Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia essee (7)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


DEMOKRAATIA
Demokraatiat
võib üldiselt defineerida kui rahvavõimu. Aga kuidas saan mina
selles protsessis osaleda. Kõigepealt siis koolis. Koolis või siis
klassi on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel
juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel
on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad
õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis
teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda
õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see
lihtsalt naljategemina.
Kodukohas
Demokraatia essee #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -KA- Õppematerjali autor
Memo

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Demokraatia igapäevaelus

Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatia essee

Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatia

Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Demokraatia

Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse midagi noorte poolt, siis ei jõua seda ,,turujuttu'' vanurite poolt ära kuulata. Valla demokraatia käib läbi külade ja alevi. Vallas toimuvad omavalitsuse valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu häält. Kui mingi konkreetse valla elanikut teevad vallale mingi suguse ettepaneku või soovi, siis vald arvestab seda ja tegeleb sellega. Koolis kehtib ka mingilmääral demokraatia. Kui midagi otsustatakse klassis, siis loetakse hääled üle ja võitjaks loetakse enim poolthääli saanud. Näiteks samamoodi on ka klassivanema valimisel. Kui enamus valib nt. Jukut, siis ta

Ühiskond
thumbnail
2
docx

Mina ja demokraatia

eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused:

Ühiskond
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (7)

sirly003 profiilipilt
S. K.: Kena, aga natuke lühike
16:53 02-11-2009
Danny profiilipilt
Danny: sain vähemalt tehtud:D
22:15 05-02-2011
M2rdu profiilipilt
M2rdu: Oli abiks ikka
09:07 12-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun