arenevad erinevates isendites N:vähk, rohutirts, ümarussid, ainuõõssed, ämblikud Liitsuguline loom: loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis N:käsnad, lameussid, rõngussid, limused 2)Avatud vereringe: veri voolab osa oma teest elunditevahelistes õõnsustes N:lülijalgsed, limused Suletud vereringe: veri voolab kogu oma teel veresoontes N:rõngussid, vihmauss 3)Arteriaalne veri: hapnikurikas veri Venoosne veri: hapnikuvaene veri N:Kalad, linnud 4)Kehasisene viljastamine: seemnerakk ja munarakk ühinevad emaslooma kehas N:vähk, ämblik, rohutirts Kehaväline viljastamine: munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool looma keha N:karbid, liblikad 5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega N:vihmaussid, vähid, rohutirtsud Moondega areng: areng, kus järglased on oma vanematest erinevad N:meduusid, liblikad 6)Vaegmoondega areng: areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N:rohutirts, vähid
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul. 4.Mis on viljastumine? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel?
EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid: · Kombinatiiivne muutlikus · Looduslik valik · Geenisiire · Isolaadid · Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine
Emrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem,mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse? -geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine (tavalise sigimise teel võimalik saada 12-15 järglast, siis selle puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja) -embrüote eluvõimelistena säilitamine sügavkülmutamise kaudu võimaldab neid transportida kaugetele maadele Kuidas?
Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi.
vähkkasvajate ennetamiseks. 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist. a) munajuhade umbsus, ei rasestu b) sperme vähe ja väheliikuvad c) viljakushäired 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Ebaõnnestunud abort abordijäänused. Ei pruugi hiljem lapsi saada Ema hilisemad psühholoogilised probleemid Võib rikkuda suhteid Alandab iivet 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. KUNSTLIK VILJASTAMINE POSITIIVNE NEGATIIVNE *lesbid saavad lapsi * mees ei pruugi end isana tunda * vanemad naised saavad lapsi *võib saada mitmikud (ei tule toime) *terviserikke korral saab siiski rasestuda *sekkuma peab arst ASENDUSEMADUS
- vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Teostatakse sellepärast, et anda võimalus peredele, kus näiteks naisel või mehel esineb terviserike. 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Vähi tõenäosuse suurenemine, vaimsed pinged, stress, nurisünnituse suurenemine... 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine- poolt: perekonnad, kellel pole võimalik saada lapsi, kunstliku viljastamise abil saavad. vastu: laps pole vanemate moodi, pole igalpoolt eetiline. Asendusemadus- poolt: naine, kelle pole võimalik last kanda, saab ikkagi endale enda moodi lapse. vastu: ebaeetiline, asendusema kiindub lapsesse, riskid lapse loote arengul- ei saa
imetajatel põllumajandusloomade paljundamisele. 10. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. 11. Milles seisneb tuumkloonimine? Mille poolest see erineb embrüonaalkloonimisest? 12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. 14. Mida tähendab geeniteraapia, too näiteid. Kuidas seda rakendatakse? Vastused 1. 1857-Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemasolu. 1866-Gregor Mendel avastab geenid ja nende pärandumiseseadused. 1885-Louis Pasteur leiutab vaktsineerimise kui teatud nakkushaiguste vältimise tehnoloogia.
Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase viljastamine, töömesilased- vastavalt vanusele on erinevad ülesanded-taru koristamine, ema ja vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja ja teine mesilane tõmbab selle endale makku, lendab tarru ja laseb selle kärjekannu, aja
4. Flowering of the plant Plant words 1. An alive seed- idanemisvõimeline seeme 2. An annual plant- üheaastane taim 3. Carbohydrates- süsivesikud 4. Clover- ristikhein 5. Decay of the vegetative parts of the plant- taime vegetatiivsete osade kuivamine 6. Durning the process oxygen is formed and relased into the air - selle protsessi käigus vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsa...
1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine
siirtatakse ettevalmistatud naisesse. Kloon- isendi, raku või DNA-molekuli koonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljunemine taimede algkoest. Embrüonaalkloonimise eesmärgid: saada indiviidid, mis on täpselt algse embrüo kloonidja omavahel geneetiliselt identsed. Etapid: Munaraku viljastamine in vitro, embrüo jagatakse osadeks, lastakse taastuda nind siirdakse eri retsipientloomade emakasse. Tuumkloonimise eesmärgid: luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisin koopiaid.Samuti ka arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, väärtusliku genotüüpiga põllumajandusloomade paljundamine, väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom. SURROGAAT – asendusema. VILJASTUMINE „invitro“ – viljastamine väljaspool organismi. 3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal. Eestis alustati kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamisega 1993. aastal (alustas Andrei Sõrits). Embrüosiirdamise vastu: Milliste probleemide korral * kehavälise viljastumise metoodika kasutatakse embrüosiirdamist?
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud näevad ainult liikumist, teravalt näeb enamik neist mõne sentimeetri kaugusele. Ämblike tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel o...
Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. • Inimesel toimub munajuha laienenud osas. Viljastamisprotsessi bioloogiline tähtsus: 1. Taastatakse diploidsus, rakkude kahekordne kromosoomistik Viljastamine (sugurakud ehk gameedid on haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt), sõltub sellest, kas spermis on X Kehasisene või Y kromosoom. (Looduses Kehaväline (emasorganismi (vees, nt kalad ja kahepaiksed) suguteedes, esineb ka teisi soo määramise nt roomajad ja linnud) viise, kui sugukromosoomide (X,
Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia, füsioloogia, Sõjaväelane, loomade talitaja, etoloogia, psühholoogia skulptor, kunstnik, tuletõrje,
emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint
Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks
Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine Menstruatsioon- emaka limaskesta ja vere irdumine koos viljastamata munarakuga Menopaus- munarakkude küpsemise peatumine, ovulatsiooni lakkamine Sügoot-viljastatud munarakk mis on tekkinud emas ja isassuguraku ühinemisel. Platsenta-sagaraline elund,emaka limaskesta ja loodet ühendav elund,millega loodet varustatakse eluks vajalikuga.
spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim karusambla taim (sporofüüt, 2n) eos (n) karusambla eoskuprad anteriididega sõnajala eelleht kolla eoslad
Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks:
· mees perekonna pea ja ülalpidaja · laps(ed) · kaks bioloogilist vanemat kõrvalekalded tradistsioonilisest suhtest: · tahtlik üksielamine, mitteabieluline kooselu · mitte-eksklusiivsed suhtevormid · homoseksuaalsed suhted · kordusabielu/-kooselu · eraldi elukoht ja majapidamine · egalitaarne abielu / kooselu; naine perekonna pea/ ülalpidaja · lastetu abielu/kooselu · üksikvanem, binukleaarne PK, adoptiivPK, kunstlik viljastamine Millisena riik sooviks näha perekonda ja panna see seadusse kirja. Soov näha inimesi kuidagi käitumas, aga nii nad ei käitu. Kui on perekond tugev, on ka ühiskond tugev. Oluline on olla teadlik tegelikkuses toimuvaga. Perekond ja perekonnaõigus Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja kooselust ning põlvnemisest ja lapsendamisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, samuti eestkostet. Kas perekonnaõigust on vaja?
Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks:
1930-1933 T. H. Morgan avastas geeniahelduse. 1953 J. Watson, F. Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Sellega pandi alus molekulaargeneetikale. 1953 S. Miller tegi katseid keemilise evolutsiooni tõestamiseks: vesiniku, ammoniaagi, vee ja metaani sobivalt valitud segust võib saada aminohappeid. 1960 S. Fox tõestas, et aminohapete segu laavatükil kuumutades tekivad polüaminohapped, mis moodustavad vees kerajaid struktuure. 1978 Teostati esimene kunstlik viljastamine. 1083-1984 Prantsuse ja USA teadlased isoleerisid viiruse, mis põhjustab inimesel immuunsüsteemi kahjustusi. HIV human immunodeficiency virus inimese immuunpuudulikkuse viirus. 1990 Esimene geenisiirdamise USA-s. 4-aastasele lapsele siirdati adenosiindeaminaasi geen. 1997 Klooniti esimene täiskasvanud isendi rakust imetaja, kelleks oli lammas Dolly. 2001 Kaardistati inimese genoom.
munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
· Kunstniku, muusiku, ansambli elu (teke) ja looming · Puidust mänguasjad ja mööbel · Sportlase/spordiala edulugu · Kooli spordialast tegevust kajastava veebilehe loomine · Omaloominguline töö kehalist võimet arendava mängu loomine · Toidumärgistused Eestis · Alkohol meie elus · Toitumine · Sõltuvusained ja nende tarbimine meie koolis · GMO · Imetajate kloonimine · Ökoloogiline jalajälg · Embrüosiirdamine ja viljastamine · Looduskaitseprobleemid ja nende lahendamise võimalused · Rae valla rahvastiku muutused · Loodushoid Rae vallas · Loodusteadusliku maailmapildi kujunemine. ( Ajalooline lähenemine, tänapäevane seisukoht) · Müra. (Müra mõõtmised ja mõju inimesele) · Temperatuur ja kliima. (Temperatuuri mõõtmised, temperatuuriskaalade erinevused) · Jüri Gümnaasiumi lõpetajate riigieksamite tulemuste statistiline analüüs
munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle
hooldamine. Isaduse garantii Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel, kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool. Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad isased poegi suhteliselt vähem kui neil liikidel, kel paariväliseid kopulatsioone esineb harva (Møller, Birkhead, 1993). Võsaraatidel (lind, kellel esineb paariväliseid kopuleerumisi sageli)
Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised sugutunnused: kasvavad rinnad (piimanäärmed), puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht. Munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga ~28 päeva järel üks munarakk. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse. Munarakk liigub munajuha kokkutõmmete ja ripsepiteeli töö tagajärjel. Munajuhas toimub ka munaraku viljastamine. Emakas areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. Munarakud valmivad perioodiliselt. Ligikaudu iga 2 nädala tagant valmib üks munarakk suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Ovulatsioon toimub tavaliselt tsükli keskel (~14. päeval). Munajuha ots püüab munaraku
Lisaks jaotatakse kalu veel toitumise ja elupaiga järgi. Vees liikumist hõlbustavad: küljejoon, ujupõis, soomused, uimed, voolujooneline ja libe keha. Ujupõie abil reguleerib kala oma veesügavust. Hingamiseks on lõpused, kus verd rikastatakse hapnikuga. Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Kalaliigid erinevad välimuselt) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99
elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja dihhotoomselt harunev ning sarnaneb vetikate tallusega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sammaltaimedel, nagu vetikatelgi, ei esine puitumist. Levik. Sammaltaimed on levinud kõigil maakera mandritel, kuid ebaühtlaselt. Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele
Putukatel esineb lahksuguline sigimine ja neitsissigimine ehk partenogenees. Partenogenees ehk mõnedel putukatel arenevad viljastamata munad. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis tavaliselt arenevad viljastamata munadest mõlemast soost isendid. Kõrgematel kiletiivalistel esineb valikuline partenogenees, mille korral viljastatud munadest arenevad emased ja viljastamata munadest isased. Levinuim on aga lahksuguline sigimine. Sellisel puhul on viljastamine enamasti sisemine ja kõigil maismaaputukatel toimub see emase organismis. Paaritumisel viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega. Areng Putukatel on moondega areng. Enamus putukaid munevad mune. Vaid vähesed putukad sünnitavad eluspoegi (näiteks kiinlased jt kahetiivaliste seltsi esindajad). Osade putukaliikide emastel on selleks suguelundid muundunud, neil esineb imetajate emaka sarnane elund, teistel aga pole
Meelerakud paiknevad kombitsatel ning nendega tunnevad nad hästi lõhna ja maitset. Peajalgsetel on kehas tindinääre, mis paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajadusel paiskavad nad välja portsu tumedat ainet, mis muudab vee sogaseks. See võimaldab vastase eest põgeneda või saaki jahtida. Kõik peajalgsed on röövloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka rakkude viljastamine. Nad asetavad munad merepõhjale ja valvavad neid. Peale järglaste koorumist nad surevad. Kalmaarid ja seepiad neil on 10 kobitsat. Kalmaari keha on koonusekujuline, seepia oma veidi lame ning tema külgedel on ujumiseks lai uimeriba. Mõlemad toituvad kaladest ja ujuvatest selgrootutest Kaheksajalad neil on pirnjas uimedeta keha ning kaheksa ühesuurust kombitsat. Nad elavad merepõhjas ja toituvad seal elavatest loomadest. Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad.
a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva. I etapp: Ettevalmistav ravietapp. Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude munarakkude üheaegset arengut. II etapp: Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine. Munasarjade punktsioonil eraldatakse ultraheli kontrolli all nõela abil folliiklitest munarakud. III etapp: Embrüote kasvatamine ja siirdamine. Viljastunud munarakke kasvatatakse inkubaatoris maksimaalselt 5 päeva. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks 1-2 embrüot Kehavälise viljastamise tulemuslikkust mõjutab mitu tegurit: · siiratud embrüote kvaliteet · viljatust põhjustavad faktorid · naise vanus ja kaasnevad haigused.
Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel. Kahepaiksed olid kunagi nii suuremõõtmelised, kuna kiskjaid ei olnud. Suured kahepaiksed surid välja, kui kliima kuivemaks muutus (karboni ajastul) Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus atmosfääris oli 30% praeguse 20% asemel.
Olemas on erinevaid hormoontablette ja nende ostmiseks vajad arsti retsepti. Pea alati arstiga nõu, milline neist sulle kõige paremini sobib. SOSpillid SOS ehk "hädaabipille" kasutatakse juhul, kui ei soovita rasestuda ning ei kasutatud muid rasestumisvastaseid meetodeid või kui kondoom purunes. SOSpillid ei ole esmavaliku meetod rasedusest hoidumisel! Alates 2003. aasta septembrist on neid võimalik apteekidest osta ilma retseptita. Kunstlik viljastamine. Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks. Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigust nõuda ema ega lapse isiku kindlakstegemist ega enda tunnistamist isaks, ka kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist. Samuti kohustab seadus ka kunstliku viljastamise korraldanud isikud hoidma kunstliku viljastamise saladust. Kuidas sa tead , et oled rase ? Menstruatsiooni ärajäämine
arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost 5. Kottsamblike viljakehade tüübid · Periteetsium e. sulgeosla · Apoteetsium e. lehtereosla lürell
Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga Nad on isasmesilased. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine, toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste poolt välja, kus nad külmas ja näljas surevad või lihtsalt nõelatakse surnuks. Leski võetakse vastu ka võõrastesse peredesse, ilma et mesilased nende suhtes vaenulikud oleksid. Rohkem koguneb neid sinna perre kus on paardumata ema. Nad on arenemata suguelunditega emaisandid, kes pole võimelised paaruma ja harilikult ei mune
Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid. Kuna hapniku omastamine ja CO 2 eritamine toimub difusiooni teel, on pindalal suur tähtsus -- mida suurem pindala, seda kiiremini saavad difusiooniprotsessid toimudaVähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks
mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja.
→ edasi toimub lõigustumine (mitoos) → munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Viljastumine → Munarakku jõudmiseks liiguvad spermid läbi emaka munajuhadesse → munarakuga kohtudes eraldavad spermid lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. → spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Kunstlik viljastamine naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritakse toiminguid, mille käigus: sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk Embrüosiirdamise etapid: → munarakud võetakse peenikese nõelaga munasarjast → võetakse seemnerakk (tavaliselt sama päeva oma) → viljastumine toimub katseklaasis
Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, (2013 Joonis 1. Munaraku viljastamine (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/86/Sperm-egg.jpg/250px-Sperm- (egg.jpg Embrüonaalperiood .2 4 Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub .jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest 3-4 .areneb loode, välimisest tema toitekestad
munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.) Embrüosiirdamise etapid põllumajandusloomadel: 1.emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon 2.toimub eraldunud munarakkude kunstlik viljastamine samas emasloomas kõrge väärtusega tõupulli spermaga. 3.6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. 4.eraldatud embrüod hoitakse sobiva koostisega söötmes ja uuritakse mikroskoobiga. 5.valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt: a) siirdatakse kohe vastuvõtja looma emakasse b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB
Stereotüüpid- Rahvalik arvamus mingist asjast (Nt eestlased arvavad, et soomalsed on paksud joodikud). Filosoofiline psühholoogia Eutanaasia- Aidatakse inimesel surra Kas hing on kliinilises surmas elus või surnud? · Algas Vanas-Kreekas · Eutanaasia o Aktiivne Aidatakse surra o Passiivne Inimesega ei tehta midagi, inimene sureb tegematuse tõttu ära · Geneetilised protseduurid o Geneetiliselt kunstlik viljastamine o Kloonimine Teaduslik psühholoogia · 1879 eksperimentaallabor o Hakati tegema katseid o Kasutati Leipzigi Ülikoolis o Hakati saama arvulisi ja kontrollitud tulemusi o Hakati tegema katseid tundlikkuse lävega o Mõõdeti ka mälumahtu lühimälu puhul Lühimälu maht inimesel 7±2 ühikut · Praktiline ja mõõdetav psühholoogia · Aju-uuringud ning aju kaardistamine
· Paistetud · Suurenenud maks · Kaalukaotus · Verejooks · Suurenenud põrn · Väsimus · Akuutne valu · Aneemia 9. Presügootilised ristumisbarjäärid Presügootse barjääri olemasolu tähendab, et eri liikide isendite vahelised sigimiskavatsuslikud kontaktid ei jõua viljastumiseni ehk siis sügoodi tekkeni, postsügootse barjääri olemasolul viljastamine küll toimub, kuid tekkiva sügoodi areng uueks sigimisvõimeliseks organismiks on häiritud. · Ajalise isolatsiooni puhul ei saa eri liiki isendid omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. · Teiseks võib isolatsioon toimida biotoobi või kasutatava ressursi vahendusel. · Käitumuslik isolatsioon see tähendab siis seda, et eri liikidesse kuuluvad loomad küll kohtuvad (kahe eelmise punkti puhul
Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis. Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist. Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt. Nende looteline areng toimub ema organismis ning on väga erineva pikkusega. Väiksematel loomadel on tiinus lühem ning seetõttu saavad nad sagedamini poegida. Suurematel loomadel kestab see kauem ja nad poegivad korra mitme aasta tagant. Ka poegade arv on imetajatel erinev - see sõltub looma suurusest. Väikestel loomadel sünnib palju poegi, suurtel sageli vaid üks. Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Vastsündinud loomad on väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
