Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiidplaneedid (0)

1 Hindamata
Punktid
HIIDPLANEEDID
Vinni-Pajusti Gümnaasium
9.a
2011/12
Hiidplaneedid
Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi
Päikesest järjestatuna:
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptuun
Hiidplaneetide tunnused
Diameeter on suurem kui 48000 km.
Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure
massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest
gaasidest ning jääst.
Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid
pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt
vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad
ja arvukad kaaslased.
Jupiter
Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind.
Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt
vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi
järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani,
atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.Temperatuur atmosfääris
-140 °C .
Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled,
mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline
välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest
ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes
põhjustavad torme. .
Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd.
Looduslikke kaaslasi ­ 16
Jupiter
Jupiter
Saturn
Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on
vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%).
Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak
(~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja
fosfiin.Temperatuur atmosfääris ­180 °C.
Saturn'i sisemus on sarnane Jupiteri omale koosnedes
kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja
molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas
erinevaid jääsid.
Aastaajad vahelduvad.
Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev
kiirgusvöönd.
Kaaslasi ­ 18 .
Saturn
Saturn
Uraan
Temperatuur atmosfääris ­180 °C ­ (-218) °C. Sellise
temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse
peamiselt väga kerged gaasid ­ vesinik ja heelium.
Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on
moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest.
Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg
peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus
mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks ­ kevad ja
sügis (kaks korda aastas).
Kaaslasi ­ 15 .
Aasta pikkus 84 Maa aastat.
Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.
Uraan
Neptuun
Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja
heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,
mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun
on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides
on rohkem metaani kui Uraanil.
Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni.
Ka Neptuunil on aastaajad, mis kestavad umbes 40
maa-aastat.
Looduslikke kaaslasi 8.
Neptuun
Hiidplaneedid
Tänan vaatamast
Vasakule Paremale
Hiidplaneedid #1 Hiidplaneedid #2 Hiidplaneedid #3 Hiidplaneedid #4 Hiidplaneedid #5 Hiidplaneedid #6 Hiidplaneedid #7 Hiidplaneedid #8 Hiidplaneedid #9 Hiidplaneedid #10 Hiidplaneedid #11 Hiidplaneedid #12 Hiidplaneedid #13 Hiidplaneedid #14 Hiidplaneedid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tolbuzov1 Õppematerjali autor
hiidplaneetide kohta palju infot

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteem
6
docx

Päikesesüsteem

Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.

Füüsika
Referaat-Päikesesüsteem
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hiidplaneedid...................................................................9-10 Asteroidide vöö ja komeedid..................................................11 Kokkuvõte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus

Füüsika
Hiidplaneedid - referaat
8
doc

Hiidplaneedid - referaat

.........................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti.

Füüsika
Põhjalik ülevaade meie Päikesesüsteemis asuvatest planeetidest
3
doc

Põhjalik ülevaade meie Päikesesüsteemis asuvatest planeetidest.

Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis

Füüsika
Päikesesüsteem
3
doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus

Füüsika
Hiidplaneedid-Powerpoint esitlus
16
pptx

Hiidplaneedid, Powerpoint esitlus

Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit

Astronoomia ja astroloogia
Päikesesüsteem
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks

Füüsika
Universum
2
doc

Universum

Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun