10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
143 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marek043
Õppematerjali autor
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud
sekka öelda, kui pean seda vajalikuks, kuid praegusel eluperioodil ei ole ma seda teinud, sest minu peamine aeg kuulub õppimisele. Koolis toimuvale saan samuti kaasa aidata, kui oleksin aktiivsem, sest on ju loodud demokraatlik koolisüsteem , kus saan oma arvamust avaldada ja ka ettepanekuid teha vastavalt muudatuste vajadustele, paraku ei ole ka selles vallas ennast veel teostanud, kuid võimalus on ju olemas. Üldises mõttes vaadatuna tundub, et taasiseseisvunud Eestis muutus demokraatia üsna selgelt äriks. Oleme ju kuulnud oma presidentide, ministrite ja teiste poliitikute sahkerdamistest, küll korteriskandaalidest, poolmuidu saadud suvilatest ja paljust muust. On räägitud, et riigikogu liikmed ei tohiks olla riigiettevõtete nõukogude liikmed, kellena teenitakse töötunni eest hulga raha. Kuid raha on kallim kui põhiseadus ja ausus. Üks põhjus on minu arvates selles, et saadikud ei vastuta oma valijate ees, küll aga oma parteijuhtide ja partei rahastajate ees
soovidega. Ei ole pahatahtlikku kirumist valla asjade üle. Näiteks võin tuua, et talviti, kui inimesed on lumevangis, siis vallavanem aitab neid kenasti hädast välja, mitte ei käsi ise labidaga teed lahti ajada. Inimesed peavad küll valda maksma teatud summasid, aga see on paika pandud riigi poolt, mitte valla endi. Ühesõnaga ei ole nii, et vallavanem ütleb, et see aasta peavad kõik maha panema 5 vagu kartulit. Inimesed otsustavad ise palju neil vaja on. Kuna meie riigis on demokraatia, siis tuleb olla sellega rahul. Usun, et diktatuur oleks veel hullem. Meile meeldib elada vabalt ja otsustada ise enda elu üle, mitte, et keegi ette dikteerib, kuidas elada. Kindlasti ma ei saa nüüd kindlalt öelda, et kumb parem valitsemisvorm on, kuna ma ei ole isiklikult diktatuuri kogenud rangemal viisil, nagu on seda mujal maailmas. Tuleb olla rahul sellega mis on, sest muu võib olla veel hullem.
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha
teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad käed otsustamiseks ja tegutsemiseks oma äranägemist järgi. Tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas tekiks kaos. Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Demokraatia igapäevaelus" Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid