Mõõtmed Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopidesnäeme vaid tillukest rohekat ketast). 4.Asukoht ja välimus Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1944.aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. 5.Neptuuni kaaslane
Eesti joogivesi Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest.Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit....
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast, viimane avastati 2013.a. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ja Uraani rõngastest väiksemad, Jupiteri omadest suuremad. Huvitavaid fakte Neptuunist Neptuun nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal.
Teenuse kvaliteet Eestis 1 Teenuse kvaliteet Eestis Võrreldes Nõugogude aegse teenindus kvaliteediga on tänapäeva Eestis toimunud märkimisväärsed arengud. Eesti ühiskond on muutumas vastuvõtlikumaks teeninduse edasiaerendamises. Nõukogude ajal ei olnud teenindust kui sellist ollagi. Tollal oli teenindus rohkem indiviidikeskne, mille tagajärjel tekkisid teatu hoiakud ning inimsuhted. Nõukogude aegset teenindus suhteid nimetatakse jaotussuheteks. See tähendab seda, et teenindajad ei pööranud tähelepanu isiksustele vaid märkasid teeninduses ainult masse. Samuti eelistati neid, kes olid rikkad ning tuntud. Mis tähendas seda, et neile pakuti paremat teenust ja ka samas paremaid kaupu. Tollal polnud müüjal huvi tunda klienti ning samuti polnud huvi pakkuda suurepärast teenindust. Kuna Nõukogude ajal oli palju defitsiitset kaupa siis ...
Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis on ründav komeet samasugusest asteroidist ohtlikum. Maad kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal märgatagi oleks. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, kuid atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga.
ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervislik, esineb õhkkonna ülemistes kihtides, sammuti meres, männimetsades ja pesu kuivatamisel tuule ja päikse käes. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt aga väikeses koguses võib inimesle mõjuda soodsalt, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.
Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Anaeroobsete tiikide reodtuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks
Eestis on ülekaalus aluselise veega järved. Kõige happelisem on vesi Loosalu järves (pH 4,04,3), kõige aluselisem (pH üle 9,2) Harku järves, Metsküla järves , Peta- ja Pikajärves. Viimased on hüpereutroofsed veekogud, kus tugevat aluselisust põhjustab intensiivne suvine fotosüntees, mis oluliselt vähendab süsihappegaasi ja suurendab hapniku hulka vees. Sügavamates veekihtides on pH tavaliselt väiksem, kui ülemistes, seda eriti vegetatsiooniperioodil. Vee pH omab suurt tähtsust keemiliste protsesside mõjutajana. On teada, et kui väävelvesinikku on palju ning hapnik puudub või on seda vähe (O 2 alla 1,5 mg/l) hakkab tekkinud kaltsiumfosfaat lahustuma ja põhjasetetest tuleb uuesti ringlusesse fosfor. Sellega algab järve enesereostumine. See protsess toimub juba praegu peaaegu kõikides kihistunud veega Eesti väikejärvedes
Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti
Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994.aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased
raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld
aine allaneelamine põhjustab vähki o Beetakiirgus - võib põhjustada kiirgustõbe, vähki ja surma o Gammakiirgus - põhjustab kiirgustõbe ja surma; äärmiselt ohtlik o Neutronkiirgus - kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus; 10x tugevam kui gammakiirgus o Kosmilised kiired läbivad inimest pidevalt. Kosmilised kiired reageerivad aatomitega atmosfääri ülemistes kihtides ja tänu Maa atmosfäärile ja magnetosfäärile muudetakse ohtlikud kõrge energiaga osakesed madalalama energiaga osakesteks, mis reageerivad nii nõrgalt, et tervist nad ei ohusta.Küll aga mõjutab inimest Päikeselt saabuv kosmiline kiirgus UV-kiirguse näol, mis põhjustab nahavähki, kuigi osoonikiht blokeerib UV-kiirguse suures koguses. 6
filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem kui alumisel. Seetõttu kihid ei segune
kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula. ________________________________________________________________________ VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV VESIVILJELUS Basseinides, tiikides, sumpades, kiirvoolukanalites Sõltuv (nt. jõe peale ehitatud farm) ja sõltumatu veevahetus – kas iga bassein on eraldi täidetav ja tühjendatav. Sõltuva puhul on iga alumine tiik Kalakasvatus sõltuv ülemise tiigi veest ning sellest järelduvalt on ka ülemistes tiikides veekvaliteet parem, kuna sõnnik ja saaste liigub läbi alumiste tiikide välja. Täiesüsteemne kalakasvatus – oma haudemaja, sisseostetud mari, noorvastsed asustatakse noorkalatiikidesse, kust nad paigutatakse edasi suurematesse tiikidesse. Karpkalade puhul on ka sugukalade tiik. Kõik tiigid on eraldi tühjendatavad, et saada kätte igas staadiumis kalu. Allikavesi on stabiilse temperatuuriga, kui hapnikuvaene ja piiratud
Mõisted · Mulla veereziim Auramise ülekaaluga läbiuhteline veereziim: veereziim: auramine sademed ületavad ületab sademed, auramise, sademetevesi mullavees lahustunud jõuab vähemalt kord soolad liiguvadaurumise aastas nõrguda läbi mulla suunasmaapinna ja lähtekivimi põhjaveeni. lähedale, võib järgneda Kaasneb mullaviljakuse soolade kuhjumine mulla langus. Tasakaalustatud ülemistes horisontides veereziim: sademed ja auramine tasakaalus, mulda imbuv sademetevesi ei ulatu põhjaveeni. Viljakus ei lange. Kasutatud allikad · http://members.tripod.com/halbertri/images/bruce/GnarledRockTh.jp g · http://www.wunderground.com/data/wximagenew/o/orchid82/22.jpg · http://www.steveshamesphotos.com/images/black_rock_desert09.jp g · http://earthobservatory.nasa.gov/Library/Deforestation/Images/amaz on_soil.jpg · http://www
.. Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis Kiviaja lõpul, kui luuainesesse ilmuvad esimesed koduloomaluud, metshobust meil enam esinenud,
nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10o) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on
Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteai...
kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub ning soolad jäävad. Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem. Mulla paksus 6-10m. Toimub ferralisatsioon ehk mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullad on punaka tooniga.
toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8. Võrdle eri loodusvööndite muldi. Tundravööndite mullad Kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Väga aeglane mullateke. Mullad liigniisked ja hapnikuvaesed. Esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas vahelduvad niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul palju
Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1.1 DERMA Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt
Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele. · Soostumine/turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne.
Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ,,kopsude"- troopiliste vihmametsade- hävitamine viimastel aastakümnetel. Atmosfääri koguneb peale CO2 veel teisigi gaase. Nii on sattunud aerosoolballoonide, nende seal deodorantide ja värvide, kasutamise tulemusena atmosfääri freoone. Freoonid on gaasilised halogenoalkaanid. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päkese UV kiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuid osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus eriti tugev ning seal on ohtlik päevitada. Liiga tugev UV kiirgus võib põhjustada nahavähki. Seetõttu on freoonide asemel hakatud aerosoolballoonide asemel kasutama teisi, kahjutuid gaase
Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi. Külmal aastaajal sõltub ilmastik põhiliselt läänemerest, suvisel ajal liituvad mere mõjudele kohalikud kliimatekke tegurid, millest juhtivateks on reljeef, veekogud, muldadevahelised erinevused, taimkate (esmajoones mets), inimmõjutused jne. 51. Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides? Mulla temperatuuri mõõdetakse suvel, väiksematel sügavustel (kuni 20cm) Savinovi paindtermomeetritega. 52. Kirjelda mullatemperatuuri ööpäevast käiku. Temperatuuri maksimum maapinnal vaatlusväljakul on keskpäeval kella 13-14 ajal, miinimum tavaliselt umbes tund pärast päikesetõusu. Taimkatte all temperatuuri amplituud väheneb. Sügavuse suurenemisel väheneb temperatuuri kõikumine. Taimkate pidurdab päeval pinnase soojenemist ja
kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist.
orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad. Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu. Suur-Zimbabwe varustas rannikul paiknevaid asulaid ka tinast, vasest ja rauast esemetega
Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid Heterotrooftoitub valmis orgaanilisest ainest Saprotrooftoitub kogu keha pinnaga surnud orgaanilisest ainest; lagundajad Biotroof(seened toituvad seeneraku väljasopistuste ehk hausorite abil;) elus orgaanilise aine tarbijad Hausorseeneraku väljasopistus Koniid ehk lülieos, millega toimub mittesuguline paljunemine Sporangiumehk eosla, millega toimub mittesuguline paljunemine; paiknevad eospesa ülemistes tippudes Ikkesseenpuuduvad rakuvaheseinad; mittesuguline paljunemine; moodustuvad eoslad Kottseened rakuvaheseinad olemas(va pärmseen);sugulise ja mittesugulise tsükli vaheldumine; söögiseened Askussugulise paljunemise viljakeha, kus paiknevad eoskotid estega Aflatoksiinmürgiseim aine(kerahallik) Kandseenedsöögiseened; viljakehad olemas; ainult suguline paljunemine; sapotroofid või biotroofid Viburseenedvajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett; eosed varustatud viburitega
M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti D2 Stabiilne ( mittradioaktiivne) Gaas, keemistemp -249,8 0C Sisaldus looduslikus vesinikus 0,0156% M(D2) = 2*2 = 4 g/mol T2 Poolestusaeg 12,33 aastat Moodustub atmosfääri ülemistes kihtides kiirguse mõjul Maailmameres umbes 250 kg, Magevees 45 kg, Atmosfääris umbes 3kg M(T2) = 2*3 = 6 g/mol Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine prootoneid neutronei e sisaldus d vesinikus 16
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1944. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände.
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. · Tasakaalustatud veereziim ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t
praeguseks veel päris teada. Uraani mass on 8.6832×1025 kg, tihedus 1.318 g/cm3. Atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Kaugus Päikesest on 2,870,990,000 km. Kaaslasi on 17, neist 5 suurt. Pind koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, leidub ka vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Keskmine temperatuur on 68 K. Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Rõngad on tumedad, aga koosnevad nagu Saturnil üsna suurtest osakestest ja peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. Kaks korda Uraani aastas (kevadel ja sügisel) vahelduvad teatud ajavahemiku jooksul öö ja päev nii-öelda normaalselt (mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi). Neptuuni mass on 1.0243×1026 kg, tihedus 1.638 g/cm3
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
A.Vahtramäe 2011 3 protsess, kus tavalisest tunduvalt tugevama väljahingamisega samal ajal on häälekõri suletud. Siis avaneb äkki kõripealis ja õhk paiskub tugeva voona läbi hingamisteede välja, viies samal ajal kaasa ka võõrkeha. Aevastuse puhul on tegemist samalaadse tekkemehhanismiga, kuid õhk paisatakse välja mitte läbi suu vaid läbi ninaõõne. Ka ärritaja on siis ülemistes hingamisteedes. 4. sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine see toimub suuresti juba ninaõõnes tänu ninakarbikute limaskesta suure pinna ja rikkalikule verevarustusele. Sügavamates hingamisteedes jätkub õhu soojendamine ja niisutamine, nii et alveoolidesse jõudnult on see omandanud kehatemperatuur (37°C) ja täielikult küllastunud veeauruga. Välise hingamise näitajad: 1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupii...
Mullastik Niiskes mõõdukas kliimas ning metsades on valdavaks leetmullad. Leetmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Happelised lahused lagundavad mulla ülemistes kihtides pidevalt mineraalseid ase osakesi ning lagunevad ise, vajudes Kolmas tase alumistesse horisontidesse. Kogu mullakihi Neljas tase Viies tase keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Leetmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik
Vannilisanditega on võimalik pehmendada sarvestunud nahka nii, et peale vannitamist on naha pealmised kihid vaevata raspli või käsna abil eemaldavad. Normaalset sarvnahakasvu saab koduses hooldusega kahjututes piirides hoida. Liigsarvestumise korral aitab regulaarne pediküüris käimine. Nahka on võimalik hoida pehme ja siidjana, kusjuures naha pehmus sõltub rasva- ja niiskusesisaldusest. Naha elastsuses on oluline koostisosa vesi. Sarvkihi ülemistes kihtides on normaalse naha korral 10-20% vett, kui veehulk langeb alla 8% muutub nahk kuivaks ja praguliseks. Et seda vältida kantakse nahale rasvu. Need täiendavad ja tugevdavad naha kaitsekihti, mille tagajärjel säilib naha niiskus. Nahale omased kindlad koostisosad aitavad vett sarvkihis säilitada. Need loomulikud niiskusthoidvad faktorid ilmnevad sarvestumisprotsessis või moodustuvad higist ja rasunäärmetest. Sinna kuuluvad: karboonhape, kusiaine, Na-, K- ja Mg- soolad.
Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tantsiks seal tohutu arv inimesi. Kui kell lõi üks, kadus ka kummituspidu. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki tema kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel öelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
lõpuks muldkeha kuivamine (tahenemine suvel). Üheks tähtsamaks asjaks on kapillaartõus, mis on nähtus, millega vesi tõuseb mööda pinnase poore ülespoole. Temperatuuride vahe võib kihtides olla +4 kuni miinuskraadid. Vahe tõttu hakkab vesi ja veeaur liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Näiteks niiskuse ümberpaiknemine mööda pinnaseosakesi, alt tulnud vesi kondenseerub külmemates ülemistes kihtides, külmumata kapillaartõus jõuab külmunud kihti, kasvavad jääkristallid täidavad pinnase poorid ja moodustavad jääläätsed, mis nihutavad pinnaseosakesi ja viivad kerkimiseni – kevadel see vesi sulab nõrgestades pinnase vastupanuvõimet koormusele (tähtis vesi kähku välja saada). Mida paksemad kihid, seda rohkem suureneb külmumissügavus, sest nende raskus tekitab surve poorides olevale veele, mis tõrjub vett minema.
sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ning raua ühendeid. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid, ookeani põhja katavad täielikult värsked setted, mis pärinevad mereorganismide elutegevusest või veega maismaalt kandunud ainetest. 5. Elusaine = biomass. Organismide mõju keskkonnale realiseerub ainevahetuse kaudu 6. Suur ainerine e. geoloogiline ringe Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale BS ka maasisesed jõud. Kõige liikuvamad on gaasid ja looduslik vesi st AS ja HF. Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad settekivimite (lubjakivi,liivakivi) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv.
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määram...
vaktsineerimine, C- vitamiini tarvitamine Viirus Rinoviirusinfektsioon Koroonaviirusinfektsioon - NOHU Tekitaja RNA viirused,millel 1. Koroonaviirus puuduvad välisümbris 2. SARS-i viirus ja nad kuuluvad pikonaviiruste sugukonda. Tundlikud happelise Ph suhtes ja temp.35o C. Patogeen ülemistes hing.teedes Inkup.periood 24-72 tundi 3 päeva; SARS-2- 3Päevast-10-13päevani Esinemine NA Haige inimene, kes Haige inimene levitab viirust ülemiste hing.teede limaskesta sekreediga NÜ Piisknakkus- piisknakkus rääkimine, köhimine, aevastamine Otsene kontakt-
Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides. Füüsikalise omadused Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas, õhust ligikaudu 14,5 korda kergem. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida
Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 277-279) Ökosüsteemi seisund Oluline on järve ökosüsteemi seisundi hindamisel ka gaasi-, eriti hapnikureziim. Põhjalähedased veekihid on hapnikuvaesed Nohipalu Valgjärves ning hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist ülevalpool. Tavaliselt on ülemised veekihid hapnikuga üleküllastatud. Järve mikrobioloogilise seisundi halvenemise tunnused ilmnevad kõige selgemini kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult põhjasette peal olevas veekihis. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis
Mitteperioodilised komeedid, mis liiguvad mööda parapoole või hüperpoole, külastavad Päikesesüsteeme ainult ükskord. 5. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? V: Meteoor-langev täht, need on väikesed(g ja kg) osakesed, mis atmosfääri kõrgetes kihtides põlevad. On näha kui Maa läbib lagunenud meteoriitide vööd. Boliid-taevast langev tulekera, so suurem kivitükk, mis ei jõua atmosfääri ülemistes kihtides põleda. Tehisboliidid-tehiskaaslased. Meteoriit-kivi- või rauatükk, mis on taevast alla kukkunud ja teinud Maasse augu (kraater). Arizonas (suurim), Kaali, Siberis. Need on väga tihedad kivitükid, sulavad kokku. Stabiilsus 1. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? V: Ainult gravitatsioonijõud (Planeed ja päikese vahel jne. ehk kõikide taevakehade vahel) 2. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
