osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel 5)vastutus oma ülesannete täitmise eest 6)tegevuse avalikkus 7)avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel Omavalitsus organid: 1)volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu,mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2)valitsus-volikogu poolt moodustatav täiteorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid: 1)volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi 2)volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid,valitsusel anda korraldusi 3)volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. ***Mis on üld- ja üksikakti vahe? Üldakt õigustloov akt = normatiivakt.Sellega reguleeritakse abstaktset hulka juhtumeid. Üksikakt-õigust rakendav akt.Sellega reguleeritakse üksikjuhte,ei sisalda õigusnorme.
halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud kaitsevad eraisi Omavoli eest.kohtud jagunevad kohtuasjad ehk kaasused,krimi tsiv.krim- kuritegu,prokurör,advokat.tsiv 2 isi Vahel vaidlus.kohtuS teise astme moodustuvad ringkonnakohtud.ül vaadata I astme kohtu otsuseid.viiman KA riigikohus,tartus.loakogu.põhiseaduslik järelvalve.õiguskantsler,usaldusmees-valvad et riigi kohaliku Omavalitsuse õigusaktid vastaksid põhiseadusele.tema juurde saab pöörduda kui riik tegi sinu vastu halba
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
RAHVAS Seadusandlik võim, president, nimetab täidesaatva võimu - peaminstri kandidaadi, kes moodustab valitsuse. Valitsus annab aru parlamendile, mille omakorda hääletab ametisse rahvas. Kohtuvõimu teostab riigikohus, kelle nimetab presidendi ettepanekul ametisse riigikogu. 4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26) Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik: 1) Rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus. 2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. 5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea)) Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. AJALUGU.
omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Küsimus: üld- ja üksikakti vahe? 3 16.03.2010 Arengukava
Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist. HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ( kool, museum, akadeemia)
Kohus uuris ka Lissaboni lepingu sätteid, mis võisid olla vastuolus konstitutsioonida ja sel juhul kaebajate rahahääletuse soovi õigustanud, kui ei leitut vastuolusid. Saksamaa põhiseadusekohus arvas, et neil puudu täpne mehhanism, mis võimaldaks Saksamaa parlamendil kontrollida, kuidas Saksa valitsus EL otsuste tegemisel hääletab. Sellega seoses jättis Saksamaa põhiseaduslikkohus endale pädevuse kontrollida, kas EL institutsioonide õigusaktid vastavad subidiaarsuse põhimõttele ja jäävad EL piiride pädevuse raamidesse. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Prantsusmaa konstitutsiooninõukogu leidis, et EL põhiõiguste harta on kooskõlas Prantsuse konstitutsiooniga ning peatus pikemalt uute pädevuste delegeerimisel EL-le. Prantsuse parlamendi rolli tugevnemisega seose peeti vajalikuks
*KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE. Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. Õigusnorm abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi. Avaldub õigusaktid tekstis. Säte õigusakti teksti väiksem osa. Normi struktuur *Eeldused osa normist, mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib. *Tagajärg reegel ise. Käitumiskohustus või keeld. Teatud viisil käituda. Dispositsioon (käitumine)-sätestab tavapärase reegli, kuidas tohib või ei näitab mida tohib teha. Sanktsioon(vastutus) Näeb ette vastutuse, nt. Kui ma ei ole teinud nii, siis juhtub nii... Struktuuriosade iseloom
Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID
ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 23. Millest koosneb dokumendisüsteem? Dokumendid jm teaberessurss Dokumentide (ja arhiivi) haldamise protsessid Inimesed, kes kasutavad dokumente Tehnoloogia ja süsteemid. 24. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. avalikku haldust korraldavad õigusaktid asjaajamist ja arhiivindust korraldavad õigusaktid info- ja teabehaldust korraldavad õigusaktid muud dokumenteerimist käsitlevad õigusaktid Kordamisküsimused dokumendihalduse aluste eksamiks 1. Mis on dokumendikäitlus? Dokumendikäitlus salvestiste pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu, liigitamise, otsingu, kasutamise või edastamise jaoks. 2. Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos? Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist.
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
1. Haldusõiguse mõiste - avaliku õ.se haru, mille normid regul. avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut t...
a juhul, kui ta peab süütegu poliitiliseks või leiab, et taotlus on esitatud rassilisi, usulisi või rahvuslikke kaalutlusi silmas pidades. Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon - konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust abi kuritegude ja kuriteotulude avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel. Konventsiooni abil peaksid osalisriigid saavutama ühtlase efektiivsuse isegi siis, kui nende õigusaktid ei ole täielikult ühtlustatud. Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara). Rahvusvahelise koostöö tarbeks sätestab konventsioon uurimise abi vormid; ajutised meetmed (nt pangaarvete külmutamine, vara arestimine); meetmed kriminaaltulude konfiskeerimiseks. Terrorismi tõkestamise Euroopa konventsioon - konventsioon on loodud kergendamaks terrorismiakte toime pannud inimeste väljaandmist
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida
Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annavad valitsus ja ministrid välja määrusi. Neid võib välja anda ka omavalitsuse volikogu. Määrus on õigusakt,mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire
Kaubandusalased õigusaktid Kelian Kondas MY12 Sisukord Sissejuhatus Reklaamlehed Kaupluste hinnainfo Kliendi eksitamine Toodete märgistused Parim enne kaupade paigutus Ebaausad kauplemisvõtted- eksitav reklaam 2 Sissejuhatus Külastasin 2 Tartu kauplust Kivilinna Konsumit Kaunase Säästumarket Valisin need kauplused kuna need asuvad üksteisele suhteliselt lähedal ja konkureerivad palju 3 Reklaamlehed Konsum Säästumarket Jaanipäeva eripakkumised Jaanipäeva eri! 16.06-22.06 või kuni kaupa jätkub! Neljapäevast Piltidel on illustratiivne Teisipäevani(19.06-24.06) tähendus. 4 Kaupluste hinnainfo ...
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on olnud õigusvormina kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja haldus-pretsedent, leping, normatiivne ehk õigusloov akt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Euroopa Liidu õigusaktid.. 2.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest ja tuleneb esmasest õigusest. 3.Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohus-tavad?
Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele...
2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama.
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKA...
võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused
Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele
o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
et kui töötaja A tööle ei tule, siis on tööandja sunnitud oma lepinguliste partneritega kõik töötaja A puhkuseperioodi jäävad tellimused üles ütlema ning kannatab seeläbi kahju. Töötaja A teatab selle peale tööandjale, et tuleb tagasi tööle 1. kas ja milles seisneb rikkumine Tööandja palus tööle naasta puhkuse ajal kuid töötaja keeldus aga tööandja nõudis siiski viivitamatut tööle naasmist . 2. millised õigusaktid kirjeldatud olukorda reguleerivad § 47. Tööaja korraldus (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 3. milline on vastutus rikkumise eest § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine
Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla. Esmase õiguse hulka kuuluvad ELi aluslepingud, nende lisad ja protokollid, neid muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi
üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st
Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla- või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöril ja ülikooli nõukogudel. Määrus on õigusallikate hierarhias seadustest madalamal, ta ei tohi olla seadusega vastuolu. Erinevate organite määrused on omavahel võrdsed, vastuolu korral peab vaidluse lahendama kohus. MÄÄRUSE LIIGID! 8. Kehtivad on õiguspärased õigusaktid, st aktid mis vastavad kehtiva õiguskorra nõuetele. Õigusakt loetakse õiguspäraseks, kui: - On kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest. seda nimetatakse ka õigusakti formaalseks õiguspärasuseks. Õigusakte annavad välja organid või ametnikud, kes selleks on volitatud ning üksnes neile antud pädevuse piires. - Akti sisu peab vastama kehtivale õigusele. seda nimetatakse ka õigusakti materiaalseks õiguspärasuseks
dokumentide dokumendihaldus, dokumentide haldamise ja kohuse- ja haldamine dokumendihaldussüsteemid, arvutikiri, vormistamise oskus, arvuti vastutustundlikkus, arvuti kasutamine, kutsealaga seotud kasutamise oskus, keeleoskus süsteemsus, korrektsus, õigusaktid usaldusväärsus arhiivitöö arhiivihaldus oskus korraldada arhiivitööd süsteemsus, korrektsus, korraldamine usaldusväärsus telefonitöö ja info- teeninduskultuur (suhtlustehnikate oskus konflikte lahendada, usaldusväärsus,
Dokumentide edastamine ja registreerimine Iseseisev töö Dokumentide liikumine ehk dokumendiringlus on dokumentide saamisest või loomisest kuni täitmise või väljasaatmiseni toimib tegevus. Ühele organisatsiooni jaoks on väljasaadetav dokument saadetud dokument, teise organisatsiooni jaoks aga saabuv dokument. Saabuva dokumendi võtab vastu ainult selleks määratud isik. Organisatsioonis tekib kaos, kui vale inimene, kellele ei ole kirja vastuvõtmiseks õigust, kirja ikkagi vastu võtab. Dokumentide vastuvõtmisel toimub esialgne tehniline menetlemine. Tehnilise menetlemise alla käib: õige adressaadi kontroll ja vormistuse jälgimine. Vormistuse jälgimine tähendab seda, et dokumendil on olemas kõik vajalikud elemendid, allkirjad ja lisad on kõik olemas. Asutuse pädevusse mittekuuluva dokumenti ei registreerita ja see edastatakse kuuluvuse järgi. Dokumentde korrektseks vormistamiseks kasuta...
Sündinud 16. august 1958 (1958/08/16) (vanus 50)Bay City, Michigan , USA Päritolu New York, New York, USA Zanr (id) Pop , rock Amet (id) meelelahutaja, tantsija, registreerib tootja, filmitootja, rezissöör, autor, näitlja, ettevõtja Vahendi (te) Vokaal, kitarr, löökpillid Hääljuhtimine tüüp (id) Metsosopran Aastad aktiivne 1981-praegune Seotud õigusaktid Breakfast Club , Emmy Breakfast Club, Emmy Koduleht www.madonna.com Diskograafia * 1983 "Madonna" * 1984 Like a Virgin * 1986 True Blue * 1987 Who's That Girl * 1987 You Can Dance * 1989 Like a Prayer * 1990 Dick Tracy: "I'm Breathless" * 1990 The Immaculate collection * 1992 Erotica * 1994 Bedtime Stories * 1995 Something to Remember * 1997 Selections From Evita * 1998 Ray of Light * 2000 Music * 2001 GHV2 * 2003 American Life
Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal ta valiti esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933. aastal sisse uued õigusaktid koondnimega “New Deal” (Uus Kurss). New Deal on Rooseveldi poolt koostatud reformide kava majanduskriisist välja tulemiseks, tänu millele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid, mis toetas ülivaeseid peresid. Andis ka laene olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides.
Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus. 2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem. Alates 2004. a. 1. maist kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest Saaremaa. Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a. teravilja 10,5% maast.(2011.a 122 000 ha maad) Riik on mahetootjaid rahaliselt toetanud alates 2000. a. makstes hektaripõhist mahepõllumajandustoetust. Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.htm http://mesindus.ee/meetaimed/soodagaleega http://www.agri
EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist.
mehe ja naise vahel). Kui sõprusel on teatud piirid, siis see räägib sellest, et see ei ole tõeline sõprus. Tõelised sõbrad toetavad üksteist, mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka muul viisil kättesaadavaks neile, see toetus on alati helde,mis tuleneb kogu hingest. Tõeline sõber paremini kui keegi teine mõistab meie meeleolu, emotsioone, oskab jagada meiega rõõmu ja kurbust, näidata kaastunnet ja tuge rasketel aegadel. Reeglid ja õigusaktid, mis suunavad inimeste sõbralikuse mõttes - on võrdsus, abivalmidus, vastastikune mõistmine, austus, lojaalsus ning usaldus. Kui elu on loterii siis tõeline sõber suur auhind. Leidsin vastused kõikidele küsimustele. Aitäh kuulamast! Olen valmis vastama teie küsimustele! , . . , , . , . : , ... . ? . . , : . , , , . , . .
Ometi ei tähenda see, et Riigikogu liige ei kanna valijate ees üldse mingit vastutust. Rahvas annab hinnangu Riigikogu liikme tegevusele järgmistel valimistel. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu... ...korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Olulisemad õigusaktid, mis reguleerivad Riigikogu tööd, on Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. Hääletama saab minna... ...Eesti kodanik ja Euroopa Liidu kodanik, kes on valimispäevaks saanud 18–aastaseks ja kelle püsiv elukoht (rahvastikuregistrijärgne) asub vastavas linnas või vallas. Hääletada saab ka täisealine välismaalane, kelle püsiv elukoht asub vastavas linnas või vallas ja kes
ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord. Seaduslikkus tähendab riigi õigusaktide vastavust põhiseadusele jt õigusnormidele ning õigusaktide ranget ja täpset täitmist.
teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem;
ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord. Seaduslikkus tähendab riigi õigusaktide vastavust põhiseadusele jt õigusnormidele ning õigusaktide ranget ja täpset täitmist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond AÜEP3 VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS Referaat Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks
............................................................................ 12 SISSEJUHATUS 2 [ Insert sissejuhatus ] 3 1 ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE 4 2 ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ 5 3 SISSERÄNDE KÜSIMUS EL on alates 1999. aastast teinud tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise nimel. Teise põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide
järgmise eelotsuse küsimuse: ,,Kas Prantsusmaal 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32 kehtestatud ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld on kooskõlas ühisturu piires kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ja vaba konkurentsi ning kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtetega, mis on sätestatud 25. märtsi 1957. aasta EMÜ asutamislepingu ning eelkõige selle artiklitega 3 ja 7, kuna Prantsuse õigusaktid võivad konkurentsi moonutada: a) esiteks sellega, et nende alusel on karistatav vaid ostuhinnast madalama hinnaga edasimüük ja need jätavad keelu kohaldamisalast välja tootja, kes võib turul müüa omaenda toodetud, töödeldud või isegi väga vähe täiustatud toodet alla tootmishinna; b) teiseks sellega, et need moonutavad eelkõige piirialadel eri ettevõtjate vahelist konkurentsi ettevõtjate kodakondsuse ja asukoha alusel?"
inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga.
aasta suvel juhtus õnnetus, ning Roosevelt sai lastehalvatuse. Siiski ei vandunud Roosevelt alla. 1928. aastal sai temast New Yorgi osariigi kuberner. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Surm 1945. aastal 12. aprillil suri Roosevelt ajuverejooksu tõttu. I Ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. 1932. aastal valiti ta USA presidendiks. 1933. aastal seati sisse uued õigusaktid koondnimega : `' New Deal `'. Tänu sellele taastus pangandus. Alustas üleriiklikke töötalguid. Andis olulistele firmadele riiklikke laene. II Ametiaeg 1936. aastal võitis valimised peaaegu kõikides osariikides. 1937. aastal algas majanduslangus, kuid see taastati peaaegu kohe. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. III Ametiaeg 1940.aasta valimistel Rooseveldi edu kahanes. Enamus tööstusriikides valiti tema asemele Wendell Willkie.
Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks
Vaba mandaat lähtub põhimõttest, et Riigikogu liige ei esinda parlamendis mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks nõuab kõnealune põhimõte, et Riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest. VI Eesti Vabariigi President Allikad : 1) PS kom.v.a; Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 1. EV Presidendi õigusaktid (liigid, vastuvõtmine, jõustumine). EV Presidendi seadlus vs presidendi dekreet. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. ● Seadlus - seaduse jõuga õigustloov akt. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus. Jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval ● Otsus - üksikakt. Otsuseid võetakse vastu põhiseaduslike ülesannete täitmiseks. Jõustub allkirjastamisel.
Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5
Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
