kui temperatuur langeb , siis tihedus suureneb . Viskoossuse kohta ma ei leidnud hetkel midagi. Aga eeldan et viskoossusega on täpselt vastupidi ???? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha
rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja
turbulentse voolamisega. 9 4. ISESEISEV TÖÖ NR. 4 4.1Ülesanne Ülesandes tuleb arvutada torustiku rõhukadu barides, kui torustiku pikkuseks on 100 meetrit. Kinemaatilise viskoossuse tegur on 25 mm2/s ja kohalike takistuste summa on 30. 4.2 Lähteandmed Variant 2 Torustiku siseläbimõõt: d=16 mm=0,016 m Vedeliku voolukiirus: v=2 m/s Vedeliku tihedus: p=850 kg/m3 Torustiku pikkus: l=100 m Kinemaatilise viskoosuse tegur: ν=25 mm2/s=0,000025 m2/s Kohalike takistuste summa: Σ=30� 4.3 Lahendus Ülesande lahendamiseks leian antud süsteemi kirjeldava Reynolds´i arvu, kasutades valemit v×d ℜ= ν . Määran saadud tulemuse järgi voolurežiimi, eelmises ülesandes käsitletud seaduspärasuse järgi. v×d
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päike...
Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele - Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust
Jõeforell Liiginimi eesti Jõeforell keeles Liiginimi Salmo trutta trutta morpha fario (L.) ladina keeles Rahvapäraseid Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, nimesid jõelõhe, iherus. Kehamõõtmed Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm. Kehamass Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 7 kg. Levik Levinud Euroopa jõgedes, Eestis ainult idapoolsemates jõgedes. Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu. Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded). Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, ...
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
võib kokku lugeda rohkem kui 7000 jõge ja oja. Samas on meie vooluveekogud enamasti lühikesed ja veehulk neis on väike. Jõe teekond lähtest suudmeni Jõe voolukiirus sõltub juurdetulevast veehulgast ning pinnamoest. Jõel võib eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõe algusosas ülemjooksul on jõgi kitsas ja vool tavaliselt kiire. Tugev veevool veeretab edasi kivikesi, purustab ja lihvib need siledaks. Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub. Org muutub laiemaks ja jõgi hakkab looklema. Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib.
Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav. Vesuuv on ka kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Mitu päeva enne purse toimusid erinevad geoloogilised nähtused. Olid väikesed maavärinad, muutus lähedal asuvate jegede ja ojade voolukiirus ning veetase. Samas loomade käitumine tundus kummaline: kariloomad, kassid ja koerad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglaslike kive ja tuha pilve, mis tõusid 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkasid tagasi maale laskuma. See sade langes paksu kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks.
Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega? Tunnus Arterid ehk tuiksooned Veenid ehk tõmbsooned Kapillaarid ehk juussooned Seinad Paksud, tugevad, elastsed Pehmed, õhukesed Üks rakukiht Vere paneb Südmaevatsakeste Lihaste Lihased liikuma... kokkutõmme kokkutõmme Voolukiirus Hästi kiire Keskmine Väga aeglane Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni Vererõhk Kõrge Madal keskmine Eripära Hapnikurikas Klapid Kõige peenemad 9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal
LAGUUN MAASÄÄR PIKILAINETUS JA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS, POOLAS, EESTIS HIIUMAAL JA SAAREMAAL. DELTARANNIK DELTA ON HARGNENUD JÕESUUE. SUUDMEALAL ON VÄGA VÄIKE LANG JA AEGLANE VOOLUKIIRUS. JÕE POOLT KAASASKANTUD KIVIMMATERJAL SETTIB, TEKIVAD SETTESAARED JA JÕGI HARGNEB. KAASATOODUD SETETE TÕTTU TEKIVAD EGIPTUSES NIILUSE, VENEMAAL DELTATASANDIKUD, VOLGA JA LEENA, MIS ON LIIGESTATUD RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA.
reguleerimiskraan; 4 – vee sisselaskekraan; 5 – väljalaskekraan; 6 – rõhulangu mõõteriist; 7 – impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia. Potensiaalne energia ja staatiline rõhk vähenevad. Teatud kaugusel diafragmast saavutab voolukiirus oma esialgse väärtuse nind staatiline rõhk osaliselt taastub. Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu. Ahendkulumõõtur koosneb kuludiafragmast, piesomuundurist ja nendega ühendatud numbrinäiduga mõõteriistast. Staatiline rõhulang vahetult diafragmas sõltub vedeliku kulust. Veevoolu avamiseks mõõtepaaki ja sellest möödajuhtimiseks järjekordse veekulu reguleerimise ajal on ettenähtud kraan 4
Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline. Laugemal jõel on voolukiirus aeglasem ja sang on u-kujuline, looklemisega tekib lamm. Alamjooksul on lang väga väike ja vool on aeglane ja jõgi on väga looklev, võib tekkida lammiorg. 4) Aafrika kaart
Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute seedimisprotsessis seoses pankrease lipaasi väärarenguga) KEEMILINE KOOSTIS Sülg koosneb 99% veest ja 1% kuivainest (1/3 anorgaaniline ja 2/3 orgaaniline aine), ensüümidest, elektrolüütidest (Cl-, Na+, K+, HCO-3), mille tase tõuseb sülje stimuleerimise tagajärjel. Süljes veel leidub Fe, Zn, Mn, Se, Cr, Sr ja Hg (mg/L). Parameetrid: · Stimuleerimata sülje pH= 5,75-7,05 voolukiirus 0,26 ml/min · Stimuleeritud sülje pH= 8,0 ja voolukiirus 3,0 ml/min Ca sekreteeritakse süljenäärmete poolt. Pärast süsivesikute rikkast toitu pH langeb alla 4, vaba Ca läheb üle ioniseeritud vormi, mis osaleb kaariese tekes. CaP osaleb hambakõvakudede ja hammast ümbritseva sülje vahelise tasakaalu kujundamisel. NB! Mida madalam on pH, seda madalam on P-ioonide kontsentratsioon ja seetõttu väheneb ka hüdroksüapatiidi moodustumine. Fluoriidid leiduvad joogivees ja hambapastas
Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta
DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku- difuusorisse. Difuusoris muudetakse vee liikumise kiiruse energia vee rõhuenergiaks. Läbinud difuusori, liigub vesi survetorustikku ja sealtkaudu läbi surveväljundite voolikuliinidesse. Üheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte Kaheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte (kõrgem surve) VÄLJASTATAVALT RÕHULT
Selleks tõmmatakse risti voolu üle veetase otse latilt. Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross. Lävendis valitakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõ- kiirusvertikaalid, milles mõõdetakse mitmel kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2 m veralt või tabelist voolukiirus. Pöörlemis- sügavusel voolukiirus (tavaliselt on nad pikk, 13 cm lai ja 2,5 cm paks. Latil on värvitud sagedust registreeritakse elektriliselt, elektro- ühesuuruste vahekaugustega). Vertikaalide arv või reljeefsed vahelduvad dm-jaotised, mis on magnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgi- sõltub jõe laiusest ja mõõtmismeetodist: omakorda jagatud 2cm ribadeks. Ülekandepeelis des
keskmine kiirus. Keskmise kiiruse mõiste tuleneb sellest, et vedeliku voolus liiguvad vedeliku osakesed erinevates voolu osades erineva kiirusega. Tavaliselt defineeritakse vedeliku liikumise keskmist kiirust vooluhulga kaudu. Vedeliku voolu keskmiseks kiiruseks loetakse sellist vedeliku kõigi osakeste ühesugust kiirust, millega liikudes annavad nad tegelikule vooluhulgale vastava vooluhulga. Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on
ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast. Kuna veevool on väga kiire on peenem settematerjal ära kantud ning kosk voolab mööda kivist põhja. Joad Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et joa vesi langeb, mitte ei voola mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga: Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrit. Kadrioru juga 15,9 meetrit Jägala juga 8,1 meetrit Victoria juga Joa kõrgus on 108 meetrit Ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Victoria juga on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks või kuivendamiseks. Tiigid ja veehoidlad sarnanevad järvedega.
kolonnis liikuvusteguriga Rf, mis leitakse valemiga: Rf= Vx-Vxmin/Vxmax-Vxmin Töö käik: 1. Kolonn oli juba täidetud geeliga Sefadex G-50. Kolonni põhjas oli settinud täidist, seega võis avada väljavoolu, lastes üleliigsel vedelikul kolonnist välja tilkuda. Oluline oli mitte kolonni lasta kuivaks joosta, sest muidu tungib õhk geelikihti. Reguleerida tuli ka voolukiirus 0,5-0,8 ml/min. Hiljem, kui siniselt värvunud molekulid olid geelist läbi tulnud, võis kiirust lisada. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 0,5ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4
· maksimaalne elueerimismaht Vxmax = 63 6,3 = 56,7 ml · fraktsioonide üldarv n = 56,7 / 2 = 29 · statiivi võetakse vastav arv katseklaase · eluendi koostis: 50nM Tris-HCl, 150mM NaCl, pH = 7,5 · uuritav segu: o dekstraansinine (6mg/ml) o müoglobiin (6mg/ml) o 2,4-dinitrofenüülaspartaat (0,6mg/ml) · kolonni täidise pinnal olev eluent lastakse välja · kolonni voolukiirus reguleeritakse piiridesse 0,7 1,0 ml/min · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava · kolonni pipeteeritakse 0,5 ml uuritavat proovi, lastes proovil geelile mõne millimeetri kõrguselt tilkuda nii, et proov jaotuks geelis ühtlaselt · avatakse väljalaskeava ja jälgitakse, et eluenti oleks alati geeli kohal kui proov on täielikult geeli sisenenud, hakatakse juurde lisama eluenti, alguses väiksemate
Leida voolu kiirus, lugedes gaasi kokkusurumatuks. m g= 0,51 kg ρ = 7,5 kg/m3 t = 30 min d = 2 cm = 0,02 m mg V= =0,51 ∙7,5=0,068 m3=68 l ρ 2 S=π r d 2 π∙ () 2 =π ∙ 0,012=3,142 ∙10−4 m2 V 0,068 m3 l= = =216,42 m S 3,142 ∙10−4 m2 l 216,42m 216,42m v= = = =0,12 m/s t 30 min 1800 s Vastus: gaasi voolukiirus on 0,12 m/s 8 ÜLESANNE 8 Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2·10 -5 Pa kiirusega 20 m/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? d1 = 5 cm=0,05 m ρ= 1000kg/m3 P1= 2·10-5 Pa V1= 20 m/s d2= 2cm=0,02m S 1 ∙ V 1=S2 ∙V 2 S1∙ V 1 V 2= S2 d1 2 S 1=π ∙
Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3 Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Mass m=80 kg Hõõrdetegur μ= 0,8 Rõhk süsteemis P=0,7 MPa Leian hõõrdejõu F=m*g* μ=80*9,81*0,8=627,81 [N] ≈ 628 [N] √( 2 2 π ( D 1 −D 2 ) 2 4F - Leian kolvi läbimõõdu Fteor =p* 4 D1=
Vedelikkromatograafias puuduvad piirangud aine molekulmassile ja on võimalik lahutada ka kõrgmolekulaarsete ainete segusid. Kromatograaf: kõrgsurvevedelikkromatograaf CLAS MPm (Labio) Detektori tüüp: SAPHIRE UV/VIS detektor Kolonn: MAG 0 (1,6 mm sissediameeter x 150 mm pikkus) Kolonni täidis: Biospher PSI 100 C18, 5m Proovi maht: 20 l Proovi süstimiseks vajalikud parameetrid: Eluent: 30% atsetonitriili, 70% vett ja 0,1% äädikhape vesilahus Standardne voolukiirus: 70 l/min Lainepikkus: 280 nm Saasteainete identifitseerimine: Orgaaniliste ainete identifitseerimine vees on keeruline protseduur. Konkreetset ainet on väga lihtne identifitseerida, kui on olemas autentne võrdlusaine ehk standardaine. Selleks süstitakse vedelikkromatograafi uuritav proov ning standardlahused. Edasi võrreldakse kromatogrammil proovi ja standardlahuste retentsiooniaegu. Retentsiooniaeg on aeg, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks kolonnist
Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand -
· Märkisin voolutuslahuse koostis. Varusin sobiva mahuga (20 ml, 25 ml) pipett, millega voolutuslahust kolonni viia. · Varusin väike (50 ml) keeduklaas või seisukolb, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist tuli kolonnist välja lasta. Segu komponentide lahutamine. Kui eelnevad ettevalmistused olid valmis, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluala ning kolonnis olev voolutuslahus hakkas tilkuma. Sellel ajal reguleesin kolonni voolukiirus, et tilkus 0,7-1ml lahust minutis. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulesin kiiresti kolonni väljavooluava ning kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast
Vastus: 400kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 16,22mm läbimõõduga hüdrosilinder. Kasutades 16 mm standardmõõduga silindrit on töövedeliku rõhk koormuse tõstmisel 205,4 bar. 5 Ülesanne 4. Variant 4 Torustikus voolab vedelik koguses q = 12 l/min. Leida milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt d [mm], et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v = 4 m/s. Valida sobiva läbimõõduga terastoru standardsete toru läbimõõtude reast. Millist maksimaalset rõhku p [bar] talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge Rm= 400 N/mm2 ? Valemid. Mahulise vooluhulga valem on: q v = vA v = töövedeliku voolukiirus m s A = voolu ristlõikepindala m 2 Siit saame tuletada toru siseava ristlõikepindala leidmiseks valemi: A= qv m[ s ]×10 3 -6
Keskmine aordirõhk on 98 mm Hg 33. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: Vererõhku mõõdetakse käsivarrele asetatud manseti ja sfügmomanomeetri abil südame kõrguselt. Maa raskusjõud mõjutab tegelikku rõhku soontes, mis asuvad südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see on võimalik tänu prekapillarsetele sfinteritele. 39
MÄRKIMISVÄÄRSET KESKKONNASAASTET. SAMAS ON SELLE KASUTAMINE KALLIS. GEOTERMAALENERGIA- TOOTA SAAB LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS
taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS · Voolutugevus näitab, kui suur laeng (q) q läbib juhet 1 sekundiga. I= Tähis I, mõõtühik 1 A (amper Ampére) t Voolutugevus~pinge? I ~ v ~ F ~ E ~ U, I - voolutugevus v elektronide triivi kiirus F liikumapanev jõud E väljatugevus U - pinge
•Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31.Bernoulli võrrand ja seletus •Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. •Potentsiaalne Energia on võrdeline keha kaugusega 0-tasapinnast vertikaalsuunas. Geodeetiline kõrgus. •Vedeliku rõhk on potentsiaalse energia vorm.
neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad? - Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. 11. Mille poolest jõed üksteisest erinevad? - Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus näitab vee liikumise kiirust voolusängis ning sõltub maapinna kallakusest. 12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude voolukiirust, jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas
Südametalitluse närviregulatsioon: Närvisüsteem-piklikus ajus kardiovaskulaarne keskus Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin Parasümpaatilised kiud-pärssiv toime(aeglustab erutuse teket,diastol pikeneb) Uitnärv, atsetüülkoliin 32. Vereringeosad ja nende ülesanded. Vereringeosad: Aort- * Elastne, paksu seinaga,sileda sisepinnaga * Jaguneb väiksemateks arteriteks(45 000) * Voolukiirus 33 cm/sek * Keskmine rõhk 100 mm/Hg * Silelihaseid reguleeritakse närvisüsteemi abil * Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all
Elamumaa: pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60% Haritud maa/põllumaa: pindmine äravool veekogudesse 50-60%; äravool pinnasesse/põhjavette 40-50% Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10% 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf S:29-33) Ülemjooks jõe algusosa. Vooluhulk on väike ja voolukiirus on suur. (Vesi külm ja hapnikurikas) Keskjooks jõe keskmine osa. Vooluhulk on keskmine ja voolukiirus on aeglasem. (Vesi soojem, rohkem veetaimi) Alamjooks jõe lõpuosa. Vooluhulk on suur ja voolukiirus on aeglane. (Üleujutused) 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda
Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml ehk n = Vxmax / 2 = 34,42. Nummerdasin kaliibritud katseklaase (35t) Märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5, Panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks. Segu komponentide lahutamine Segu koostis: deksatraansinine 3 mg/ml; müoglobiin 6 mg/ml; DNP-aspartaat 0,3 mg/ml Ettevatlikult avasin kolonni väljavooluava, voolukiirus oli juba reguleeritud 1 ml/min Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Kolvis oli 14,5 ml.
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Geelkromatograafia e geelfiltratsioonkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht Vs -graanulitesisese vedeliku maht Vg -geelimat...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.1 Anna Logunova YAGB-22 103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis kolonnis, kus on pundunud ...
neist väljuvad omakorda kapillaarid, mille vahendusel toimuvad ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. Kapillaarid ühinevad veenuliteks, need omakorda väikesteks veenideks, mis ühinedes moodustavad suuremaid veene. Kahe suure õõnesveeni kaudu jõuab veri tagasi südame paremasse kotta. Vereringeosad: Aort- * Elastne, paksu seinaga,sileda sisepinnaga * Jaguneb väiksemateks arteriteks(45 000) * Voolukiirus 33 cm/sek * Keskmine rõhk 100 mm/Hg * Silelihaseid reguleeritakse närvisüsteemi abil * Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va
Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali vesi veeretab mööda sängi põhja. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Vesi suudab ka settematerjali osaliselt lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Järskudelt mäenõlvadelt kiire vooluna laskuvad mäestikujõed haaravad sängi põhjast kaasa palju setteid. Sellise põhjaerosiooni tagajärjel muutub säng sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike. Voolukiirus ja jõe langus väheneb, kui jõgi lõikub aja jooksul aina sügavamale. Selle tulemusena väheneb põhjaerosioon ehk võime sängi põhjast setteid kaasa haarata ja kulutus kandub üle sängi kõlgedele. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema. Voolav vesi ja settematerjal kulutavad looke väliskülge ehk põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ja nende alla kujunevad sängi kõige sügavamad osad ehk haudmikud
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil maa-alal paiknevate
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs Laboratoorne Töö pealkiri: Voogsisestusanalüüs (VSA) töö nr 3 Õpperühm: YAGM Töö teostaja: Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt r...
Vxmax / 2 = 42,165/2≈21. Võtsin 21 kaliibritud katseklaasi Märkisin üles voolutuslahuse koostise: elueerimispuhver NaCl M =0,15 pH = 7,5, Panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks. Segu komponentide lahutamine Segu koostis: deksatraansinine 3 mg/ml; müoglobiin 6 mg/ml; DNP-aspartaat 0,3 mg/ml Ettevatlikult avasin kolonni väljavooluava, voolukiirus oli juba reguleeritud 1 ml/min Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin
Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Võidakse rajada ka veehoidlaid, mille abil on võimalik parandada ka veevarustust. *Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: 1) kulutus ehk erosioon 2) setete transport 3) setete kuhjamine ehk akumulatsioon.Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, mil nõlvast alla valguv vesi haarab kaasa kõige peenema materjali. Sängivool on võimeline kandma setteid väga kaugele. Mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. *Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema ehk meandreeruma. Voolav vesi ning settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge ehk põrkeveeru. Sängi kõige sügavamad osad on haudmikud. Kahe looke vahelisel alal toimub setete kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad koolmekohad. *Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul.
koostis ja voolutuslahuse koostis. Arvutati täidise kogumaht Vt Arvutati geelmaatrikis maht Vg=k x Vt ja anti maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt Vg. Arvutati fraktsioonide üldarv n (võttes ühe fraktsiooni mahuks 2 ml) n= Vxmax/2. Nummerdati vajalik arv (n) kalibreeritud katseklaase. Avati ettevaatlikult koloni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus lasti voolata kolonni kuni vedeliku tase langes täidise pinnani, siis suleti väljavooluava. Samal ajal reguleeriti kolonni voolukiirus umbkaudu kiiruseni 0,7-1,0 ml/min. Pipeti ja süstla abil võeti 0,5 ml uuritavat proovi ja viidi see kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina. (väljavooluava endiselt suletud) Proov geeli pinnale viidud, avati välja vool ja vooluti suunati 100 ml kolbi (kuhu kogutakse nn ühendatud fraktsioon, mida kogutakse seni, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõuab kolonni alaossa).
· Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, võttes ühe fraktsiooni mahuks 2 ml. · Katseklaasistatiivi asetatakse arvule n vastav katseklaaside hulk, nummerdatakse. · Valmistatakse ette voolutuslahus ja leitakse sobiv pipett lahuse kolonni viimiseks. · Varutakse väike keeduklaas, kuhu kogutakse geeli pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine · Avatakse kolonni väljavooluava ning kogutakse täidise kohal olev eluent keeduklaasi. · Reguleeritakse kolonni voolukiirus sobivaks: 0,7 1,0 ml/min. · Vedeliku tase lastakse joosta geeli pinnani ning suletakse väljavooluava. Proovi sisestamine · Pipeti abil viiakse 0,5 ml proovi kolonni. · Proov lastakse voolata ühtlaselt geeli pinnale. Kolonni voolutamine · Kolonni väljavool avatakse ja eluaati kogutakse esialgu kolbi, sest alguses väljub kolonnist puhas vooluti. · Kui proov on geeli sisenenud viiakse pipeti abil kiiresti väike kogus voolutit ja lastakse imbuda
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui voolus voolab torus hõõrdumisvabalt, siis kuidas jaotub rõhk piki toru? Hõõrdumisvaba vooluse voolamist torus kirjeldasime Euleri võrrandiga, mis sisaldas rõhu gradienti ja
A = d = 2 = 2 = 0,0883m = 88,3mm 2 3,14 Vastus: Silindri minimaalne läbimõõt peaks olema 88,3 mm. Ülesanne 4 Antud: q = 100 l/min = 0,1 m3/min = 0,00167 m3/s v = 3 m/s Leida: Ds = ? Lahendus: 1) Leian toru ristlõike pindala. m3 q = vA s kus: q mahuline vooluhulk, [l/m] A voolu ristlõike pindala, [m2] v vedeliku voolukiirus, [m/s] m3 0,00167 q s = 0,000417 m 2 q = vA A = = v m 4 s 2) Leian toru diameetri: 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2] Archimedese konstant, [~3,14]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
