br leidub Cl’ga. Omadused- kaheaatomilised , lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a’ga ühendeid. On oksü­dee­ri­jad. Rühmas ülevalt alla halo ’de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused-Reak­tsioon metallidega Mg+Cl2= MgCl2 . Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab).
Fluor :füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, eba­harilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab ham­mas­te ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus- ravimid , mürgid,
Teflon (pannid potid , triikrauad, plastiksuusad. Oma­­dused-püsib kõrgete t0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta).
Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfääri ülemistes kihtides tekitavad osooniauke, ei ole mür­gised. Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad.
Kloor : kollakas -rohelise vär­vusega, mürgine gaas , terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Ka­su­tus-plee­gi­ta­mi­sel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid.
NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toi­du­ai­ne­te tööstus, NaOH , Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus.
Soolhape HCl- saa­da­kse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ra­vimid, metallipinna puhastamiseks.
Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik pril­li­klaas.
Kaa­lium­klo­raat - KClO3 -Berthollet’ sool-lõhkeaine.
Hüpo­klo­ri­tid­:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-->des­in­fit­seerimisvahend ujulates .
Broom:­puna­kas­pruun, ai­nu­ke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mür­gi­ne. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr -fotondus.
Jood :hal­likas-must­, läbivas valguses violetne, metalliläikega kris­talliline aine, soojendamisel üle auruks( vedelat po­le). Tähtsus:vajalik kilpnäärme normaalseks tööks, ainevahtuse reguleerimiseks. AgI- hõbejodiid-saab esile kutsuda sademeid, fotondus. Joo­di­tink­tuur: 2-10% joodi piirituse lahus-hävitab baktereid, sulgeb ver­d, ka­sutatakse meditsiinis.
Ha­lo­gee­niid­ioonide tõestamine:tõestatakse AgNO3’ga –NaCl + AgNO3 = AgCl(valge sade) + NaNO3. AgI- he­le­kol­la­ne sade, AgBr-kollane sade.
Halogeenid kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nobluelights Õppematerjali autor
Halogeenid, Fluor, Teflon, Freoonid, Kloor, Nacl, keedusool, soolhape, kõbekloriis, kaaliumkloraat, hüpokloririd, broom, jood, halogeenide tõestamine

Sarnased õppematerjalid

Halogeenid konspekt
2
doc

Halogeenid konspekt

HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid)  Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid.  On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2)  Lihtainena mürgised  Terava lõhnaga  Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2)  !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI)  Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl FLUOR  Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline  !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema F2 + H2O = 2HF + O2  Fluoriühendid annavad hambaemailile kõvadust.  Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, pea

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja ­fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5

Keemia
Halogeenid - leidumine-saamine ja omadused
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. O

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

vähelahustuv (eemaldumine nihutab tasakaalu paremale) CaCO3 → CaO + CO2 NaHCO3 kuumutamisel saadakse Na2CO3 2.2.6.6. Sulfaadid Lm2SO4 hästilahustuvad LmHSO4 – vesiniksulfaadid kristalsed ühendid Na2SO4 (kristallhüdraadina glaubrisool) – kasut. peam. klaasitööstuses, leidub looduses K2SO4 – väetis (eriti kartulile) 2.2.7. Kokkuvõte. Biotoime Kõik LM (peale Fr) on eraldatud 19. sajandil. Osa neist (K,Na) on tavalised, kõikjal looduses väga levinud elemendid. Lihtainena on nad kõik väga aktiivsed (kõige aktiivsemad metallid üldse), säilitatakse org. lahustite kihi all, parafiinis või inertgaasi atmosfääris. Metallide pingereas kõige vasakpoolsemad. Järjestus: Li, Cs, Rb, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Be Seega üldse kõige negatiivsema elektroodipotentsiaaliga H suhtes – Li(-3,0 V)

Keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun