3. Pirn 10 56 50 4. Viinamari (punane) 4 52 50 5. Banaan 40 83 50 6. Mandariin 26 54 40 7. Rõõsk koor (35%) 20 20 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: 400 300 Roa väljatulek: LISANDID: 1. 2. 3. 4. Valmistamine 1. Pese ja koori puuviljad. 2. Eemalda mandariinilt seemned. 3. Viinamarjad lõika pooleks ja eemalda seemned. 4. Tükelda puuviljad. 5. Sega kõik ettevaatlikult läbi. 6. Vajaduse korral lisa ananassi konservvedelikku. Serveeri vahukoorega. 10 Tooraine nimetus Praad g Supp g Magus g Koondretsept g Hakkliha (segu) 120 120 Kaalikas 80 80
Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Ambroosia- jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks. Arkaadia- maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa. Skylla ja Charybdis- kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre. Demoklese mõõk- näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk,...
Põllumajanduslikud tootmise vormid: · Segatalu maal elavate inimeste traditsiooniline elu korraldus vorm, toodetakse kõike eluks vajalikku. · Hiigelfarm (spetsialiseerinud suurtalu) kujuneb segatalust spetsialiseerumise käigus. · Rantso suur loomakasvandus majand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. · Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad, banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides.
d) Põllumajandusliku tootmise vormid. Loomakasvatused, karjapidamine(piimakarja ja lambakarja), istandused 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime või loomakasvatusele? Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeletakse ka taimekasvatusega. a) Peamised põllukultuurid. Nimeta mis kultuurid ja mis piirkonnas kasvavad ning kanna leppemärkidega kontuurile) Peamised põllukultuurid on: Mais, nisu, päevalilled, suhkruroog, lina ja viinamarjad. Vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esikohal? Argentiina on maailma esimeste seas maisi ja nisu kasvatamisega c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Nimeta, mis loomakasvatusharud ja kanna leppemärkidega kontuurile. Peamised kasvatusharud on lamba ja veisekarjade kasvatused d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Argentiina on 6 riik maailmas veise ja lambakarja kasvatusel 4
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
suureneb, suurendades seega ka kogu seebi ruumala. Katse 3. Plasma tekitamine mikrolaineahjus. Plasma tekib kui molekulide elektronid ja nende tuumad liiguvad vabalt, üksteisest sõltumatult ning tekitavad plasmakanali, kiirates seejuures valgust. Ka välgunooled koosnevad plasmast, ning nende temperatuur on ligi 3000°C. Sellel kuumusel reageerib õhus olev lämmastik hapnikuga, ning tekib mürgine gaas lämmastikdioksiid (N2+O2=2NO; 2NO+O2=2NO2) Esiteks võeti katseks viinamarjad, kuna nad sisaldavad palju vett. Viinamarjad lõigati pooleks ning need pooled omakorda pooleks, jättes kahte poolt ühendama õhukese nahariba. Viinamarjade lõigatud pind kuivatati, et nende pinnal ei tekiks elektrijuhtivust. Viinamarjad asetati mikrolaineahju pöörlevale alusele, ning juba paari sekundi möödudes võis täheldada plasmaefekti. Nahariba kahe poole vahel põles täielikult. Plasmaefekt tekkis õhu ning viinamarja potentsiaalide erinevusest. Kuna viinamarja
Kohupiim, kodujuust, (koore)jogurt, viili 40-140 Vein, sampanja 70-135 Astelpajumarjad, granaatõun 120 Lambapiim 110 Küüslauk, tomatipasta, ketsup, kibuvitsamarjad 100 Puuviljad 20-100 Pärm 80 Köögiviljakonservid 20-80 Kartul, viinamarjad, tofu 75 Täispiim, hapupiim R2,5% 70 Metsa- ja aiamarjad 30-75 Kitsepiim 60 Täismahlad 40-60 Piim R 0,1-2,5%, keefir R2,5%, pett 35-55 Dzinn long drink, siider 50 Mahlajoogid 10-50 Köögiviljad, seened 10-50
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsusmaast on parasvöötmelises kliimas, kuid lõuna osa lähistroopilises kliimavöötmes. Tähtsaimaks loodusvaraks on viinamarjad millest tehakse veini. Prantsusmaa pindala on 643,427 km², millest maismaa moodustab 640,053 km². Rahvaarv on 63,718,187 (juuli 2007) inimest. Riik on asustatud üpriski ühtlaselt, keskmine tihedus on 100 in/km². Joonis 2. Prantsusmaa lipp ja vapp 1. Rahvarv Prantsusmaa rahvaarv on 63,718,187 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on Prantsusmaa suur riik, kuid elanike arvu poolest on Prantsusmaa maailmas 22.
suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit. Põllumajandus Kasvatatavad kultuurid: Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju.Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. . Kasvatatavad loomad: Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%
Lisatakse pärm ja suhkur Teatud asendis, liigutamine Pärm peab seisma vähemalt 15 kuud* Suletakse korgipuust korgiga Rõhk pudelis 6-8 atm Kork võib lennata kuni 300 km/h Teiste vahuveinide erinevused võrreldes Champagne'ga Cava Hispaania 8 piirkonnas toodetud, 95% Penedes piirkonnas Kataloonias. Klassikaline meetod Pinot noir, subirat, chardonnay Tuntumad tootjad Freixenet ja Codorniu Prosecco Charmant meetodil, noor vahuvein, Itaaliast Glera viinamarjad 2. fermentatsioon terasvaatides Rõhk pudelis väikesem ja pärm seisab vähem aega Juuakse valge veini klaasist Franciacorta Itaalia variant Champagne'st Lähemalt Franciacortast Ajalugu Traditsiooniliselt esimeseks joogiks üritustel* Algselt oli sampanja sogane jook, kuna pärmi ei osatud pudelist eemaldada. Samuti oli ta palju magusam, sisaldades kuni 100g suhkrut liitri kohta. Kuivad sampanjad 20. sajandil. Kaup oli varem veelgi eksklusiivsem,
Davis neid Saint-Louisis korraldatud maailmanäitusel, sündis Ameerika hamburger Suupisted ja supid Juurviljasalatid, Suppides kasutatakse vorstitooted, ära köögiviljade, liha sprotid, ja kala keeduleem majoneesiga maitsestatud liha- ja Paksendatakse kalasalatid jahuga, sageli lisatakse tangu, Puuviljad, klimpe või praetud eriti viinamarjad saiakuubikuid Vorstikesed ja liharoad Click to edit Master text styles Vorstide, viinerite ja Second level sardellide ülilai valik Third level Wurst serveeritakse magusa Fourth level mitteterava sinepiga Fifth level Ahjupraed, seakoot
Konomonmeloni alamliiki kuuluvaid teisendeid kasvatatakse Indiast Jaapanini; pärit on Ida-ja Lõuna-Aasiast. Vilju tarvitatakse köögiviljadena, mitte dessertköögiviljadena. Viinamari Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena. Enamikel sortidel on viljalihas kuni 5 kõva seemnekest, kuid leidub ka seemneteta sorte. Viinamarjad kuuluvad tervistavate saaduste hulka, millised sisaldavad rohkesti väärtuslikke aineid
vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse: · kvaliteetveinid · geograafilised piiritletus veinid · lauaveinid Peamine erinevus seisneb erinevates nõuetes. Lauaveinid on tavalised veinid mille puhul on kõige vähem seadusi ja kitsendusi nende valmistamiseks. Kvaliteetveinid-ettekirjutatud reeglid, millistest viinamarja sortidest võib neid valmistada kust peavad need viinamarjad korjatud olema. Suurimad veinide tootjad: Prantusmaa, itaalia, hispaania, saksamaa jt. Uue maailma tootjad: lõuna aafirka vabariik ja tsiili. Veinide serveerimisel on kindlad reeglid ja temperatuurid: · kõige madalamal temperatuuril serveeritakse valged veinid ja sampanjad ,6-8 kraadi · valged täidlased veinid ja roosa vein 10-12 kraadi · punased kerged veinid, 14-15 kraadi · tugevamad punased veinid, 16-18 kraadi · kangestatud veinid 12-14 kraadi
Tutvustan Gustav Suitsu luulet kogude ,,Elu ja tuli" ja ,,Tuulemaa" põhjal. ,,Elu ja tuli" 3 luuletust. ,,Tuulemaa" iga aastaaja kohta üks luuletus. ,,Elu ja tuli" 1905 1. Luuletus ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma." Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest! 2. Luuletus ,,Mehed" Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad, tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud. ,,.
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb ...
aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. 2) Tööjõu hõivatus: Põllumajandus: 4,2% Tööstus: 30,7% Teenuseid: 65,1% (2005) 3) Põllumajandusliku tootmise vormid : puuviljad, köögiviljad, viinamarjad, kartulid, suhkrupeet, sojauba, teraviljad, oliivid, liha, piimatooted, kala. 4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt
Jagunevad: * Kanged Punased, valged, * Põhjapärmi * Üle 20% roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid, kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch (kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias. Aprikoosid Barack Palinka (aprikoosi viin) Ungari. Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder õlu, viski (Soti, Iirimaa)
•Hispaania ja portugali toidud koosnevad suures hulgas eri toiduainetest •Rohkesti valmistatakse ühepajatoite, millel on iseloomulik paljude lihaliikide, vorstide, kalade ja aedviljade kasutamine ühekorraga •Hispaania ja Portugali rannikul leidub palju mitmesuguseid karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani
Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina, Venemaa, USA, Poola, 19 saj lõpus jõudis Eestisse, sahharoos asub viljades Suhkrupalm: Malaisia saarestikust, ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde Viinamarja kasvatus: Egiptus, Süüria, Mesopotaamia, viinamarjad jagunevad söömiseks ja veiniks, Suurimad tootjad: Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, USA, Hispaania, Türgi, Argentiina, seemnetest tehakse õli, 80% viinamarjadest veiniks Tsitrus: Aasiast pärilt, lähistroopliline kliimavööde, sidrunisorte 120, apelsinisorte üle 400
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda
tegevust organismis ja vähendab maksa rasvumist; B8 Kolesterooli ainevahetus; neerud, Vajalik luukoe kartul, mais, normaalseks arenguks; pärm, idud, oad, pähklid, kaer, nisu, rukis, viinamarjad. B12 Närvisüsteemi Aneemia, maks, Folaadid, Alkohol, funktsioneerimiseks; nõrkus, mereannid, vitamiinid kohv, aneemia ennetamiseks (- kaalukadu, liha, A, B1, B6, suitsetami mõjutab erütrotsüütide närvisüsteemi verivorst, niatsiin ne moodustumist häired piimatooted vereloomes); ja
mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi. Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest
LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük, ROHTLA Parasvõõtme lõunaosa kliima Kuivalembelised, Närilised, Mustmuld-kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp
piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus
abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, riiakas. Dionysos Bacchus Zeusi ja Semele poeg, elas Ilves, sokk, Õpetas inimestele (surelik) Teebas. Esines sageli härjana. luuderohi, veinikultuuri; oli nii hea Veini ja joobumisjumal. viinamarjad, kui ka halb. Korraldas saatürid, sireenid, metsikuid orgiaid. kentaurid Poseidon Neptunus Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Kolmhark, härg, Otsustab meresõitjate Hadese vend. Hobuste, ilma, hobune saatuse üle. Trooja merejumal
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17.Paiknevad parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes , pöörijoonte lähedal Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18.savikõrb:soolakas maapind , takõrr, pujud , muutlik veereziim , Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 ...
Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud. Kuhu minna? 1) Knossose(Minose) palee on Euroopa vanima Minose tsivilatsiooni au ja uhkus. 2) Kreeta küla on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis... idüll missugune! Omaette elamus on ka einestamine kohalikus kõrtsis. 3) Hania ööbaarid ja diskoteegid. Hanias on kaks promenaadi mille ääres asuvad ööbaarid ja einestamiskohad. Ühel viibib põhiliselt kohalik noorsugu, teisel turistid. Meie mõistes diskoteeke seal ei leia. Ööbaar tähendab seda, et võetakse väike jook, istutakse, aetakse juttu või nõksutatakse end muusika saatel ja piilutakse teisi külastajaid
sisaldavaid tooteid Toortaimetoit Toit, kus ei kasutata kõikvõimalikke teravilju, kaunvilju ja sünteetilisi maiustusi. Vähese kalorsusega eine Toidud, mis sisaldavad vähe kaloreid. mandlid õunad oad ja läätsed lillkapsas kaneel kohv lõhe Vähese soolasisaldusega eine Eine mis sisaldab soola minimaalselt. Vähese valgusisaldusega eine Toidud, mis sisaldavad väheselt valgusisaldust. kurk tomat viinamarjad ja üldiselt kõik köögiviljad ja puuviljad II. Osa MOML- Toit moslemitele KSML-Koššertoit – juudiusu nõuete kohaselt valmistatud toit SFML-Mereannid – kala ja/või mereannid GFML-Gluteenivaba toit – toit gluteenitalumatusega klientidele RVML-Värske taimetoit – värsked aed- ja puuviljad; LFML-Rasvavaene toit – klientidele, kes järgivad vähese rasvasisaldusega dieeti (vähese rasvhapete ja suure kiudainesisaldusega)
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit (USA dollarit) ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit (USA dollarit) . Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised- 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang
pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele. LAV on viie suurima avokaadode, greipide, mandariinide, ploomide, pirnide, viinamarjade ja jaanalindude toodete eksportija seas. Taimekasvatus moodustab 8% riigi koguekspordist. Suurimad ekspordiartiklid on vein, tsitrusviljad, suhkur, viinamarjad, mais, mida seal tuntakse Mart Mägi mieliesi nime all ning sellest valmistatakse väga paljusid tooteid, sh isegi krõpse, vill, puuviljamahl ja 'pudenevad' puuviljad nagu õunad, pirnid, virsikud ja aprikoosid. Pead tõstavad ka erinevad nisiturud kus müüakse ravimteesid ning kõrgemale seltskonnale mõeldud mereande. Fakt, et LAV-is on aastaajad Euroopale vastupidised, annab see teiste
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest
o Lihaveiseid Rannikualadel o Köögiviljad o Puuviljad o Piimakari 80% riigi sissetulekust moodustab põllumajandus koos kaevandusharudega Õunu kasvatus o Tasmaanias Kutsutakse õuna saareks Umbes 10% Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad Nisu o Olulisem teravili Kaer Oder Tubakas Rukis Õliseemned Suhkruroog Viinamarjad o Tuntumad viinamarjad istandused Barossa Valleys Hunter Valleys Murray Valleys Transpordisüsteem Õhutransport o Väga tähtsal kohal Rong o Idast läände o Lõunast põhja o Aeganõudev Pikad vahemaad Üle 3 ööpäeva kestev reis Praamid o Sydneys Valitsevad usundid Katoliiklased o 26%
D Loomakasvatuselt pole Hispaania riik maailma esimeste hulgas, kuna rahvaarv riigis on suur ning osa lihast tuleb veel riiki eraldi sisse tuua. 4. Põllumajandustoodete eksport A Hispaania suudab ennast ise varustada puu- ja juurviljadega ning ka teatud osa lihaga ning ka mingil määral puuvillaga. B Sisse tuleb tuua: teravilju ja liha. C - Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust (nt, viinamarjad, tomatid, kurk, mandariinid). D Maailmas esikohal on Hispaania oliivide ekspordiga. Umbes ¼ kogu maailma oliivide kogusest tuleb just nimelt Hispaaniast. *** Keskkonna probleemideks on: muldade vähene viljakus, kuivemates piirkondades ning erosioon terasspõldudel. 5. Kasutatud allikad http://scandinaviantours.ee/containers/display/section_id/70 http://hispaania.wordpress.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Bviru/Vegetatsiooniperiood http://et.wikipedia
· Munatoite omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit vastava kastmega. · Aedviljatoit soojad herned, aedoad, lillkapsas. · Salat enamasti lehtsalat. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust · Magustoit tort, kook, puding või vorm. · Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel: · Puljong või püreesupp lisanditega. · Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. · Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. · Juust · Magustoit · Puuvili
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil ...
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas Lähistroopiline kliima Jõgedevõrk on hõre Huumusrikkad pruunmullad Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C
tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved)
kasvatajatest kasvatajatest teenib teenib alla alla absoluutse absoluutse vaesuse vaesuse piiri piiri –– vähem vähem kui kui 15 15 krooni krooni päevas. päevas. Kas tead, Õiglase millistest kaubanduse riikidest jõuavad meile puuviljaistandustes - apelsinid hoolitakse keskkonnast - viinamarjad ja- mangod inimestest, kes seal töötavad. - ananassid Mis Sul täna seljas on ? Puuv il l •• Puuvillakasvatamine Ometi ei jõua USALääne- Puuvillakasvatusest Toetused Aafrika USAs elatub onpuuvillatootjad 10 kolm korda miljonit puuvilla-kasvatajatele suurtöösturitega kallim kui Burkina perekonda on suuremad Lääne-
destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge värvusega baaspiiritus – eaux-de-vie ehk eluvesi nagu prantslased ütlevad. Tammevaatidesse villitult omandab see aastaid kestva laagerdumisprotsessi käigus brändile iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi. Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse. Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt
Meie tarbijakeskne ühiskond ei ole õiglane. Maailmas on palju globaalseid sotsiaalprobleeme, millele tuleb tähelepanu pöörata. Õnneks on õiglane kaubandus muutumas tänapäeval üha olulisemaks teemaks. Tuleb uurida soodsate toodete päritolu ning ka tootjate keskkonna- ja tööjõupoliitikat. Tootjad peavad saama meie ostetud kaupade eest õiglast tasu. Väga paljud meie igapäeva tarbekaubad nagu erinevad puuviljad, tubakas, mais, viinamarjad, suhkur, vein, riis, kakao, tee ja kohv kasvavad geograafiliselt vaesemates piirkondades. Tänapäeva maailmakaubanduse reeglid ei arvesta kahjuks kõige vaesemate inimeste huvisid. Suurem osa rahast, mida meie maksame, jääb suurfirmadele. Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair Trade. Õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid äripartnerlus arengumaade tootjatega, et parandada nende kauplemistingimusi maailmaturul
serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutusevili Eksootika Granaatõun Papaia Rambutan Hurmaa Eksootika Tähtvili e. karambola Füüsal
kindla alkoholisisalduse saavutamiseks, peab olema destileeritud viinamarja veinist.Vermuti põhiliseks koostisosaks on kuiv valge vein KONJAK Valgetest viinamarjadest valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac linnas ja maakonnas( prantsusmaal) Viinamarjad peavad olema just kasvanud seal piirkonnas, sisse ei ole sinna lubatud tuua teisi viinamarju selle toote jaoks. Seal piirkonnas algab viinamarjade sept. kolmandal v neljandal nädalal. Tavaliselt korjatakse käsitsi. Viinamarjad pressitakse, pannakse käärima, saadav toorvein saavutab alkoholi 7-9 mahu% Säilib kõrge happelisus. Konjaki tootmiseks kasutatakse kahekordset destileerimist. Pärast destileerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünni. Tünnid on valmistatud kindla piirkonna tammedest, mille maht on 350 liitrit. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja suur tanniini sisaldus, seega on ta ideaalne materjal konjaki valmimisprotsessi jaoks. õhu ja taniini vastatikunemõju
· Rasvavaba piim · Kartulid · Värske aedvili · Puuviljad Tervisliku toitumise tagab sage täisteratoodete kasutamine riisi, kaerahelveste, müsliga. Janu kustutada just veega, juua erinevaid teesid. Lisaks kolmele põhitoidukorrale on hakatud soovitama ka kahte väiksemat toidukorda ehk süüa 3+2 korda päevas. väiksemad toidukorrad on head enne ja pärast lõunat. Hea oleks sel ajal süsivesikuid vältida, kasulikud on piimatooted. Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
