Planeetide andmed (0)

PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS
Merkuur
Gravitatsioon : 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril ).
Aastaajad : puuduvad
Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva
Temp: Keskmine 452 Kº;
minimaalne 90 Kº;
maksimaalne 700 Kº;
pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC
Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist).
Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale.
Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 – 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor).
Kaaslased: Puuduvad
Vesi: Puudub
Veenus
Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g
Aastaajad: puuduvad
Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva.
Temp: pinnatemperatuur 480ºC
Atmosfäär: Koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), lämmastikust, vingugaasist, süsinikdioksiidist, veeaurust. Kaetud kogu ulatuses läbipaitmatu pilvekihiga. Atmosfäär 100 korda tihedam kui Maal.
Magnetväli: Puudub
Pind: Suhteliselt sarnane Maa omaga . Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu graniit ja basalt.
Kaaslased: Puuduvad
Vesi: Puudub
Maa
Gravitatsioon: 9.780327 m/s²
0.99732 g
Aastaajad: 4 aastaaega
Päeva pikkus: 24 tundi
Temp: Keskmine pinnatemperatuur 15 ºC.
Atmosfäär: Koosneb 77 % lämmastikust, 21 % hapnikust, lisaks süsihappegaasist ja veeaurust.
Magnetväli: Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool , mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal.
Pind: Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist and püroksiinist (raud/ magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi.
Kaaslased: Kuu
Vesi: 71% pinnast on vesi
Marss
Gravitatsioon: 3.711 m/s²
0.376 g
Aastaajad: On
Päeva pikkus: 24h 37min
Temp: Pinnatemperatuur -125 kuni +26 C
Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires.
Magnetväli: Marsil ei ole globaalset magnetvälja.
Pind: Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad.
12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani.
Kaaslased: Phobos ja Deimos
Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna.
Jupiter
Gravitatsioon: 24.79 m/s²
2.528 g
Aastaajad: Puuduvad
Päeva pikkus: ~10h
Temp: -140 kuni -85 K
Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.
Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim
Pind: Gaasiline – 90% vesinikku ja 10% heeliumit
Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto
Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides
Saturn
Gravitatsioon: 10.44 m/s²
1.065 g
Aastaajad: Olemas
Päeva pikkus: 10h 32min
Temp: Kesk. temp on -180 C
Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3%
Magnetväli: Olemas
Pind: Gaasiline
Kaaslased: Vähemalt 62
Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest
Uraan
Gravitatsioon: 8.69 m/s²
0.886 g
Aastaajad: Olemas
Päeva pikkus: 17h 8min
Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC
Atmosfäär: Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg.
Magnetväli: Uraani magnetväli ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes.
Pind: Gaasiline planeet, mis muutub sügavamale minnes tihedamaks. Suured pilekogud koosnevad peamiselt metallilisest vesinikust ja heeliumist, samuti metaanist ja ammoniaagist.
Kaaslased: 27
Vesi: Pilvekogude alumistes kihtides leidub veekristalle
Neptuun
Gravitatsioon: 11.15 m/s²
1.14 g
Aastaajad: Olemas
Päeva pikkus: 16h 11min
Temp: Keskmine pinnatemperatuur -218 ºC
Atmosfäär: Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinaka värvuse.
Magnetväli: Neptuuni magnetväli on nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides.
Pind: Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele : mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga).
Kaaslased: 13
Vesi: Jäädes on vett