Vesuuv vulkaan (0)

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015


Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Üks   suurimatest   tänapäevaseni   tegutsevatest   vulkaanidest   on   1281   meetrit   kõrge Vesuuv vulkaan, mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.  Vesuuv vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit   sügav.   Vesuuv   on   ka   kihtvulkaan.  Kihtvulkaanid   purskavad   pikkade   vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat.  Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna.  Mitu päeva enne purse toimusid erinevad geoloogilised nähtused. Olid väikesed maavärinad, muutus lähedal asuvate jegede ja ojade voolukiirus ning veetase. Samas loomade käitumine tundus   kummaline:   kariloomad,   kassid   ja   koerad   tundusid   erutunud.   Lõpuks   24.   augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha   hiiglaslike   kive   ja   tuha   pilve,   mis   tõusid  20   km   kõrgusele   atmosfääri   ning   seejärel hakkasid   tagasi   maale   laskuma.   See   sade   langes   paksu   kõrvetavkuuma   vaibana   Pompei tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks. Tohutu vool ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus jõeks, mis liikus alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul just nagu Pompei linn koos seal olnud 200 elanikuga. Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, suurim oht oli tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk  langes kaheksa tundi, kuhjudes   2-4   meetri   kõrguseni.   Tuhanded linnaelanikud evakueerusid   ja   suundusid   välja maale, jättes maha kogu oma varandust. Purse   tagajärjel   hukkus   umbes   2   000   inimest   ja   pääses   20   000-30   000   elaniku.   Linnad mattusid   nii   kiiresti,   et   inimesed   ei   jõudnud   põgeneda.   Seetõttu   suurepäraselt   säilinud


arheoloogilised väljakaevamised ja ehitised on andnud hindamatut teavet tolle aja elust ja tavadest. See on kõige suurem Vesuuvi põhjustatud katostroof ajaloo jooksul. Pärast seda vulkaan on pursanud umbes 32 korda ning viimane purustav purse juhtus 1944 aastal, mille tagajärjel hukkus 26 inimest ja 12 000 jäid oma kodudest ilma. Pursete alla jäid ka lähedal asuvad linnad Massa ja San Sebastiano ning kohalik köisraudtee.  Kuna Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest tõusnud vaid auru ja suitsu, siis peetakse seda jätkuvalt  üheks maailma  kõige ohtlikumaks  vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne   olnud  ja   keegi  ei   tea   millal   võib  juhtuda   järgmine  katostroof.  Peab  ka   arvestama sellega, et vulkaani ümbruses elab üle 3 miljoni inimese ning kaugemas tulevikus on suur oht vulkaani   purskamisele.   Vesuuvil   on   kalduvus   äärmiselt   ootamatutele   ja   vägivaldsetele pursetele ja sellel on paratamatud tagajärjed.  Tänaseks on Vesuuvi ümbruses umbes 35 linna.  Need kohad  on võrreldes teiste  vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on heaks ajaloo allikaks. Ka muld on vulkaani ümber viljakas, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Keegi ei kahtle selles, et vulkaanid on ohtlikud ning nende ümruses elamine on samamoodi risk.   Viimase   kolme   sajandi   jooksul   on   vulkaanipursete   tõttu   hukkunud   sadu   tuhandeid inimesi.   Kuigi   enamik   meist   elab   nendest   hiiglastest   kaugel,   on   siiski   tegevvulkaanide läheduses miljonite inimeste kodud. Tänapäeval   Vesuuvi   lähedal   paiknevad   inimesed   elavad   oma   igapäevast   elu   ja   ei   pööra tähelepanu  läheduses olevale  ohule. Sinna tulevad ka turistid,  kes tahavad  imetleda  linna ajaloolisi ja arhitektuurilisi vaatamisväärsusi. Poed ja kohvikud on  elu täis. Ka Vesuuvi mägi ise  on üks külastajate   lemmikumaid   paiku  ning  sellesse  suhtutakse   pigem  kui  sõbralikku kaaslasesse mitte kui ohtlikku hiiglasesse.