Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus.
täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu mõnedes koolides on olnud. Arvestades seda, et nõue kehtib kõigile õpilastele, siis on lootus, et üksikud õpetajad kõigi õpilaste juhendamisega toime tulevad, neile
.....31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada:
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
4. autoagrssiivne käitumine II. kliiniline isiksuse psüühiline seisund 1. häire ilmingud 2. häire miteilmnemine III. isiksuse dünaamika käitumishäire suhte isiksuse küpsemise ja arenguga 1. isiksuse häire areng korduvate neg. Faktorite mõjul väljakujunenud isiksusehäire. Psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides. Omadused püsivad kogu elu. Kohanematus ühiskonnas. 2. isiksuse aktsentuatsioon isiksuse häire ilmingud kaovad negatiivsete vähenemisel või positiivsete faktorite lisandumisel. Aksetuant isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normide piiresse. 5 3.Loeng -KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID Liigitamine:
vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel Diagnoosimine Meetodid
põlvkondade vahelisi võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse sõltuvuse probleeme, nagu ka inimese ja looduse, rikaste ja vaeste suhteid. Samuti kirjutatakse seal väljaspool klassiruumi omandatava kogemuse olulisust hariduses ning koostööd sotsiaalse keskkonnaga. (UNECE Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia 2005, 4). Säästva arengu strateegiad kõnelevad ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja siduduse olulisusest. Sotsiaalse sidususe idee seisneb selles, et indiviidid ei seisa ühiskonnas eraldi, vaid nende vahel valitseb ühisosa. (Eesti Inimarengu Aruanne 2001). Jätkusuutlikkuse ning kogukondlikkuse valdkonna hariduse andmisega tegelevad ka maailma ökokülad „Gaia Hariduse” programmi nime all, mis on ÜRO ning Maailma Ökokogukondade Ühenduse (GEN International) koostöös välja töötatud ökokülade 12 loomise haridusprogramm. Selle programmi terviklik käsitlus jätkusuutlikkusest võiks
Kõik kommentaarid