50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Vesuuvi 79. aasta purse Asukoht Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, mis asub Euroopas Appenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei. Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Ajalugu 24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694,
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud.
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades,
Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheol
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Vulkaan Vesuuv Ly Ülevain Juhendaja: Paide 2015 Vesuuv on kihtvulkaan Itaalias. See on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge
Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid